Obsah (5)

§ 150§ 430§ 432§ 168§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 23.09.2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-13137 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.

§ 150lg 2 p 1 alusel riigilõiv summas 37,50 eurot, kandes see hageja Plus

Plus Capital AS arveldusarvele xxx, kasutades viitenumbrit

2. Kompromissis märkimata menetluskulud jätta poolte endi kanda.
3. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest ASJAOLUD Nõude aluseks järgnevad asjaolud. Elisa Eesti AS (edaspidi teenuse osutaja) ja Kostja vahel sõlmiti Liitumisleping kliendinumbriga 8371357, mille alusel kohustus teenuse osutaja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja oli kohustunud saadud kaupade (mobiiltelefoni)/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja asus teenuse osutaja teenuseid kasutama ning teenuse osutaja esitas kostjale perioodi
4. juuni kuni
5. juuni 2016 teenuste kasutamise eest 01.07.2016 arve nr 2015725226 summas 65,71 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma 18.07.
6. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 430

lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (

§ 430lg 3).

Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti kohtusse pöörduda sama hagiga kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad pole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud menetluskulude jaotuses, paludes tsiviilasja lahendamisel tekkinud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. 2 Hageja on taotlenud tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja on tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele riigilõivu nõude esitamisel 75 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega kuulub hageja taotlus rahuldamisele ning kohus tagastab pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot, hageja poolt taotletud arveldusarvele.

§ 433lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 3