lg 2 järgi üldmenetluses Prokurör Eneli Laurits Süüdistatav Kaitsja ROMEK MÄRTSIN, isikukood: 37608042249, elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariik; emakeel: eesti keel; haridus: kõrgharidus; töökoht: xxx; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 27.05.2015.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 1 järgi vangistusega 1 aasta, mis jäeti
lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta 6 kuud (katseaja lõpp 26.11.2016.a). Tõkend: ei ole kohaldatud. Andres Simson RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Romek Märtsin
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, kahe aasta pikkust vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 1 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p-de 7 ja 8 alusel on Romek Märtsin kohustatud käitumiskontrolli ajal: - mitte suhtlema temale teadaolevalt lapspornot valdavate ja levitavate isikutega, seda nii vahetult, kui mistahes sidepidamisvahendite kaudu; - osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 16.04.2019.a. Määrata Romek Märtsin Tallinna vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Romek Märtsinilt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammääras – 810 (kaheksasada kümme) eurot; - infotehnoloogiaekspertiisi kulu summas 451 (nelisada viiskümmend üks) eurot; - ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulu summas 446,25 (nelisada nelikümmend kuus eurot ja kakskümmend viis senti) eurot; - kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulu summas 1208,75 (üks tuhat kakssada kaheksa eurot ja seitsekümmend viis senti) eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2916 (kaks tuhat kuusteist) eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates iga kuu 1. kuupäevaks alates 01.06.2019.a. kuni 01.05.2020.a 243 (kakssada nelikümmend kolm) eurot, Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank või kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99919700019969. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: Kriminaalasja materjalide juures olevad asitõendid, teabesalvestised: - 2 CD-plaati salvestistega – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kogutud DNA-proovid (asuvad EKEI-
1 lg 2 kirjeldatud kuriteo s.o lapspornole juurdepääsu taotlemise ja selle jälgimise, isikuna, kes on varem toime pannud
§-s 178 sätestatud kuriteo. MENETLUSE KÄIK Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et Romek Märtsini süü
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendamist leidnud. Prokurör taotles Romek Märtsini süüditunnistamist
Prokurör leidis, et eripreventiivselt ei ole vajalik mõistetud karistust täitmisele pöörata, kuid arvestades ka eelmist karistust ja seda, et isik pole eelnevast järeldusi teinud, on vajalik käitumiskontrolli kohaldamine katseajal, mis peab olema karistusest pikem – 2 aastat. Ka on vajalik isikul kriminaalhooldaja poolt määratavates sotsiaalprogrammides osaleda. Prokuröri hinnangul karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Samuti taotles prokurör välja mõista sundraha ja menetluskulud. Asitõendiks olev andmekandja tuleb konfiskeerida
lg 1 alusel ja hävitada, kohtule esitatud CD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kaitsja leidis, et vaidlus puudub süüküsimuses ning isik on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Kaitsja palus aga mitte kohaldada kriminaalhooldust, sest see mõjub R. Märtsinile 3 komplitseeritult, tekitab psüühilisi häireid. Kriminaalhoolduse kohaldamata jätmist saab kompenseerida pikema katseajaga. Kaitsja rõhutas, et isiku senine range ravikord hoiab olukorra piisavalt kontrolli all, otseseid probleeme koduses ja töises elus ei ole. Isik teeb kõik endast sõltuva, võtab tugevatoimelisi ravimeid. Kaitsja taotles määrata menetluskulude hüvitamine maksimaalse võimaliku perioodi jooksul. Süüdistatav tunnistas end süüdi selles, et ta taotles teadvalt lapspornole juurdepääsu ja jälgis seda. Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et kahetseb toimepandut. Ta selgitas, et juhtunu on kahetsusväärne, ta on enda poolt teinud kõik, et sellist käitumist vältida. Ta lisas, et on nõus raviprogrammi läbima, kuid ta ei soovi iga kahe nädala tagant kriminaalhooldaja juures käia. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud ära süüdistatava süü tunnistamise, uurinud, avaldanud ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses
Romek Märtsin tunnistas kohtus ennast esitatud süüdistuses süüdi ja avaldas kahetsust toimepandu suhtes. Kohtuistungil andis ütlusi, mille kohaselt ta teo toimepanemise kohta seletas, et tal oli raske hetk, ta põeb xxx, ta otsis välja vanad meilikontod, milledel olid enne eelmist kohtuasja saadud lingid lapspornomaterjalidega (sai samasuguste huvidega inimestelt) ja aktiveeris need, vajutades nende linkide peale, avas materjalid. Materjale vaatas ta ka tööl olles. Ta töötab xxx (xxx) xxx. Kontaktid samade huvidega inimestega lõi ta enne eelmist kohtuasja ja suhtles interneti teel nende inimestega. Teeb ravi mõttes kõik endast oleneva, et mitte samamoodi uuesti käituda. Käib psühhiaatri vastuvõtul. Kohtuasjas puudus vaidlus Romek Märtsini poolt kuriteo toimepanemise osas süüdistuses kirjeldatud ajal ja viisil ning koosseisulistes asjaoludes, sh et tegemist oli nooremaid kui 14aastaseid isikuid pornograafilistest situatsioonides ja/või erootilistes situatsioonides kujutava materjaliga. Kohus leiab, et süüdistatava süü on lisaks tema enda poolt süü omaksvõtule tõendatud ka järgnevate objektiivsete tõenditega. Nimelt on 02.02.2017 läbiotsimisprotokollist nähtuvalt Romek Märtsini töökohas xxx, xxx, kabinetis xxx ära võetud lauaarvuti Ordi s/nr xxx. Äravõetud arvuti sisu kontrollimiseks teostatud ekspertiisiaktis nr xxx (koos lisaga, CD-plaat) antud ekspertarvamus tõendab, et läbiotsimisel ära võetud arvuti andmekandjalt endalt ja andmekandja internetiajaloost võeti välja interneti ajaloost pildifailid, millel on tõenäoliselt kujutatud alaealisi isikuid erootilistes/pornograafilistes situatsioonides. Samuti veebilehitseja puhvrist leitud videod, millel on tõenäoliselt kujutatud alaealisi isikuid erootilistes/pornograafilistes situatsioonides. Taastatud pildid ja videod salvestati CD-plaadile. Asjaolu, et pildid ja videod asusid vahemälu puhvris näitab, et neid on vaadatud ja avatud. Asitõendi vaatlusprotokoll koos lisadega (CD-plaat ja kinnises ümbrikus näidisväljatrükid lapspornograafilisest materjalist) tõendab asjaolu, et läbiotsimisel äravõetud Romek Märtsini lauaarvutist infotehnoloogiaekspertiisi tulemusena salvestatud CD-plaadil on näha järgnevad pildid ja videod, milledel on kujutatud nooremaid kui 18-aastaseid isikuid pornograafilistest situatsioonides ja/või nooremaid kui 14-aastaseid isikuid pornograafilistest situatsioonides ja/või erootilistes situatsioonides. Nimelt kaustas „Chrome cache videod“ (veebilehitseja 4 puhvrist leitud videod) nähtub, et internetist on vaadatud kokku 51 videofaili, millistes on peamiselt videod alla 10-aastaste tüdrukutega pornograafilistes situatsioonides. Neist 41 videot on vaadatud 01.02.2017 ajavahemikus 10.02 kuni 10.14 ja 11.36 kuni 11.50 ning kell 12.
lg 2 järgi, s.o lapspornole juurdepääsu taotlemise ja selle jälgimise, isikuna, kes on varem toime pannud
§-s 178 sätestatud kuriteo. Käesolevas asjas on objektiivsete tõendite ja süüdistatava enda ütlustega tõendatud, et Romek Märtsin soovis teadlikult ja tahtlikult vaadata lapspornot. Nimelt avas ta selleks oma vana 5 meilikonto, kus olid eelmisest kuriteost jäänud lingid internetilehekülgedele, mille kaudu ta oli varasemalt lapspornot vaadanud. Ta vaatas pilte ja videoid internetis, neid enda arvutisse alla laadimata. Sellega realiseeris süüdistatav süüteokoosseisu objektiivse poole ühe osa, s.o lapspornot sisaldava teose vaatamiseks võimaluse otsimine ja tekitamine, s.o lapspornot sisaldavate interneti lehekülgede otsimise, neile sisenemise ja seal piltide ja videote vaatamise neid teosed enda arvutisse alla laadimata. Koosseis on lõpuleviidud kui süüdistatav sisestab lapspornot sisaldava interneti lehe brauserisse või lapspornole viitava sõna otsingumootorisse. Samuti, neid fotosid ja videoid vaadates, realiseeris ta jälgimise objektiivse süüteokoosseisutunnuse. Seega on tema puhul tegemist lõpuleviidud süüteoga. Et tegemist oli lapspornoga on samuti objektiivsete tõenditega, s.o taastatud internetilehekülgedelt pärineva foto ja videomaterjali vaatlusega üheselt kinnitust leidnud. Kohus leiab, et tõendatud on ka Romek Märtsini tegevuse subjektiivne külg. Nimelt on Romek Märtsin samalaadse kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise järel alles hoidnud meilikontod, mis temale teadolevalt sisaldasid lapspornot sisaldavate materjalide linke. Neid kontosid aktiveerides ja internetilehekülgedel pilte ja videoid vaadates teadis ja otsis Romek Märtsin just eelpuberteedieas lapsi. Tema tahtlust tõendab objektiivselt ka teo korduvus päevade vältel, see, et kolme päeva jooksul on vaadatud kokku erinevatel aegadel 51 videot ja 134 fotot. Seega on välistatud, et tegemist on juhuslikult nimetatud lehekülgedele sattumisega.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks ning ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus leiab, et Romek Märtsin on kuriteo toime pannud kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o lapspornole juurdepääsu taotlemise ja selle jälgimise. Romek Märtsin on süüdi tunnistatud 27.05.2015.a. Harju Maakohtu poolt
Eeltoodu alusel leiab kohus, et Romek Märtsini tegevus on kvalifitseeritud õigesti
lg 2 järgi, s.o lapspornole juurdepääsu taotlemise ja selle jälgimisena, isikuna, kes on varem toime pannud
§-s 178 sätestatud kuriteo. Romek Märtsini suhtes on teostatud kaks ekspertiisi tema vaimse seisundi hindamiseks. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 204 jõudis ekspert järeldusele, et Romek Märtsin kannatab xxx. Ekspert on leidnud, et xxx. Romek Märtsini võime aru saada oma tegude keelatusest ja neid vastavalt sellele arusaamisele juhtida oli temale süüksarvatavate kuritegude toimepanemise ajal 31.01.2017 kuni 02.02.2017 temal esineva psüühikahäirete tõttu oluliselt piiratud
Romek Märtsin on võimeline oma vaimse seisundi poolest osalema menetlustoimingutes, esinema kohtus ja kandma süüdimõistmisel karistust. Ta ei vaja psühhiaatrilise sundravi kohaldamist
Tema psühhiaatrilist ravi on võimalik korraldada üldistel alustel vastavalt psühhiaatrilise abi seadusele. Sellele järgnevalt teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 18/10 on eksperdid andnud arvamuse, et Romek Märtsinil ei esine psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad määratlustega „vaimuhaigus“, „ajutine raske psüühikahäire“, „nõrgamõistuslikkus“, „nõdrameelsus“ või „muu raske psüühikahäire“. Romek Märtsinil alates 2012. aastast esinev xxx, ei põhjusta temal takistusi ega piiranguid ümbrusest, oma käitumise iseloomust ja tagajärgede mõistmisest arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. Ka temale inkrimineeritavate tegude toimepanemise ajal 31.01 kuni 02.02.2017 ei esinenud Romek Märtsinil psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid temal takistanud või piiranud oma käitumise iseloomust ja tagajärgedest arusaamist ning sihipärast arutlemist ja käitumist. Romek Märtsinil ei ole oma psüühilise seisundi ja kognitiivsete funktsioonide poolt takistusi ega piiranguid menetlustoimingutes osalemiseks ega karistuse kandmiseks. Kohus leiab, et R. Märtsini suhtes teostatud kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia 6 kompleksekspertiis on pädev ja kummutab ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisis antud ekspertarvamuse. Kahte akti võrreldes nähtub, et kompleksekspertiisi teostanud eksperdid on tutvunud oluliselt suuremas mahus R. Märtsini tervise- ja iseloomustavate andmetega, kui ambulatoorses ekspertiisis seda tehtud oli. Piiratud süüdivus
mõistes tähendab seda, et isik mõistab oma teo keelatust ja on ka võimeline oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, kuid tingituna tema psüühilisest seisundist on see tema jaoks konkreetses situatsioonis siiski raskendatud. Tal peab olema tuvastatud teo toimepanemise ajal mõni § 34 p-des 1-5 loetletud psüühikahäire, kuid see ei ole sedavõrd intensiivne, et oleks välistanud tema arusaamis ja otsustusvõime. Kohtuistungil süüdistatav vastas küsimustele adekvaatselt, tema arusaamine oma tegudest ja võime neid juhtuda ei tekitanud kohtus kahtlusi, samuti mitte asjaolu, kuidas ta lapspornolehekülgedele internetis sattus. Tegemist oli tema teadliku käitumisega, mida ta vaatamata esimesele selgitusele, et täpselt ei mäleta, tegelikkuses siiski mäletas ja kohtus avaldas. Nimelt avas ta varem kasutatud meilid, kus olid lingid lapspornot sisaldavate materjalidega. Ilmselgelt saab süüdistatav aru oma tegude keelatusest, iseloomust ja sel põhjusel eelistab neist mitterääkida, suunates teema temal esinevale xxx. Ühtegi asjaolu, mis viitaks selle protsessi käigus kui isik lapspornole juurdepääsu taotles, korduvalt seda tehes (teadlikult vanade meilide avamine, linkide kaudu korduvalt lapsporno lehekülgedele minemine), psühhootilisele seisundile või muule seisundile, mis oleks konkreetses situatsioonis siiski raskendanud temal psüühilise seisundi tõttu sellest arusaama, ei ole kohus tuvastanud. Isiku psüühilises seisundis käesoleval hetkel ega kuritegude toimepanemise ajal kohtul mingisuguseidki kahtlusi ei tekkinud. Kohus leiab, et seda arvamust kinnitab ka kompleksekspertiisi aktis antud ekspertide arvamus. Aktist nähtuvalt on eksperdid käsitlenud äärmise põhjalikkusega R. Märtsini haiguslugusid, temaga vestelnud, tutvunud tema kohta materjalidega nii eelmisest kohtutoimikust kui kriminaalhooldusosakonnast, samuti on käsitletud eelmist ekspertiisiakti, tema haiguslugusid. Eksperdid on selgelt jälgitavalt ja veenvalt oma seisukohtade kujunemist kajastanud ja kohus nõustub nende poolt saadud järeldustega. Kohtu hinnangul ei esinenud Romek Märtsinil kuritegude toimepanemise ajal ega käesoleval ajal
Kohtu hinnangul ei esine eeltoodu alusel kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KARISTUS Karistusregistri teatis Romek Märtsini karistuste kohta tõendab, et Romek Märtsinil on üks kehtiv kriminaalkaristus. Harju Maakohtu 27.05.2015 otsus Romek Märtsini süüditunnistamises
lg 1 järgi tõendab asjaolu, et Romek Märtsin on varasemalt karistatud
Talle on mõistetud karistuseks üks aasta vangistust, mis on jäetud täitmisele pööramata
Märtsinit järgima 18-kuulise katseaja jooksul
lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 5 ja 8 alusel on määratud lisakohustused (osalema sotsiaalprogrammis ja läbima enda poolt finantseeritud seksuaalsuunitluse häirete raviprogrammi). Romek Märtsini katseaeg algas 27.05.2015 ja lõppes 26.11.2016.a. Romek Märtsini poolt katseaja läbimise kohta on andnud selgituse kriminaalhooldusametnik. Sellest nähtub, et Romek Märtsin ei läbinud katseaja jooksul sotsiaalprogrammi. See asendati kohtumääruse alusel riskipõhiste vestlustega, kuna R. Märtsin ei olnud oma xxx seisundi tõttu võimeline osalema sotsiaalprogrammis. Samuti esitas R. Märtsin arstitõendi, mille kohaselt on ta alates 12.02.2014 xxx-s ambulatoorsel ravil xxxjuures. Veebruaris 2016 oli statsionaarsel ravil XXX psühhiaatriakliinikus. Katseaeg lõppes 26.11.2016.a. 7 Kohus selgitab, et
Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
4. peatüki mõttest ja KrMS § 306 lg 1 p-dest 5-8 ja 10 lähtudes, tuleb kohtul karistuse küsimuse otsustamisel arvestada oluliselt suurema hulga faktoritega, kui seda on kuriteo faktiliste asjaolude tõendamise tulem. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Kohus peab karistuse mõistmisel esmalt andma hinnangu
Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse liigi ja määra valikul keskenduda põhiliselt teole, mitte aga isikule, kuid süü suurusele lisaks arvestatakse ka teisi asjaolusid (RKKKo 3-1-1-99-06, p 14). Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud juurdepääsu taotlemise lapspornole ja selle jälgimise. R. Märtsinit on 2015. aastal karistatud analoogse teo eest, s.o lapsporno hoidmises ja levitamises. R. Märtsini arvuti uurimisel leiti kolme päeva vältel vaadatud suures koguses lapspornot sisaldavaid pilte ja videoid. Kokku oli vaadatud 51 videot + 134 fotot, mida kohus loeb märkimisväärselt suureks koguseks. Nimetatud päevade vältel oli internetilehekülgedele sisenetud korduvalt erinevate ajavahemike jooksul. Sealjuures viibis R. Märtsin samal ajal tööl. R. Märtsinile esitatud süüdistus jääb ajaliselt 3 päeva vältele. Samas nähtub materjalidest (infotehnoloogia ekspertiisiaktist), et R. Märtsini kasutuses olev arvutis oli seadistatud interneti seaded selliselt, et vahemälus säilisid andmed 3 päeva jooksul. Seega keelatud tegevuse osas rohkem andmeid ei olnudki võimalik tuvastada. Tõenditest nähtuvalt tundis R. Märtsin huvi just eelpuberteedieas laste visuaalse materjali vastu. Enamus piltidel/fotodel on alla 10-aastased tüdrukud. Käesoleva kuriteokoosseis näeb ette vastutuse nii alla 18-aastaste kui ka nooremate kui 14-aastaste isikute lapsporno osas. R. Märtsin on taotlenud juurdepääsu ja jälginud alla 10-aastaste laste pornograafilise või erootilise sisuga pilte ja videoid ehk siis vastutuse kategoorias nooremate rühma jäävate laste osas lapspornot, mis kohtu hinnangul näitab tema teo ränka iseloomu. Arvestades kokkuvõtvalt lapsporno juurdepääsu ajalist sagedust kolme päeva vältel ja jälgitud materjali mahtu (51 videot, 134 pilti), nendel kujutatud laste vanust (alla 10-aastased), leiab kohus, et R. Märtsini süü on suur. Kohus leiab, et süüdistatava poolt toimepandud kuriteo puhul, arvestades esmalt isiku süü suurust, aga ka kõiki teisi
§-s 56 nimetatud ja eelpool käsitletud tegureid, on vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik. Kohus võtab arvesse, et koosseisu 8 sanktsioon näeb ette üksnes vangistuse, mille ülempiir on kolm aastat. Kohus on andnud hinnangu, et teo toimepanemisel
Varasemate kohtuotsusega mõistetud karistus, mis jäeti tingimisi kohaldamata ilmselgelt kohest tulemust ei andnud, kuivõrd teod on toimepandud vähem kui kahe kuu möödudes katseaja lõpust: katseaeg lõppes 26.11.2016.a., süüdistuses märgitud teod on toime pannud 31.01.2017 kuni 02.02.
Võttes arvesse, et kohus leidis, et R. Märtsini süü on suur, ta on samalaadse teo eest teistkorda kohtu ees, karistatus on kustumata, teod on toimepandud
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5kordne palga alammäär, s.o 810 eurot, mis kuulub Romek Märtsinilt väljamõistmisele. Samuti on asjas teostatud infotehnoloogiaekspertiisi kulu summas 451 eurot, ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi kulu summas 446,25 eurot ja kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi kulu kogukulu 1208,75 eurot. Kohtu hinnangul põhjendatud kõik nimetatud menetluskulud Romek Märtsinilt välja mõista, kuivõrd need seostuvad tõendamisvajadusega nii toimepandud kuriteo asjaolude kui isiku seisundi väljaselgitamiseks. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Romek Märtsin on töövõimeline isik, kes omab sissetulekut ning saab asuda hüvitama väljamõistetavaid menetluskulusid. Tulenevalt kohtuistungil kaitsja poolt esitatud taotlusest ja menetluskulude suhtelisest suurusest, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamise. Kohus määrab menetluskulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. ASITÕENDID Asjas ära võetud arvutis asunud kõvakettast tehtud koopia uurimisel tuvastati veebilehitseja ajaloost ja puhvrist pildifailid ja videod, millel on kujutatud alaealisi isikuid erootilistes/pornograafilistes situatsioonides. Kuigi prokurör taotles nimetatud kõvaketta hävitamist, seoses asjaoluga, et see on väärtusetu ja sellelt ei ole võimalik faile lõplikult kustutada, ei ole kõvaketta hävitamine antud asjas võimalik. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et nimetatud kõvaketas ei ole mitte Romek Märtsini isiklikust arvutist, vaid see pärineb Romek Märtsini tööandja arvutist. Seega kaasneks nimetatud eseme hävitamisega täiendav omandipõhiõiguse riive. Samuti ei ole xxx kaasatud menetlusse, ta ei ole loobunud nimetatud eseme omandiõigusest ning võimalikud konfiskeerimise alused oleksid ka tema kolmanda isikuna kaasamisel küsitavad. Eelneva põhjal asub kohus seisukohale, et nimetatud kõvaketas tuleb tagastada XXX-le pärast lapspornona käsitatava pildi- ja videofailide ja/või nendeni viivate teabe (nt veebilingid, küpsised jne) kustutamist. Kriminaalasja materjalide pinnalt on asjas 2 CD-plaati salvestistega (kriminaaltoimikus asub neist vaid üks „lisa 1“, teise tegelik asukoht on kohtule teadmata) on dokumentaalses vormis tõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 ja lg 5 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311-313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.