Obsah (8)

§ 480§ 663§ 667§ 457§ 463§ 563§ 172§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-17-16211 Määruse tegemise aeg ja koht 24. september 2019, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviil

) § 371 lg 1 p 4 alusel menetlusse võtmata või alternatiivselt jätta see rahuldamata. Poolte vahel on jõustunud maakohtu määrus. Mõned nädalad pärast maakohtu lahendi jõustumist on lapse ema uuesti kohtusse pöördunud soovides suhtlemise korra määrust muuta. Avaldaja on sisuliselt esitanud määruskaebuse soovides jätkata tsiviilasja menetlust, kuid sellist võimalust protsessiõigus pärast määruskaebus esitamise tähtaja möödumist ette ei näe. Avalduses ei tooda esile ühtegi asjaolu, mis näitaks, et ca 2 nädala jooksul (lahend jõustus

1. juunil 2018, avaldus esitati kohtusse
2. juulil 2018) on asjaolud nii radikaalselt muutunud, et kohtulahend tuleks ümber vaadata. Asjaolu, et üks või teine vanem on kohtulahendit tõlgendades eksinud, ei anna alust kohtulahendi muutmiseks. Ka Riigikohus on andnud sellel teemal juhiseid, öeldes, et lähtuvalt kehtivast perekonnaseadusest muudab kohus varem tehtud lahendit juhul, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. mai 2011 lahend asjas nr 3-2-1-32-11). Lisaks jääb laste isale selgusetuks, miks isa juures viibimine kahjustab C huve. Isa juures olles viibivad lapsed oma elukohas, kus nad terve elu on kasvanud, elamu ja selle piirkond on lastele tuttavad, neil on seal sõbrad ja tuttavad.
4. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja oli arvamusel, et parem oleks kui laps viibiks kummagi vanema juures kahenädalase perioodi kaupa.
5. Eestkosteasutus oli seisukohal, et isa ei saa rakendada suvevaheaja režiimi, sest C ei käi veel koolis. Vanemad peavad lähtuma maakohtu määruse p-st 5.7, mille kohaselt vanemate puhkuse ajal on kummalgi vanemal õigus veeta lastega pikemaid, s.o 1-2 nädalasi perioode.
6. a suveperioodil ei saa lähtuda määruse p 5.7 nõudest, mille kohaselt tuleb perioodid kooskõlastada igal aastal hiljemalt
7. maiks, kuna kohtumäärus tehti
8. juulil
9. 3 Eestkosteasutus oli arvamusel, et kohus võib ema avalduse suhtluskorra muutmiseks rahuldada. Lisaks toetas eestkosteasutus lapse esindaja mõtet, mille kohaselt saaks vanemad lastega veeta ühist aega kahe nädala kaupa ja kui see variant ei sobi, siis lastel võiks pooleteise kuu sees olla võimalik veeta nädalavahetus teise vanemaga. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
10. Harju Maakohtu
11. detsembri 2018 määrusega rahuldas kohus osaliselt avalduse YY ja CC suhtluskorra muutmiseks ning muutis maakohtu
12. juuni 2018 määruse resolutsiooni p 5.3, mille uue sõnastuse kohaselt koolivaheaegadest, v.a suvisest koolivaheajast, esimese poole viibivad lapsed paaris aastatel isaga ja teise poole emaga ning paaritutel aastatel vastupidi. Suvise koolivaheaja veedab CC kummagi vanema juures 2-nädalaste tsüklitega nii, et esimese täisnädala suvise koolivaheaja algusest ja sellele järgneva nädala veedab laps paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga jne. Vanemate menetluskulud jäid nende endi kanda, lapse riigi õigusabi kulud riigi kanda.
13. Maakohus leidis, et
14. oktoobril 2018 toimunud ärakuulamisel selgus, et tegelikult täidavad vanemad
15. juuni 2018 kohtumäärust üksnes CC suhtes, sest QQ ema juures käia ei soovi. Samuti selgus, et vanemad tõlgendavad erinevalt maakohtu määruse p 5.3, mis reguleerib lahus elava vanema koolivaheaegadel lapsega suhtlemist, seega on
16. juuni 2018 kohtumääruse muutmine selles osas põhjendatud.
17. Maakohtu hinnangul kuritarvitas laste isa oma õigusi, jättes CC 2018.a pooleks suveks enda juurde. CC siis veel koolis ei käinud, mistõttu ei olnud tal ka
18. a suvel koolivaheaega, millest esimese poole oleks ta pidanud määruse kohaselt veetma isaga ja teise poole emaga. Eeltoodust tulenevalt ei tõlgendanud XX kohtumäärust valesti ja avalduse esitamine kohtumääruse muutmiseks oli põhjendatud ja on lubatav.
19. Maakohus nõustus avaldajaga, et eelkooliealise lapse emast eemal hoidmine üle kuu aja ei olnud millegagi põhjendatud ega olnud ka lapse huvides, millest tulenevalt pidas maakohus põhjendatuks muuta
20. juuni 2018 kohtumääruse punkti 5.
21. Kohtu hinnangul tagab just selline suhtluskord CC-le õiguse veeta suve mõlema vanemaga nii, et teise vanema suhtes pika eemaloleku tõttu igatsust ei tekiks ja CC saaks ka koos oma vennaga olla. Õiguslik alus kohtumääruse muutmiseks tuleneb

§ 480lg 1 sätestatust.

1. Muus osas ei olnud maakohtu hinnangul põhjendatud kohtumäärust muuta, sest esialgne kohtumäärus reguleerib juba seda, et laste emal on CC elukoha määramise hooldusõigus ning ka seda, kuidas CC oma isaga igakuiselt ja koolivaheaegadel suhtleb. Määruskaebus
2. Laste isa esitas
3. detsembril 2018 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega avaldaja avaldus jätta rahuldamata. Vanemate menetluskulud jätta avaldaja kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole laste huvid ja heaolu kuidagi saanud jõustunud suhtlemiskorra järel kahjustada. Maakohus on juba avaldaja nõuded, väited ja asjaolud jõustunud määrusega lahendanud. Määruse muutmiseks ei ole täidetud

§ 480

lg 1 eeldus, mille kohaselt peab määruse tegemise aluseks olnud asjaolud olema oluliselt muutunud. Õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtte kohaselt ei saa jõustunud kohtumäärust lihtsalt avaldaja soovi järgi ümber vaadata.

1. Lisaks on maakohus väljunud avalduse piiridest. Avaldaja on taotlenud üksnes CC osas suhtluskorra muutmist. QQ osas küsimust ei ole olnud. Ometi on maakohus muutnud ära 4 kogu suhtlemise korra p 5.3, mille järgi on suvevaheaeg lahutatud teistest koolivaheaegadest. Lahendi sõnastusest jääb nüüd aga arusaamatuks, millise suhtlemise korra kohaselt QQ peaks suvevaheajal vanemate vahel liikuma. Vastused määruskaebusele
2. Laste ema, CC-le määratud esindaja ning eestkosteasutus vaidlesid määruskaebusele vastu ja leidsid, et see tuleb jätta rahuldamata. Edasine menetluse käik
3. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 18. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel vaidlustatud osas tühistada.

Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab tühistatud osas XX avalduse rahuldamata ja kehtestatud suhtlemiskorra muutmata. Samuti tuleb maakohtu määrus tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb uue menetluskulude jaotuse. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. 19. Avaldaja on maakohtule esitanud Harju Maakohtu 4. juuni 2018 määrusega kehtestatud suhtlemiskorra muutmise avalduse

§ 480lg 1 teise lause tähenduses.

Kolleegium märgib, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele

§ 457

lg 1 järgi kohustuslik ning sama kehtib

§ 463lg 2 järgi ka kohtumääruse kohta.

Kohtulahendi siduvuse põhimõte tagab õigusrahu ja õiguskindluse. Hagita menetluses tehtud kestva toimega lõpplahendit võib kohus

§ 480

lg 1 teise lause järgi seetõttu muuta üksnes juhul, kui selle aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Õiguskirjanduses on selgitatud, et muutus peab olema toimunud pärast esialgse lahendi tegemist ning olema piisavalt oluline. Muutus peab olema selline, millega kohtul asja läbivaatamise ja lahendamise ajal ei olnud objektiivselt võimalik arvestada. Arvestatavad on ainult sellised muudatused, millest teades teeks kohus vältimatult teistsuguse lahendi (V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2018, lk 129).

1. Riigikohus on selgitanud, et lähtuvalt perekonnaseadusest muudab kohus varem tehtud lahendi PKS § 123 lg 2 järgi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates teeb kohus PKS § 123 lg 1 alusel esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Seega peab maakohus avalduse läbivaatamisel hindama, kas puudutatud isiku lapsega suhtlemist korraldava määruse aluseks olevad asjaolud on muutunud ajast, kui kohus määras kindlaks suhtluskorra (RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-32-11, p 14). Samuti on Riigikohus märkinud, et otsustuse muutmist tuleb täiendavalt põhjendada olukorras, kus avaldus esitatakse vahetult eelmise kohtuasja lahendamise järel (RKTKm 22.11.2017, 216-5794, p 21).
2. Kolleegium on seisukohal, et avaldaja pidi tooma esile põhjendused, millest nähtuks, et suhtluskorra määramise aluseks olevad asjaolud on kaks nädalat peale suhtluskorda reguleeriva kohtulahendi jõustumist oluliselt muutunud. Ringkonnakohtu hinnangul avaldaja avaldusest selliseid asjaolusid ei selgu. Avalduse kohaselt ei ole CC psühholoogiliselt valmis nii väikese lapsena emast poolteist kuud eemal olema. Ringkonnakohus märgib, et nii
3. juuni 2018 määruse tegemise ajal kui ka suhtlemiskorra 5 muutmise avalduse esitamise ajal oli CC 7-aastane laps, mistõttu ei ole tegemist asjaoluga, mida suhtluskorra kindlaksmääramisel ei eksisteerinud. Lapse noor iga ei ole uus asjaolu.
4. Maakohtus toimunud istungil selgitas laste ema, et sai maakohtu määrusest valesti aru, kuna leidis, et laste vanemate juures viibimist suvel koolivaheajal reguleerib määruse p 5.7, mitte p 5.
5. Kolleegium on seisukohal, et kohtumääruse ebaõiget tõlgendust ei saa käsitleda asjaolu muutumisena ning see ei õigusta määruse muutmist

§ 480lg 1 alusel.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõikest 7 ja selle alusel kehtestatud Haridus- ja teadusministri 07.12.2017 määrusest nr 33 nähtub, et koolilapse jaoks on ka suvine vaheaeg koolivaheaeg.

1. Samuti on avaldaja toonud esile, et YY rikkus suhtlemist korraldavat määrust, kuna pärast maakohtu 04.06.2018 määruse jõustumist võttis ta lapse enda juurde pikka nädalavahetust veetma, kuid ei toonud last pühapäeva õhtul tagasi, põhjendusega et tegemist on koolivaheajaga, millele rakendub määruse p 5.
2. Maakohus asus 10.12.2018 määruses seisukohale, et YY kuritarvitas sellega oma õigusi, kuna CC ei käinud sellel ajal veel koolis, mistõttu ei olnud 2018.a suvel tema jaoks koolivaheaega. Kolleegium on seisukohal, et kohtumääruse rikkumine korral oli avaldajal võimalik

§ 563lg 1 järgi esitada kohtule avaldus lepitusmenetluse algatamiseks.

Kohtumääruse ühekordne ekslik tõlgendus ei saa olla põhjuseks kohtumääruse muutumiseks. Eriti olukorras, et CC läks 2018 sügisel kooli, mistõttu vanemate vahel vaidlust, kas esimesele klassile eelnev suvevaheaeg on koolivaheaeg, enam kerkida ei saa.

1. Seega ei ole käesolevas asjas esile toodud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda seisukohale, et suhtlemiskorra määruse aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud.
2. Lisaks märgib kolleegium, et maakohus on suhtlemiskorda muutnud ka QQ osas, kuigi avaldaja ei ole seda taotlenud. Maakohtu 04.06.2018 määruses on p 5.3 reguleeritud järgmiselt: Koolivaheaegadest esimese poole viibivad lapsed isaga ja teise poole emaga, järgmisel aastal vastupidises järjestuses. Maakohtu 10.12.2018 määruses on seda punkti muudetud järgmiselt: Koolivaheaegadest v.a. suvisest koolivaheajast, esimese poole viibivad lapsed paaris aastatel isaga ja teise poole emaga ning paaritutel aastatel vastupidi. Suvise koolivaheaja veedab CC kummagi vanema juures 2- nädalaste tsüklitega nii, et esimese täisnädala suvise koolivaheaja algusest ja sellele järgneva nädala veedab laps paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga jne. Sellest järeldub, et kohus on maakohtu määrust muutnud ka QQ osas, jättes tema puhul suvised koolivaheajad üldse reguleerimata.
3. Kohus võib suhtlemisõigusega seonduvat reguleerida ka omal algatusel (PKS § 143 lg 5), kuid sel juhul peab kohus seda menetlusosalistele selgelt väljendama ja menetlusosalistega arutama ning andma võimaluse esitada selle kohta oma vastuväited ning neid kinnitavad tõendid. Käesoleval juhul ei ole maakohus menetlusosalistele selgitanud, et lahendab suhtlemiskorra muutmist ka QQ osas. Samuti ei ole maakohus QQ osas suhtlemiskorra muutmise vajadust määruses põhjendanud. Lisaks ei ole maakohus QQ puudutatud isikuna menetlusse kaasanud. QQ osas on maakohtu määrus ka nendel põhjustel ebaõige.
4. Ülaltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles XX avaldus rahuldati ja suhtlemiskorda muudeti ning jätta uue määrusega avaldus täielikult rahuldamata ja suhtlemiskord muutmata. Menetluskulud 6
5. Kuna avaldus jääb rahuldamata ning määruskaebus rahuldatakse, siis tuleb maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta avaldaja kanda (

§ 172

lg 1), välja arvatud tasu CC-le osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb riigi kanda (

§ 172lg 3).

29. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 2).

30. Maakohtu määrata jääb ka tasu advokaadile tema poolt CC-le maakohtus osutatud riigi õigusabi eest. Ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi eest tasu kindlaksmääramisest lapse esindaja loobus. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 7