Obsah (10)

§ 118§ 121§ 74§ 75§ 78§ 68§ 19§ 15§ 25§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. septembril 2019 Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-5837 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär

§ 118

lg 1 p 1 - § 25 lg 2, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi lühimenetluses Vladimir Dovgan, isikukood 37310230226, elukoht xxx 17.07.2018-18.07.2018, 21.10.2018-22.10.2018 Karistusregistri andmetel 2 kehtivat väärteokaristust Jugans Grossmann Süüdistatav Kahtlustatavana kinnipidamine Karistatus Kaitsja Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Vladimir Dovgan süüdi tunnistada

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi (17.07. ja 21.10.2018 episoodid) ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuuni. 3.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Vladimir Dovgan ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: 1) elama aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 8 alusel on Vladimir Dovgan kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03.09.2019. a. 6.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud 4 (neli) päeva (17.07.2018-

1. 07.2018, 21.10.2018-22.10.2018) karistusaja hulka.
2. Asitõendid: 2 CD plaati jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
3. Vladimir Dovganilt välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:  KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 84 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu 623.40 eurot;  KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 810 eurot.
4. Lähtudes KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulu summas 1517.40 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 126.45 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
5. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebekord Kui kohtumenetluse pool soovib esitada apellatsiooni, siis KrMS § 319 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus tervikuna kättesaadav 25.09.
6. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis 25.09.
8. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu
9. Vladimir Dovgani süüdistatakse

§ 118lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

V. Dovgani ja tema kasupoja N Ti vahel tekkis 17.07.2018. a kella 16.30 ajal korteris (aadressil xxx) olmetüli. Selle käigus tekkis V. Dovgani ja kannatanu N. Ti vahel rüselus, mille vältel haarasid pooled teineteise riietest ja tõukasid teineteist. Tõukamise järel haaras V. Dovgan köögilaualt umbes 25cm pikkuse kööginoa ning vehkis sellega kannatanu suunas. V. Dovgan tabas kööginoaga vehkimise käigus N. Ti kaela 2 piirkonda. N. T üritas V. Dovgani käest nuga ära võtta, kuid V. Dovgan tabas seetõttu noaga ka kannatanu vasaku käe suurt sõrme. Oht elule kui tagajärg jäi aga V. Dovgani tahtest olenematult saabumata. Kui ta nägi, et kannatanul hakkas kõrist verd tulema, pani ta kööginoa lauale ning hakkas köögi ja vannitoa põrandalt verd ära pühkima. Seega pidi ta vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et oht elule kui tagajärg on juba saabunud. Süüdistatav pesi ära ka kööginoa, millega tekitas kannatanule lõikehaava ning pani selle köögitarvikute sahtlisse. V. Dovgan tekitas kööginoa vehkimisega kannatanu kõri paremale poolele 7-5cm pikkuse ning 0,3 cm sügavuse haava (pindmise lõikehaava) ning umbes 1cm pikkuse haava vasaku käe suurele sõrmele. V. Dovgan pani vähemalt kaudse tahtlusega toime

§ 118

lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st teo välispildi järgi oli süüdistatava tahtlus suunatud N. Tile, eluohtlike kehavigastuste tekitamisele. Oht elule kui tagajärg jäi saabumata, sest V. Dovgan arvas, et tagajärg oli juba saabunud ning seega tegu lõpule viidud. 2. V. Dovgani süüdistatakse

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

V. Dovgan tõmbas olmetülist ärritatuna 21.10.

1. a õhtul korteris (aadressil xxx) oma elukaaslase M Ti voodilt maha ning lõi teda rusikaga. Kui kannatanu proovis voodile tagasi minna, sõimas süüdistatav teda hooraks ning lõi rusikaga kannatanut uuesti ja tiris teda ka juustest. Süüdistatav põhjustas kannatanule kirjeldatud teoga füüsilist valu ja kehavigastusi – xxx. Enne seda põhjustas V. Dovgan 17.07.
2. a kehavigastusi N. Tile. Oma teoga pani V. Dovgan toime

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, st põhjustas endaga lähisuhtes olevale isikule M. Tile korduvalt nii füüsilist valu kui ka kehavigastusi. Kohtuotsuse põhjendused

1. Esmalt tuvastab kohus 17.07.2018 toimunu faktilised asjaolud (I) ja kvalifitseerib selle (II), seejärel käsitleb samu küsimusi 21.10.2018 etteheidetava teo osas (III). Kohus mõistab karistuse (IV) ning lahendab muud küsimused (V). I
2. V. Dovganile heidetakse ette N. Tile eluohtlike kehavigastuste tekitamist. Kannatanu N. T, tema ema M. T ja viimase elukaaslane V. Dovgan elavad korteris aadressil xxx. 17.07.2018 viibisid nad kodus ja olid alkoholijoobes (M. Ti ütlused tlk 37, tunnistaja M V ütlused tlk 34-35). Indikaatorvahendi kasutamise protokollidest nähtuvalt tuvastati N. Til indikaatorvahendi positiivne näit alkoholile 1,13 mg/l kohta (tlk 5), V. Dovganil 1,27 mg/l kohta (tlk 64).
3. M. Ti ütluste (tlk 37-41) kohaselt olid nad elutoas, televiisor mängis. N. T ja V. Dovgan läksid vahepeal kööki. Tubade uksi hoitakse nende kodus alati kinni, köögiuks on alati lahti. M. T mingit karjumist või konfliktile viitavaid helisid ei kuulnud. Mingil hetkel läks ta tualettruumi ja nägi, et V. Dovgan pesi koridoris põrandat, N. T oli vannitoas. Tema kõri oli verine ja põrandal oli ka verd. Tunnistaja ehmus ja otsustas kutsuda kiirabi.
4. Kõne häirekeskusesse on salvestatud (tlk 47-48). M. T teatab, et abikaasa haavas noaga tema poega. Noa asukohta ei tea, kuid verd on igal pool. Häirekeskus teatab kiirabi väljasaatmisest. Tagaplaanil on kuulda meesterahva häält, kes ütleb, et midagi pole vaja. Seejärel võtab ta kõne üle. Kõne tekstist järeldub, et tegemist on kannatanuga. N. T palub algatuseks ema eest vabandust, nad tülitsesid veidi kasuisaga, kuid kõik on korras. Häirekeskuse töötaja täpsustab, kas keegi on nuga kasutanud. Kannatanu selgitab, et keegi 3 pole kedagi noaga löönud. Häirekeskus teatab, et politsei on juba kohale jõudmas, et kontrollida, mis toimub.
5. Politsei jõudis sündmuskohale kell 16.
6. Politseiametnik M. V selgitab sündmuskohal nähtut (tlk 34-35). Kohale jõudes nägid nad kolme verist inimest – kahte meest ja ühte naist. Mehed olid vannitoas. Politsei andis vanemale mehele korralduse eemalduda ja ta läks magamistuppa. Koridoris, koridori seintel, kapil, vannitoa seintel, kraanikausis ja vannis olid vereplekid. Köögisahtlist leidsid nad värskelt pestud noa.
7. Asjatundjana kuulati üle kiirabibrigaadi juht O S (tlk 40-41). Kohale jõudes nägid nad kahte meesterahvast ja politseiametnikke. Noormehel oli kaelal pindmine haav, verd sellest välja ei voolanud. See ei olnud sügav, kuid vajas õmblemist. Algse info põhjal oli välja kutsutud ka raskematele juhtumitele spetsialiseerunud kiirabibrigaad – see väljakutse tühistati. Kiirabi fikseeris haava ja toimetas noormehe haiglasse.
8. Isiku läbivaatuse protokolli (tlk 15) kohaselt fikseeriti N. Til kaelal 6 cm pikkune haav ja vasaku käe suurel sõrmel 1 cm pikkune haav. Kiirabikaardilt (tlk 32) olulist täiendavat infot ei ilmne. Tegemist on ebakorrektselt täidetud dokumendiga, kuna vigastust nimetatakse korduvalt laskehaavaks. Ida-Tallinna Keskhaigla epikriisi (tlk 26) kohaselt oli kiirabiga saabunud patsiendil kaelal 7 cm pikkune pindmine kergelt veritsev haav. See õmmeldi kinni. Patsient kirjutati haiglast välja ning seisundina fikseeriti „paranenud“. Toimikus asub kohtuarst-ekspert A A e-kiri menetlejale (tlk 26), mille kohaselt ei ole tegemist eluohtliku vigastusega, paranemine võtab aega kuni neli nädalat.
9. Köögis toimunut on näinud seega vaid kannatanu ja süüdistatav. Kannatanu alustas informatsiooni edastamist juba kõnes häirekeskusele. Ajaliselt järgnevalt on fikseeritud suulise kuriteoteate protokoll (tlk 3). Selle kohaselt tekkisid kannatanul kella 16.30 paiku kasuisaga V. Dovganiga lahkarvamused toidu valmistamise osas. Kasuisa vehkis noaga ja tabas kogemata N. Ti vasaku käe suurt sõrme ja kaela. Kannatanu hinnangul oli V. Dovgan liigselt emotsionaalne ja seetõttu vehkis käega. Kannatanu avaldas, et tal kasuisa suhtes mingeid pretensioone pole. Kannatanu ülekuulamise protokollis (tlk 11-12) kirjeldab ta toimunut detailsemalt. N. T ja V. Dovgan viibisid köögis. Süüdistatav otsis külmkapist midagi, kuid nähtavasti ei leidnud. Ta hakkas pahandama ning kasutas solvavaid väljendeid. V. Dovgan käis korraks köögist ära, tuli tagasi ja oli veelgi rohkem ärritunud. Kannatanu palus tal rahuneda, lähenes selja tagant ja võttis süüdistatava õlast. V. Dovgan lükkas kannatanut, kannatanu haaras kahe käega süüdistatava õlgadest. Nad haarasid riietest ja hakkasid üksteist tõukama. Selle käigus kukkusid lauale. Seal oli kööginuga. Nuga sattus süüdistatava kätte ja ta vehkis sellega ja tabas vastu kannatanu kõri. V. Dovgani tegevusest järeldas kannatanu, et ta ei soovinud lüüa või riivata. See juhtus kogemata. Kui V. Dovgan nägi, et verd hakkas tulema, pani ta noa lauale. Sellel hetkel sisenes M. T. Kannatanu läks vannituppa. Tema järel ka V. Dovgan, kes koristas verd.
10. V. Dovgani ütluste kohaselt kasutas solvavaid väljendeid kannatanu. N. T tuli koju ja tal tekkis emaga konflikt. V. Dovgan läks kööki endale võileiba tegema. N. T tuli järgi ja hakkas solvama. V. Dovgan vastas enda sõnul samal toonil. N. T vehkis emotsionaalselt kätega ja tõukas süüdistatavat. Süüdistatav vehkis instinktiivselt noaga ja tabas kannatanut vastu kaela. Kannatanu läks vannituppa ja süüdistatav talle järgi, et aidata haava töödelda. Seda, mis noast sai, ta täpselt ei mäleta, ilmselt pani kraanikaussi. Kannatanu sõrmele haava tekkimist ta selgitada ei oska. Võimalik, et noaga vehkimise ajal pani kannatanu käe ette. 4
11. KrMS § 66 lg 21 p 2 kohaselt tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, ei ole tõend, välja arvatud kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde. Mitmed tunnistajad on suhelnud süüdistatava ja kannatanuga vahetult peale sündmust. Kohtu hinnangul on nende ütlused süüdistatavalt ja kannatanult kuuldu kohta lubatavad tõendid.
12. M. Ti ütluste kohaselt küsis ta enne kiirabi tulekult oma elukaaslaselt, mis juhtus. Vladimir selgitas, et juhuslikult tabas Nt noaga. Kiirabibrigaadi juhi O. S sõnul rääkis noormees kogu aeg nii neile kui ka politseile, et midagi ei juhtunud ja tema ei taha midagi. Politseinik M. V ütluste kohaselt nende saabudes kumbki osapool ütlusi anda ei tahtnud. Nad väitsid korduvalt, et midagi ei ole juhtunud ja tegemist olevat lihtsalt olmetüliga ja nemad midagi ei tea ega ole näinud. Mõlemad kinnitasid konflikti toimumist, kuid noast rääkida ei soovinud.
13. Kohtu hinnangul ei ole nende ütluste põhjal sündmuste täpne käik tuvastatav. Tavapärasteski konfliktisituatsioonides ei fikseeri inimesed toimunut ühtmoodi. Kõnealusel juhul sai üks inimene vigastada ja veri voolas. Lisaks olid mõlemad konflikti osapooled ja samas korteris viibinud tunnistaja tugevas alkoholijoobes. Kogutud tõendite pinnalt on kindlalt järeldatav vaid see, et süüdistatava ja kannatanu vahel vihavaenu polnud, tegemist oli alkoholijoobes inimestega, köögis toimus rüselus, kannatanu sai selle käigus kaelale pindmise noahaava, kohe peale seda rüselus lõppes ja mõlemad osapooled püüavad kõigile selgitada, et midagi olulist pole juhtunud. II
14. Riiklik süüdistaja on V. Dovgani teo kvalifitseerinud

§ 118lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi elule ohtliku tervisekahjustuse tekitamise katsena.

16.

§ 118

kohaldamisel valitseb kohtupraktikas arusaam, et teo osas peab esinema tahtlus, tagajärje osas piisab ettevaatamatusest. Nimelt

§ 19

kohaselt isik vastutab seaduses sätestatud enamohtliku tagajärje eest, kui ta põhjustas selle vähemalt ettevaatamatusest. Riigikohus on asunud seisukohale, et

§ 19

käsitleb vaid enamohtlike tagajärgede subjektiivset koosseisu - põhikoosseisu osas kehtib aga

§ 15

lg-s 1 sätestatud põhimõte, et üldjuhul on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu. See tähendab, et

§ 118

järgi saab karistada üksnes sellist ettevaatamatusest (teise inimese surma kui) enamohtliku tagajärje põhjustanud isikut, kellel oli tahtlus tekitada kannatanule tervisekahjustus e põhikoosseisule (

§ 121) vastav tagajärg (RKKKo 3-1-1-46-15 p 10.1).

Seega ettevaatamatus on piisav juhul, kui tagajärg on saabunud. 17. Tekkinud vigastus ei olnud eluohtlik. Tagajärjedeliktide puhul iseloomustab katsetegu see, et isiku soovitud koosseisupärane tagajärg tegelikkuses ei saabu. Süüteokatse koosseisu tuvastamist alustatakse just viimasena nimetatust johtuvalt süüteokoosseisu subjektiivse külje kindlakstegemisest, kuivõrd süüteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv koosseisupärane tagajärg, mida toimepanijale omistada, lihtsalt puudub (RKKKo 3-1-1111-16 p 8). 18.

§ 25

lg 1 kohaselt süüteokatse on tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo toimepanemisele. Tahtluse kindlakstegemisel tuleb arvestada senises kohtupraktikas kinnistunud põhimõtetega, mh arvestada teo välise avaldumisega, sh löögi suuna, sellesse 5 rakendatud jõu, löögijälgede olemasolu või puudumisega jne (RKKKo 1-17-105 p 15). Teo väline pilt eluohtliku kehavigastuse tahtlust ei kinnita. Lööki kui niisugust V. Dovganile ette ei heidetagi – süüdistuse kohaselt ta vehkis noaga. Jõu rakendamisele puuduvad mistahes viited. Ohu elule põhjustab selline tervisekahjustus, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Kohtupraktikas on selliste tervisekahjustustena käsitatud kõhuõõnde ulatuvat lõike-torkehaava, arterit vigastavat torke-lõikehaava, kõvakelmealuse verevalumi või peaajupõrutuse põhjustanud peatraumat, näokoljuluu murdu, roidemurdu ja kopsude põrutust, massiivset pea, kaela, kehatüve üla-ja alajäsemete tömpi traumat. Noaga vehkimise järel surmavate vigastuste tekkimine ei ole tavaline. Eelviidatud Riigikohtu seisukoht (RKKKo 3-1-1-111-16 p 8) räägib samuti koosseisupärase tagajärje soovimisest. Tegutsemine mingi kindla sooviga on omane kavatsetusele. Asjas puuduvad mistahes viited sellele, et süüdistatav oleks soovinud kannatanule tekitada rasket tervisekahjustust. Kogutud tõenditest ei nähtu ka seda, et ta oleks võimalikuks pidanud süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönnud seda (

§ 16lg 4).

19. Isiku teos ei väljendu seda ebaõigussisu, mis õigustaks

§ 118sanktsioonis ette nähtud karistust.

Küll aga vastab süüdistatava tegevus

§ 121tunnustele.

Inimene, kes teise inimesega toimuva rüseluse käigus kasvõi hoiab enda käes terariista, peab võimalikuks ja möönab nii seda, et teine inimene võib sattuda noa teraga kontakti kui ka seda, et selle tagajärjel võib tekkida tervisekahjustus. Kohus asub seisukohale, et V. Dovgani tegu on käsitatav

§ 121kohaselt teise inimese tervise kahjustamisena.

III

1. Järgmine kõne aadressilt xxx tuleb häirekeskusesse 21.10.2018 kell 22.
2. Sedakorda on helistajaks V. Dovgan, kes palub politseid, sest naine kukkus põrandale. Taamal on kuulda naisterahva (M. T) häält, kes ütleb, et helistaja viskas ta põrandale (häirekeskuse kõnesalvestise 26.10.
3. a vaatlusprotokoll, tlk 124-128). Väljakutsele reageeris politseiametnik K E J, kes leidis V. Dovgani trepikoja eest õuest.
4. Politseiametnikud sisenesid korterisse, kus M. T oli nähtavalt joobes (joobe esinemist kinnitab ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tlk 93) ja endast väljas. Naise sõnul oli tema mees V. Dovgan löönud teda näkku. Naisel oli vasakul pool mitmed hematoomid (tlk 117-119). Tunnistaja K. E. J ütluste sisuks on M. Tilt kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta ning M. T oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all. Antud juhul puudub ka alus arvata, et M. T moonutas tõde. Seega saab tunnistaja K. E. J ütlus, et V. Dovgan lõi M. Ti olla tõendiks (KrMS § 66 lg 21 lg 2).
5. Politsei koostas 21.10.2018 kell 22.35 suulise kuriteoteate protokolli. M. T tuli enda sõnul 21.10.
6. a kell 19.00 paiku koju ja läks magama parempoolsesse voodisse. Koju tuli ka tema mees V. Dovgan, kes küsis miks ta ei taha magada temaga vasakpoolses voodis. M. T vastas, et on seal nii kaua kui poeg koju tuleb. Seejärel hakkas V. Dovgan teda voodist välja tõmbama ja lõi teda korduvalt. Kannatanu ei näinud millega V. Dovgan teda lõi, aga arvas, et rusikaga. Kui M. T üritas voodi peale tagasi minna kiskus V. Dovgan teda juustest ja sõimas hooraks. V. Dovgan ähvardas M. Tile politsei kutsuda, kuna viimane ei soovi temaga magada (tlk 92). M. T kuulati üle 29.10.
7. a. Sellel ülekuulamisel ta enam ei mäletanud 21.10.
8. a toimunud vägivalla sündmusest midagi, kuna oli sel päeval raskes joobes (tarvitas alkoholi mitu päeva) (tlk 105-108).
9. N D on V. Dovgani ema, kes elab kannatanu ja süüdistatavaga ühes korteris. N. D sõnul 21.10.
10. a õhtul tuli ta töölt koju pärast kella 20.
11. M. Ti ja V. Dovgani toa uks oli lahti 6 ja tunnistaja nägi neid voodis embamas. Kehavigastusi M. Til ta siis ei näinud, samuti ei olnud neid eelmisel päeval. N. D kuulis õhtul enda toast, kuidas M. T karjus V. Dovganile, et ta lõi teda. V. Dovgan vastas M. Tile, et ei ole teda löönud, ta ise kukkus. Kui V. Dovgan hakkas politseid välja kutsuma, siis N. D küsis temalt, miks ta kutsub kui ei ole oma naist löönud. V. Dovgan vastas, et tõestab seda ja politsei teeb kindlaks, et ta ei ole löönud. Tunnistaja nägi pärast seda vahejuhtumit, et M. Ti põsesarna nahk on katki (tlk 120-123).
12. M. Ti vigastused on fikseeritud 21.10.2018 kell 23.00 isiku läbivaatuse protokollis. M. Til olid hematoomid xxx (tlk 94-104). Vigastused nähtuvad ka ekspertarvamuses: M. Til esinesid 21.10.2018 järgmised tervisekahjustused: xxx. Kuigi oma hilisemates ütlustes väitis kannatanu, et sai vigastused kukkumisest (tlk 105-108), ei kinnita seda ekspertiisiakt. Eksperdiarvamuse kohaselt vigastused pea piirkonnas ja alajäsemetel võisid olla tekitatud hulgalistest löökidest kõva tömbi esemega (nt rusikaga, kängitsetud jalaga või mõne muu kõva tömbi esemega). Nahaalune verevalum parema küünarvarre tagapinnal võis olla saadud enesekaitse käigus löökide tõrjumisel. Nahaalune verevalum vasakul pool ülaseljal võis olla tekitatud nii löögist kõva tömbi esemega kui kukkumisest vastu samasuguse iseloomuga pinda (tlk 110-114). V. Dovgan tunnistab teisel ülekuulamisel (11.04.2019) kuriteo toimepanemist (tlk 147-150). Kohtu hinnangul ei tekkinud vigastus kukkumisest, vaid löögist. Sellele viitab kannatanu avaldatud vahetult sündmuse järel kui ka ekspertiisiaktis märgitud vigastuse tõenäoline tekkemehhanism.
13. Voodist põrandale tõmmates, lüües kannatanut rusikaga ja tirides teda juustest pidi V. Dovgan aru saama, et see põhjustab M. Tile valu. Ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast selline tegevus põhjustab valu. Hematoom on käsitatav tervisekahjustusena

§ 121mõttes (RKKKo nr 3-1-1-91-09 p 7.2).

26. Kohtu hinnangul on süüteokoosseis täidetud. Toimepanija tahtlus avaldub

§ 121

koosseisu realiseerimisel selles, et ta peab vähemalt võimalikuks ja möönab (

§ 16

lg 4) kannatanule tervisekahjustuse tekitamist või valu põhjustamist (RKKKo 3-1-1-44-16 p 19). Teo tagajärjed võimaldavad teha järeldusi teo välispildi kohta. Sellise intensiivsusega vägivalda rakendades möönab isik nii valu kui ka tervisekahjustuse tekkimise võimalikkust. M. Til esinevad tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud ning nende paranemine kestab kuni neli nädalat. 27. Korduvus ehk retsidiiv võib olla nii faktiline kui ka juriidiline. Seega ei ole oluline, kas isik on kehalise väärkohtlemise eest süüdi mõistetud ja seejärel uue kuriteo toime pannud (juriidiline retsidiiv) või on isik pannud toime vähemalt kaks kehalist väärkohtlemist, mille eest ei ole teda varem karistatud, ning need tuvastatakse ühes kriminaalmenetluses (faktiline retsidiiv) (RKKKo nr 3-1-1-71-16 p 9). Kuivõrd V. Dovgan pani kehalise väärkohtlemise toime korduvalt ja temaga lähisuhtes oleva isiku vastu, tuleb tema tegu kvalifitseerida

121 lg 2 p 2, 3 järgi. IV 28.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kuigi V. Dovgan on eelnevalt karistamata isik, ei vastaks rahaline karistus tema süü suurusele. Kohus peab ainuvõimalikuks karistuse liigiks vangistust. Karistamise aluseks on isiku süü. Arvestades tegude toime panemise asjaolusid ja seda, et tegemist on kahe kvalifitseeriva tunnusega, hindab kohus süü suurust keskmiseks. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tänaseks on süüdistatav kannatanutelt vabandust palunud ja nendega ära 7 leppinud. V. Dovgan on varem kriminaalkorras karistamata isik. Karistuse eripreventiivsele mõjule allumist saab seetõttu prognoosida pigem heaks. Õiguskorra kaitsmise huvid saavad kohtu hinnangul tagatud juba sellega, et varem karistamata isikule mõistetakse karistusliigina vangistus. Nimetatu tingib karistuse mõistmise sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. 29. Kohus tunnistab V. Dovgani süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi (17.07.

ja 21.10.2018 episoodid) ja mõistab temale karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Kuivõrd tegemist on lühimenetlusega tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuuni. Võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut ei ole mõistetud vangistuse reaalne kandmine V. Dovgani puhul otstarbekas. Kontrollnõueteta katseaeg oleks siiski ebapiisav. Uute kuritegude ärahoidmist tagab paremini kriminaalhooldaja järelevalve. Kohus jätab

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistuse täitmisele pööramata 2 (kahe) aasta pikkuse katseajaga. Käitumiskontrolli ajal peab V. Dovgan järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kohustudes: elama aadressil xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 8 alusel on V.

Dovgan kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel arvestada katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 03.09.2019. a.

§ 68

lg 1 alusel loetakse karistuse täitmisele pööramisel eelvangistuses viibitud 4 (neli) päeva (17.07.2018-18.07.2018, 21.10.2018-22.10.2018) karistusaja hulka. V

1. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt tuleb kohtuotsusega lahendada küsimus, kuidas toimida asitõenditega. Kriminaaltoimiku juures olevad 2 CD plaati tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.
2. KrMS § 306 lg 1 p 14 kohaselt kohtuotsuse tegemisel lahendab kohus küsimuse, millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt menetluskulud on mh ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud; määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
3. Kohtueelses menetluses on V. Dovganile määratud kaitsjale määratud tasu 330 eurot ning kohtumenetluses 293.40 eurot, mis kuulub V. Dovganilt väljamõistmisele. Samuti on kohtueelses menetluses teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis maksumusega 84 eurot, mis kuulub samuti V. Dovganilt väljamõistmisele.
4. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast (RKKKo 3-1-1-83-10 p 28). Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu 8 alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt alates
5. jaanuarist 2019 on kuutasu alammääraks 540 eurot. V. Dovganilt tuleb välja mõista sundraha 810 eurot.
6. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Võttes arvesse menetluskulude suurust on nende tasumine ühe kuu jooksul süüdistatavate jaoks ilmselgelt raskendatud. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatavate majanduslikku olukorda. Seega peab kohus võimalikuks menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
7. Kohus selgitab, et mõjuvate põhjuste olemasolul on kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus KrMS § 423 ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 9