← Eesti

4-19-4498/6

4-19-4498 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

  1. september 2019, Tallinn, kirjalik menetlus 4-19-4498 (2302,19,011113) Elina Elkind Kert Reinholdi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  2. augusti
  3. a otsusele, millega karistati Kert Reinholdi liiklusseaduse (LS) § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Kert Reinhold (isikukood 39602250858; elukoht xxxx) PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 2 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas:
  4. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  5. augusti
  6. a otsus osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
  7. Teha tühistatud osas uus otsus ja määrata, et rahatrahv tuleb KarS § 66 lg-te 2 ja 3 alusel tasuda ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt vähemalt 80 eurot kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
  9. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile.
  10. Rahuldada menetlusaluse isiku Kert Reinholdi kaebus.
  11. Kohtuotsus edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. 1 4-19-4498 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
  13. augusti
  14. a otsusega karistati Kert Reinholdi LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit
  15. juulil 2019 kell 17:32 Tallinnas, Valdeku tn (Männiku tee ja Viljandi mnt vahel) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo. Menetlusaluse isiku kaebus
  16. Menetlusalune isik palub rahatrahvi tasumine ajatada 10 kuu peale, kuna tema sissetulek ei ole piisavalt suur. K. Reinhold on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja vastus
  17. Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasjas kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et etteheidetav tegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjaliga ja väärtegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Samuti nõustub rahatrahvi ositi tasumise võimaldamisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  18. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.
  19. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses.
  20. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
  21. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette seda, et ta juhtis
  22. juulil 2019 kell 17:32 mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx Tallinnas, Valdeku tn (Männiku tee ja Viljandi mnt vahel), omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. Maanteeameti Liiklusregistri andmete 2 4-19-4498 väljatrükist nähtub, et
  23. juulil 2019 Kert Reinholdil juhtimisõigust ei olnud, see oli ära võetud
  24. mail
  25. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on
  26. mail 2019 jõustunud väärteootsus, millega Kert Reinholdi karistati LS § 227 lg 2 järgi sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega puudub isikul juhtimisõigus
  27. maist 2019 kuni
  28. novembrini
  29. Patrullsõiduki pardakaamera videosalvestuselt on näha, kuidas
  30. juulil 2019 kell 17:34 peeti mootorsõiduki xxxx registreerimisnumbriga xxxx juhtimisel kinni meesterahvas, kelleks osutus Kert Reinhold. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et Kert Reinhold juhtis
  31. juulil 2019 mootorsõidukit ajal, kui juhtimisõigus oli karistusena ära võetud.
  32. Kert Reinholdi menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt ta ei teadnud, et eelmine väärteootsus liiklusalase rikkumise eest on jõustunud, sest ta ei ole seda otsust kätte saanud. Kohus juhib tähelepanu, et väärteoprotokolli märgitakse kuupäev, mil otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega isik küll teadis, et ta on liiklusalase väärteo toime pannud, kuid otsuse kättesaamise ja määratud karistuse vastu ise huvi ei tundnud. Kohtu hinnangul on tegu toime pandud kergemeelsusest, sest isik pidi võimalikuks pidama, et teda võidakse eelmise liiklusalase väärteo eest karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p-s 1 sätestatud keeldu ja pani toime LS § 201 lg-s 2 ettenähtud väärteo. Karistus
  33. LS § 201 lg 2 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kelle mootorsõiduki juhtimisõigus on ära võetud karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
  34. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.
  35. Liiklusalase väärteo asjaolusid arvestades leiab kohus, et kaebuse esitaja süü on üle keskmise, võttes arvesse, et mootorsõiduki juhtimisõigus oli isikult ära võetud karistusena, kuid K. Reinhold ignoreeris talle määratud sanktsiooni ega tundnud huvi selle vastu, mis karistus talle määrati. Isik on avaldanud kahetsust ja kohus peab võimalikuks seda kergendava asjaoluna arvestada. Karistusregistri andmete kohaselt on isikul 4 kehtivat liiklusalast rikkumist, kuid määratud rahatrahvid on tasutud. Seega nii üld- kui eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on proportsionaalne karistus käesoleval juhul mõnevõrra üle keskmisesse sanktsioonimäära jääv rahatrahv.
  36. Kaebuse esitaja palub oma vähesest sissetulekust lähtuvalt võimaldada rahatrahvi tasumise osade kaupa 10 kuu jooksul. Kohus leiab, et kuna rahatrahv on küllaltki suur, s.o keskmisele palgale lähenev, siis juhindudes VTMS § 132 p-st 2 muudab maakohus kohtuvälise menetleja otsust karistuse täitmise osas ja võimaldab isikul rahatrahvi tasumist 10 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. 3 4-19-4498 (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.