← Eesti

1-18-3733/80

Obsah (10)§ 184§ 424§ 64§ 50§ 55§ 73§ 58§ 692§ 83§ 84

1-18-3733 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2019, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-3733 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikm

§ 184

lg 2 p 1 ja § 424 järgi ning Aleksei Koroljovi süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26.

aprilli 2019. a otsus Apellatsiooni esitaja Riigiprokurör Vahur Verte, süüdistatav Kirill Karpovski ja tema kaitsja advokaat Raiko Paas ning Aleksei Koroljovi kaitsja Aleksandr Mironov Prokurör Riigiprokurör Vahur Verte Süüdistatav Kirill Karpovski isikukood 38602270336, elukoht XXX, XXX, varem karistatud 09.12.2013 Harju Maakohtu otsusega

§ 424

ja § 329 järgi 1 aasta vangistusega, kinni peetud 21.12.2017 Kaitsja Valitud kaitsja advokaat Raiko Paas Süüdistatav Aleksei Koroljov isikukood 38107200298, elukoht XXX, XXX, karistatus puudub, kinni peetud 21.12.2017 Kaitsja Aleksandr Mironov Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu

  1. aprilli
  2. a otsus Kirill Karpovski ja Aleksei Koroljovi süüdistusasjas muutmata ning apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Kirill Karpovski tunnistati süüdi ja karistati karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 1 järgi 6 aasta vangistusega ja

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424

lg 2) järgi 1 aasta vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõisteti 7 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 21. detsember 2017.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti K.

Karpovskilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks 6 kuuks.

§ 55

kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Aleksei Koroljov tunnistati süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust.

Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 21. detsember 2017.

§ 184lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeeris kohus A.

Koroljovi valdusest leitud sularaha summas 2 565 eurot ning

§ 184lg 5 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõistis A.

Koroljovilt konfiskeerimise asendamise korras täiendavalt välja 22 224,12 eurot ning jättis nõude tagamiseks muutmata A. Koroljovile kuuluvale ½ mõttelisele osale Tallinnas XXX korterile seatud kohtuliku hüpoteegi, kuid vähendades seda summani 23 000 eurot kuni konfiskeerimise asendamise täitmiseni. 2. K. Karpovski ja A. Koroljov tunnistati süüdi selles, et nad ühiselt ja kooskõlastatult käitlesid ebaseaduslikult isikute grupis suures koguses narkootilisi aineid - 59,40 grammi kokaiini, 0,48 grammi MDMA ja 155,47 grammi marihuaanat. Tuvastamata ajal, kohas ja isikult omandatud narkootilised ained pakendasid nad A. Koroljovi elukohas Tallinnas XXX kahte eraldi pakendisse. Neist ühte 24,3 grammi puhast kokaiini sisaldavat pulbrit hoidis K. Karpovski oma jope taskus WC paberi rulli südamikku peidetuna kuni see läbiotsimise käigus ära võeti. Ülejäänud osa narkootilistest ainetest hoidsid nad A. Koroljovi korteri köögis erinevates kohtades (külmkaris, köögikapis, kraanikausi all), kuni need läbiotsimise käigus ära võeti. A. Koroljov tunnistati süüdi veel selles, et ta omandas üksinda ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja isikult narkootilisi aineid 2,78 grammi kanepiõisikuid (marihuaana) ja 3,2 grammi GHB ning hoidis neid enda kasutuses olevas sõiduautos BMW, kuni need läbiotsimise käigus ära võeti. 2

(10)K. Karpovski tunnistati süüdi veel selles, et ta omandas üksinda ebaseaduslikult tuvastamata ajal, kohas ja isikult narkootilisi aineid 2,1 grammi GHB ja 0,42 grammi amfetamiini ning hoidis neid enda kasutuses olevas sõiduautos Toyota Yaris, kuni need läbiotsimise käigus ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kokaiin kuulub NPALS § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete teise nimekirja. Marihuaana, MDMA, GHB ja amfetamiin kuuluvad esimesse nimekirja. Vastavalt NPALS § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kokaiini puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 0,65 grammist (puhtal kujul); amfetamiini puhul 1,3 grammist (puhtal kujul); MDMA puhul 1,4 grammist (puhtal kujul), GHB puhul 16 grammist ainest (puhtal kujul) ning marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist narkootilisest ainest. Seega süüdistatakse K. Karpovskit ja A. Koroljovi isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, s.o

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

  1. Maakohus leidis kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditele tuginedes, et K. Karpovski ja A. Koroljovi ja süü neile inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud.
  2. Maakohtu otsusele esitasid apellatsiooni riigiprokurör Vahur Verte, süüdistatav K. Karpovski ja tema kaitsja advokaat Reiko Paas ning A. Koroljovi kaitsja Aleksandr Mironov. 4.1 Prokurör vaidlustab maakohtu otsuse vaid süüdistatavatele mõistetud karistuse osas, sest see ei vasta nende süü suurusele.

§ 184lg 2 sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat.

Prokurör nõustub maakohtuga, et süüdistatavate tegevuses karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Samuti sellega, et esineb karistust raskendava asjaoluna omakasu. Vaatamata sellele mõistis maakohus süüdistatavatele karistuse tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 6 aastat vangistust. Prokurör leiab, et kohtuotsuses tehtud viited erinevatele kohtuotsustele ei ole asjakohased, sest tegemist ei ole analoogse sisuga kriminaalasjadega. Kohtu põhjendus, et raskema karistuse mõistmine oleks põhjendatud vaid juhul kui esineks mitmeid kvalifitseerivaid tunnuseid, ei tulene seadusest ega ole kooskõlas senise kohtupraktikaga. Seadusandja on kehtestanud narkootiliste ainete käitlemise eest selle paragrahvi järgi kriminaalvastutuse alates 10 doosist. Praeguses asjas käitlesid süüdistatavad ainuüksi kokaiini 1100, mis ületab minimaalmäära enam kui sajakordselt. Samuti ei ole vähetähtis, et süüdistatavad käitlesid narkootilisi aineid kriminaaltulu teenimise eesmärgil. Mõlemat süüdistatavat on kriminaalkorras karistatud. Samuti on neid korduvalt karistatud väärteomenetluse korras. Vaatamata sellele ei ole varasemad karistused nende käitumisele mõju avaldanud. Tegemist ei ole enam noorte, vaid keskeas meestega. Karistuse mõistmisel tuleb võtta 3

(10)arvesse ka üldpreventiivset eesmärki. Riik peab andma õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et narkokuritegude näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õiguserikkumistega. Prokurör taotleb mõista mõlemale süüdistatavale narkootiliste aine suures koguses käitlemise eest karistuseks 11 aastat vangistust. K. Karpovskile mõista

§ 64lg 1 alusel liitkaristusena 12 aastat vangistust.

4.2 K. Karpovski taotleb kohtuotsuse tühistamist tema süüditunnistamises ja karistamises

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada ta süüdi

§ 184

lg 1 järgi ning vähendada talle mõistetud

tust. Samuti tühistada kohtuotsus

§ 64

alusel liitkaristuse mõistmise osas ning kohaldada uue otsusega karistuste katmise põhimõtet. Enda süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 424järgi K.

Karpovski ei vaidlusta. Apellant on narkosõltlane ning omandas narkootilise aine enda tarbeks. Ta tarvitab kokaiini puhtalt, ilma lahjendamata. Ta ei ole narkootilist ainet isikute grupis käidelnud. Juhul, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse kuriteo kvalifikatsiooni osas muutmata, siis taotleb ta mõista kergem karistus. Ta ei pannud seda kuritegu toime omakasu motiivil, vaid soovis narkootilist ainet ise tarvitada. Kuriteo pani toime seetõttu, et on sõltuv narkootilistest ainetest. See peaks olema karistust kergendav asjaolu. Soovis minna ravile, kuid kohus seda taotlust ei rahuldanud. Nüüd taotleb ta seda ringkonnakohtult. 4.3 K. Karpovski kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist K. Karpovski süüditunnistamises ja karistamises

§ 184lg 2 p 1 järgi ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada K.

Karpovski süüdi

§ 184lg 1 järgi ning vähendada talle mõistetud karistust.

Puuduvad tõendid selle kohta, et K. Karpovski ja A. Koroljov oleks käidelnud narkootilisi aineid isikute grupis. Isegi kui nende käest leitud narkootilised ained on pärit ühest allikast, ei tõenda see asjaolu veel narkootiliste ainete käitlemist isikute grupis. Süüdistatavad olid vaid tuttavad ja veetsid sageli ühiselt aega. K. Karpovski oli narkosõltlane ning tema soov oli narkootiliste ainete saamiseks vahendeid hankida, mitte kriminaalset tulu teenida. K. Karpovski on oma tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. 4.4 A. Koroljovi kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist A. Koroljovi süüditunnistamises ja karistamises

§ 184lg 2 p 1 järgi ning uue otsuse tegemist, millega tunnistada A.

Koroljov süüdi

§ 184

lg 1 järgi ning vähendada talle mõistetud

tust. Ühtlasi tühistada kohtuotsus A. Koroljovi valdusest leitud sularaha (2565 eurot) konfiskeerimise, konfiskeerimise asendamiseks 22 224,12 euro väljamõistmise, korteriomandile seatud hüpoteegi ja mobiiltelefoni konfiskeerimise osas. Apellatsiooni motiivide kohaselt puuduvad tõendid selle kohta, et A. Koroljovilt ja K. Karpovskilt ära võetud narkootiline aine pärineb ühest allikast, sest nende pakendite sisu ei olnud identne. Nende sisu erines nii pulbri toimeaine protsendi kui lisaainete osas. K. Karpovski DNA jälgede olemasolu A. Koroljovi kodus olnud vaakumpakendajal ei tõenda narkootiliste ainete käitlemist isikute grupis, sest K. Karpovski viibis tihti A. Koroljovi kodus. Seoses kuriteo ümber kvalifitseerimisega taotleb kaitsja A. Koroljovile mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist ning jätta talle mõistetav vangistus

§ 73või 74 alusel tingimisi kohaldamata. A. Koroljovi karistatus on kustunud. Seega on ta karistamata isik. Karistust 4

(10)raskendavad asjaolud puuduvad, sest ta ei ole pannud kuritegu toime omakasu ajendil. Ta vaid omandas ja hoidis narkootilisi aineid. Ta ei ole neid kellelegi edasi müünud. A. Koroljov ei ole kriminaaltulu saanud. Kinnipidamisel ära võetud 2 565 eurot oli ta saanud oma isalt. Ta töötas mitteametlikult Soomes, samuti on ta saanud rahalist abi oma vanematelt. Korteri faktilised omanikud on A. Koroljovi vanemad, kes tasusid korteri esimese sissemakse ja tasuvad edasisi korteriga seotud makseid. Lisaks A. Koroljovile on see korter vormistatud tema elukaaslase nimele, kellega neil on ühine laps. Korteri osa müügist saadav summa on tühine, võrreldes hinnaga, mida on võimalik saada kogu korteri müümisel.
  1. Tallinna Ringkonnakohus määras
  2. augustil 2019 vaadata kriminaalasi apellatsiooni korras läbi kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti KrMS 331 lg 11 p 2 kohaselt kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
  3. augustini
  5. Määratud tähtajal esitasid oma seisukoha süüdistatav K. Karpovski ja prokurör. 6.1 K. Karpovski tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi ja kahetseb toimepandut. Kõiges on süüdi asjaolu, et ta hakkas iga päevaga järjest rohkem narkootilisi aineid tarvitama. Vanglas oldud 1 aasta 8 kuu jooksul ei ole ta narkootilisi aineid tarvitanud. Tal on häbi nii oma naise ja lapse kui kogu ühiskonna ees. Lubab edaspidi kuritegusid mitte toime panna ja narkootilisi aineid mitte tarvitada. 6.2 Prokurör ei nõustu kaitsjate ja süüdistatava K. Karpovski etteheidetega maakohtu 26.04.
  6. a otsuse aadressil. Vaidlustatud otsusest nähtub üheselt ja kõigiti jälgitavalt kohtu siseveendumuse kujunemine kohtus uuritud tõendite valguses. Kohus käsitles otsust tehes ka kaitsjate poolt maakohtus esitatud vastuväiteid

§ 184

lg 2 p 1 kvalifikatsiooni osas ning analüüsis äärmise põhjalikkusega, miks tuleb A. Koroljovi ja K. Karpovski tegevust käsitleda tegutsemisena grupis. Apellatsioonides ei ole kajastatud uusi asjaolusid, mida maakohtus vaidluste käigus ei oleks kõlanud ning millele maakohus vaidlustatud otsuses ei oleks tähelepanu pööranud. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonides kajastatu ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Seonduvalt süüdistatavatele mõistetud karistustega on prokuratuur esitanud ringkonnakohtule apellatsiooni, milles on üksikasjalikult analüüsinud põhjuseid, miks maakohtu mõistetud karistused ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetute isikule. Prokuratuur jääb apellatsioonis esitatud seisukohtade juurde ja toetab maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, mõistes K. Karpovskile ja A. Koroljovile

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistuse üle sanktsiooni keskmist määra. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 7. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja süüdistatava ja kaitsjate apellatsioonidega ning süüdistatava ja prokuröri seisukohtadega esitatud apellatsioonide suhtes, leiab, et apellatsioonide väited maakohtu otsuse tühistamiseks põhjust ei anna. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud. 7.1 Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikkunud. Kohtuotsuses on põhistatud kõiki olulisi järeldusi. Kohtuotsuste põhistused on veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine otsuse lugejale jälgitav. Maakohus ei ole eksinud süüdistatavate käitumisele karistusõigusliku hinnangu andmisel, aga samuti karistuse mõistmise, konfiskeerimise ega asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete kohta otsustuse tegemisel. 5

(10)Kohtukolleegium on seisukohal, et nii apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks ega õiguslike järelmite muutmiseks. Kohtukolleegium, nõustudes apelleeritud kohtuotsuse motiivide ja järeldustega, ei pea KrMS § 342 lg 3 p-s 1 sätestatud õigust kasutades vajalikuks neid korrata. Kohtukolleegium tugineb siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohale, et kaebust läbi vaatav kohus ei pea andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohus on oma otsuses ammendavalt ja põhistatult vastanud ning millega ringkonnakohus nõustub (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. detsembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-113-13,
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-23-11 ja
  5. detsembri
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-92-11). Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohus on praeguses kriminaalasjas tõendeid hinnates seda põhimõtet järginud, sest maakohtu otsuses on järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks ning millistele tõenditele tuginevalt on K. Karpovski ja A. Koroljov neile esitatud süüdistuses süüdi tunnistatud ja sellised karistused mõistetud. Asjaolu, et süüdistatav, kaitsja ja prokurör maakohtu otsusega mõnes küsimuses ei nõustu, ei tähenda kohtuotsuses tõendite pealiskaudset, ühekülgset ja valikulist hindamist ega kogutud tõenditest ebaõigete järelduste tegemist. Samuti ei tähenda see süüdistatavatele ebaõige karistuse mõistmist. 7.2 Eesti kriminaalmenetlusõigus lähtub tõendite vaba hindamise põhimõttest, millele osutab KrMS § 61 ja mille kohaselt pole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Arutatavas asjas puudub vaidlus selles, et K. Karpovskilt ja A. Koroljovilt läbiotsimise käigus süüdistuses nimetatud koguses narkootilisi aineid ära võeti. Selle asjaolu vastu ei vaidle ka süüdistatavad ega nende kaitsjad. Süüdistuse osas käib vaidlus vaid selle üle, kas süüdistatavad käitlesid narkootilisi aineid isikute grupis või üksinda. Vaidlustatud kohtuotsuse lehekülgedel 16-19 on maakohus kohtukolleegiumi hinnangul jälgitavalt ja piisava põhjalikkusega selgitanud, millistele tõenditele tuginevalt jõuab maakohus järeldusele, et K. Karpovski ja A. Koroljov käitlesid suures koguses narkootilisi aineid isikute grupis. Samuti on kohus põhjendanud, miks ta süüdistatavate ja kaitsjate vastupidise seisukohaga ei nõustu. K. Karpovski ja kaitsjad kordavad oma apellatsioonides samu väiteid, mida nad esitasid maakohtu istungil. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus nendele väidetele piisava põhjalikkusega vastanud, mistõttu kohtukolleegium ei pea vajalikuks neid põhjendusi täies mahus korrata. Kohtukolleegium peab vajalikuks vastuseks K. Karpovski ja kaitsjate apellatsioonidele märkida vaid järgmist. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et narkootiliste ainete isikute grupis käitlemist tõendavad narkootilise aine ekspertiis, DNA-ekspertiisid ja jäljeekspertiis, aga samuti sideettevõtjatelt saadud andmete kohta koostatud protokoll. Nii nähtub narkootilise aine ekspertiisiaktist, et K. Karpovski kinnipidamisel tema jope taskust ära võetud valge pulber ning A. Koroljovi kodust leitud valge pulber sisaldavad 6
(10)kokaiinhüdrokloriidi ning pärinevad tõenäoliselt samast algallikast, mida on väiksemateks kogusteks jagatud (1 kd tl 142-144). Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et A. Koroljovilt ja K. Karpovsilt ära võetud kokaiinis sisalduva kokaiinhüdrokloriidi protsentuaalne erinevus ning täiendavate ballastainete olemasolu tuleneb sellest, et nad ühiselt soetatud kokaiini lahjendasid ja pakendasid A. Koroljovi elukohas ümber väiksematesse vaakumpakenditesse. Jäljeekspertiisist nähtub et K. Karpovskilt leitud kokaiini sisaldav vaakumpakend ja A. Koroljovi elukohast leitud vaakumpakendid, pakendi tükid ja ribad võivad pärineda samast partiist. Seda põhjusel, et K. Karpovskilt kinnipidamisel leitud kokaiini sisaldav vaakumpakend ja A. Koroljovi kodust läbiotsimisel leitud vaakumpakendi riba moodustasid varem ühtse terviku. Lisaks sellele K. Karpovskilt leitud kokaiini sisaldaval pakendil olevad sulatusjäljed võivad olla jäetud A. Koroljovi elukohast leitud vaakumpakendajaga (1 kd tl 156-175). DNA ekspertiisiaktid tõendavad, et K. Karpovski bioloogilist materjali leiti nii temalt ära võetud narkootilist ainet sisaldanud pakendilt kui A. Koroljovi kodust leitud vaakumpakendaja pistikult (1 kd tl 144-155). Sideettevõtjalt saadud andmed tõendavad, et süüdistatavad suhtlesid omavahel kümneid kordi päevas (1 kd tl 78-79). Eeltoodud tõendite pinnal ei tekkinud maakohtul ega ringkonnakohtul kahtlusi selles, et süüdistatavad käitlesid suures koguses narkootilisi aineid isikute grupis. Seega on maakohtu otsus K. Karpovski ja A. Koroljovi süüditunnistamises

§ 184

lg 2 p 1 järgi seaduslik ja põhjendatud, mistõttu süüdistatava ja kaitsjate apellatsioonide väited selle tühistamiseks põhjust ei anna. 7.3 Kuna kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse K. Karpovski ja A. Koroljovi süüditunnistamises muutmata, siis puudub alus nendele mõistetud karistuse kergendamiseks. Kuna süüdistatavad oma süüd, vaatamata kogutud tõenditele, suures koguses narkootilise aine käitlemises isikute grupis ei tunnista, siis ei ole maakohus põhjendatult arvestanud karistust kergendava asjaoluna nende puhtsüdamlikku kahetsust. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senisele praktikale, mille kohaselt karistust kergendav asjaolu on süüdlase selline käitumine, mis annab alust järeldada, et ta on oma teo ohtlikkusest ja tagajärje kahjulikkusest aru saanud ning püüab tagajärge reaalselt leevendada, sealhulgas hüvitada tekitatud kahju. Puhtsüdamlik kahetsus võib tähendada teo siirast ülestunnistamist ja kahetsemist, mis võib avalduda uurijale või kohtule antud ütlustes, kannatanu ees vabandamises vms. Karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toimepandud teo suhtes. Puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendava asjaoluna peab olema kontrollitav ja tulenema asja materjalidest. Karistust kergendavate asjaolude tuvastamisel on nendega arvestamine kohtu poolt obligatoorne. Kohtu sellesisuline hinnang peab olema kohtuotsuses selgesõnaliselt esitatud (9. mai 2013 otsus nr 3-1-1-45-13, 9. mai 2014 otsus nr 3-1-1-18-14). Kohtukolleegiumi hinnangul on igati positiivne, et süüdistatavad lubavad edaspidi kuritegusid mitte toime panna ja narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduda, kuid enne seda tuleb neil ära kanda maakohtu poolt mõistetud karistus. Maakohus on põhjendatult leidnud, et karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine omakasu motiivil (

§ 58p 1).

Maakohus on seda asjaolu kohtuotsuse leheküljel 20 ammendavalt käsitlenud. Kohtukolleegium märgib täiendavalt vaid seda, et kuigi süüdistatavatele ei heideta ette narkootiliste ainete müümist, ei välista see nende tegutsemist omakasu motiivil. 7

(10)7.4 K. Karpovski heidab maakohtule ette, et

§ 64

lg 1 järgi liitkaristuse mõistmisel liitis kohus mõistetud karistused täielikult. Mille vastu maakohus eksis ja millel tema taotlus rajaneb, seda K. Karpovski oma apellatsioonis ei selgita. Küll aga taotleb ta ringkonnakohtul mõista

§ 64lg 1 alusel uus liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga.

Kohtukolleegium süüdistatava taotlusega ei nõustu.

§ 64

lg 1 sätestab, et samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Seega näeb seadus ette võimaluse mõistetud karistused katta, liita need osaliselt või täielikult. Kuna narkootilise aine suures koguses käitlemine ja mootorsõiduki joobes juhtimine on eriliigilised kuriteod, mis on sätestatud karistusseadustiku erinevates koosseisudes, siis on maakohus mõistnud K. Karpovskile põhjendatult

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on

  1. märtsi
  2. a otsuses nr. 3-1-1-20-16 märkinud, et

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale. Kuna praeguses kriminaalasjas ei ole K. Karpovskile mõistetud karistus mitte

§ 184

lg 2 sanktsiooni ülemmääras, vaid alla keskmist määra, siis on maakohus kohaldanud

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel põhjendatult karistuste liitmise põhimõtet.

Eeltoodut arvesse võttes jätab kohtukolleegium K. Karpovski taotluse

§ 64lg 1 alusel uue liitkaristuse mõistmiseks rahuldamata.

7.5 K. Karpovski leiab, et kuna ta on narkomaan ja vajab ravi, siis oleks maakohus

§ 692alusel pidanud asendama talle mõistetud vangistuse narkomaania vastase raviga.

Kohtukolleegium leiab, et süüdistatava etteheide maakohtule on põhjendamatu.

§ 692

lg 1 sätestab, et kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, võib kohus asendada vangistuse raviga.

§ 692

lg 6 p 1 kohaselt on ravi käesoleva paragrahvi tähenduses narkomaanise sõltuvusravi isikule, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu. Kuna maakohus mõistis K. Karpovskile karistuseks vangistuse 7 aastaks, siis ei olnud maakohtul võimalik

§ 692sätete kohaldamist isegi mitte kaaluda, sest karistuse pikkus seda ei võimalda.

Seega puudub K. Karpovski puhul

§ 692kohaldamise formaalne alus.

7.6 Prokurör taotleb süüdistatavatele rangema karistuse mõistmist, sest maakohtu poolt mõistetud karistus ei vasta nende süü suurusele ega süüdimõistetu isikule. Kohtupraktikas valitseva põhimõtte kohaselt on kõrgema astme kohtu poolt maakohtus mõistetud karistuse muutmine põhjendatud üksnes juhul, kui kõrgema astme kohus muudab süüdistatava teo kvalifikatsiooni või kui ilmnevad asjaolud viitavad selgelt sellele, et madalama astme kohus pole arvesse võtnud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid või on valesti tõlgendanud

§-s 56 täheldatud karistuse mõistmise aluseid. Karistust mõistab kohus ja selle mõistmise alused on loetletud

§-s 56. Prokuröri arvamust see loetelu ei sisalda. Prokurör esitab küll kohtuvaidluses arvamuse süüdistatavale mõistetava karistuse kohta, kuid see ei ole kohtule siduv. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senise praktika kohaselt ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja 8

(10)lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt (
  1. veebruari
  2. a otsus nr 3-1-1-91-07). Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsuses selliseid mõistetud karistuse tühistamise aluseid ei esine. Maakohus on kohtuotsuse lehekülgedel 19-21 motiveerinud süüdistatavatele mõistetud karistusi, aga samuti seda, miks ta prokuröri karistusettepanekuga ei nõustu. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Maakohus on põhjendanud, miks ei ole prokuröri poolt taotletud karistused proportsionaalsed süüdistatavate süüga. Maakohus karistust kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud, karistust raskendava asjaoluna võttis mõlema süüdistatava puhul arvesse kuriteo toimepanemist omakasu motiivil. Kumbki süüdistatav ei ole varem narkootikumidega seostud kuritegusid toime pannud. Seega esines nende käitumises üks

§ 184lg-s 2 loetletud kvalifitseeriv asjaolu.

Tegemist on narkomaanidega, kes just tänu sellele asusid narkootilisi aineid käitlema. Nende poolt käideldud narkootiline aine sisaldas 1 120 mõjudoosi. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, et käideldud mõjudoosid võivad olla kohtupraktikas kordades suuremad, mis tingiks siis ka pikema tähtajaga vangistuse mõistmist. Samuti on võimalik, et isikud mõistetakse süüdi rohkemates osategudes kui seda on tehtud K. Karpovski ja A. Koroljovi puhul. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohtukolleegium, et prokuröri apellatsiooni väited maakohtu otsuse tühistamiseks karistuse mõistmise osas põhjust ei anna, mistõttu apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. 7.7 Kuna süüdistatavad, sealhulgas A. Koroljov, kasutasid mobiiltelefone omavahelises suhtluses kuriteo toimepanemise käigus, siis on käsitlenud maakohus neil telefone põhjendatult kuriteo toimepanemise vahenditena ja

§ 83lg 1 alusel konfiskeerinud.

Maakohus on oma seisukohta piisava põhjalikkusega motiveerinud ning menetluslikele sätetele viidanud. Seetõttu jätab kohtukolleegium A. Koroljovi kaitsja taotluse oma kaitsealusele mobiiltelefoni tagastamiseks rahuldamata. 7.8 A. Koroljovi kaitsja on vaidlustanud kohtuotsuse osas, millega

§ 184lg 5 p 2 ja § 832 lg 1 alusel konfiskeeris kohus A.

Koroljovi valdusest leitud sularaha summas 2 565 eurot ning

§ 184lg 5 p 2, § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõistis A.

Koroljovilt konfiskeerimise asendamise korras täiendavalt välja 22 224,12 eurot ning jättis nõude tagamiseks muutmata A. Koroljovile kuuluvale ½ mõttelisele osale Tallinnas XXX korterile seatud kohtuliku hüpoteegi, kuid vähendades seda summani 23 000 eurot kuni konfiskeerimise asendamise täitmiseni. Maakohus on kohtuotsuse lehekülgedel 22 kuni 26 oma otsust selles osas piisava põhjalikkusega motiveerinud. Maakohus on viidanud nii kehtivale seadusandlusele kui Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senisele praktikale selles küsimuses. Kaitsja apellatsiooni väited piirduvad selles osas vaid tõdemusega, et A. Koroljovi sissetulekud olid legaalsed ning korter kuulus tegelikult tema vanematele. Kohtukolleegium märgib, et väited arestitud vara päritolu ja legaalse sissetuleku kohta ei ole vara arestimise alust arvestades õiguslikult asjakohased. Nimelt arestiti maakohtu määrusega A. Koroljovilt ära võetud sularaha 2 565 eurot laiendatud konfiskeerimise tagamiseks. Maakohtul oli piisavalt alust arvata, et see 9

(10)raha oli saadud kuritegelikul teel. Kohtukolleegium nõustub selles osas maakohtuga. Kaitsja apellatsiooni väiteid seda väidet ei kummuta. Kaitsja jätab tähelepanuta, et § 832 lg 1 ja § 84 alusel mõistis maakohus A. Koroljovilt välja 22 224,12 eurot konfiskeerimise asendamise korras. Kohtukolleegium juhib kaitsja tähelepanu asjaolule, et konfiskeerimise asendamisel vara ei konfiskeerita, s.o seda ei pöörata riigi omandisse, vaid isikule pannakse üksnes kohustus tasuda ära tarvitatud või muul moel konfiskeerimise mõjualast välja viidud vara väärtusele vastav rahasumma (RKKK 3-1-1-51-15, p 28 ja 3-1-1-97-10, p 33). Riigil tekib rahaline nõue, mille isik täidab vabatahtlikult või tehakse seda sundkorras täitemenetluses. Konfiskeerimise asendamise korras on kohtul

§ 84alusel võimalik sissenõuet pöörata ka isiku legaalse päritoluga varale.

Kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimise asendamise (ning selle tagamiseks vara arestimise) vältimiseks tuleb tõendada, et maakohtu tuvastatud kriminaaltulu kahtlusega vara 24 789,12 eurot ei ole kuriteoga saadud, mitte aga seda, et laiendatud konfiskeerimise tagamise asendamiseks arestitud vara ei ole kuriteoga saadud. Kuna A. Koroljovil puudus muu vara või sissetulekuallikas, mille arvelt tulevikus konfiskeerimisnõuet tasuda, siis jättis maakohus korteriomandi osale seatud kohtuliku hüpoteegi põhjendatult muutmata, vähendades vaid selle summat. Eeltoodut arvesse võttes jätab kohtukolleegium ka selles osas kaitsja apellatsiooni rahuldamata. 8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu 26. aprilli 2019. a kohtuotsuse K. Karpovski ja A. Koroljovi süüdistusasjas muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.