lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on oma 11.09.2019 vastuses hagiavaldusele vaielnud vastu, et kohus asja menetlusse võttis, kuna vastavalt 30.10.2017 poolte vahel sõlmitud kokkulepe punktile 8 kokkuleppest tulenevad vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus. Kostja leiab, et sellest tulenevalt ei kuulu käesolev vaidlus Pärnu Maakohtu kohtualluvuse mille tõttu tuleb hagi esitada Harju Maakohtusse. Kohus selgitab kostjale, et hagi on õigesti menetlusse võetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 71 sätestab, et seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus. TsMS § 104 lg 1 sätestab, et kohus võib kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega või kui leping on seotud ühe poole majandus- või kutsetegevusega ja teiseks pooleks on riik, kohaliku omavalitsuse üksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik või 2 kui mõlemaks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik. TsMS § 104 lg 2 sätestab, et kohtualluvuse kokkuleppe võib sõlmida ka juhul, kui ühe või kummagi poole elu- või asukoht ei ole Eestis. TsMS § 104 lg 3 sätestab, et sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui: 1) selles on kokku lepitud pärast vaidluse tekkimist; 2) kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Kokkuleppe punkt 8, mille kohaselt on pooled kindlaks määranud, et kõik kokkuleppest tulenevad vaidlused lahendatakse Harju Maakohtus, on tühine, kuna ei ole täidetud TsMS § 104 lg-te 1-3 eeldused (vaidlus ei ole seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega, poolte elu- ja asukoht on Eestis, kohtualluvus on kokku lepitud enne vaidluse tekkimist, kostja ei ole asunud elama välisriiki). Kostja on 11.09.2019 vastuses hagiavaldusele märkinud, et talle jääb arusaamatuks nii hagihinna kujunemine kui ka maksmisele kuuluva riigilõivu suuruse summa, mistõttu ei saa kostja kindel olla, et maakohus õigesti asja menetlusse võttis. Kohus selgitab kostjale, et hagi on õigesti menetlusse võetud, kuna käesolevas asjas on hagihind TsMS § 124 lg 1 alusel nõutava rahasumma suurus, s.o 841,45 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt 175 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 130 eurot, s.o tasutud riigilõiv kokku 175eurot. Kostja võtab hagi õigeks ning kohus kohaldab kohtuotsuse vormistamisel TsMS § 444 lg 3 sätteid. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 2 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulu, milleks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 130 eurot, s.o tasutud riigilõiv kokku 175eurot, maksekäsu kiirmenetluses tasutud kohtutäituri tasu 30 eurot ja õigusabikulud 300 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude peale. Kohus leiab, et hageja menetluskulu on põhjendatud ja mõistlik ning kuulub kostjalt väljamõistmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.