← Eesti

3-16-1603/75

Obsah (6)§ 229§ 41§ 230§ 177§ 108§ 109

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 268 lg 4). Kaebus algses avatud hankemenetluses (nr 153701) kaebaja kvalifitseerimata jätmise peale on jõustunud kohtuotsusega 2

(5)3-16-1603 jäetud rahuldamata (asi nr 3-14-52659). Ainuüksi riigi soov sõlmida lepingud ühispakkujatega ei muuda hankelepingut õigusvastaseks. Jõustunud kohtuotsustega on asjades nr 3-14-52754 ja nr 3-14-52874 jäeti rahuldamata kaebused teises riigihankes ühispakkujate kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise peale. Vastustajale ei saanud kvalifitseerimisel olla teada asjaolu, et laevaehitajad rikuvad ehituslepingut. Kuigi ühispakkujad on AS Tallinna Sadam kaudu seotud vastustajaga, ei tähenda see iseenesest riigihangete seaduse rikkumist (haldusasi nr 3-3-1-50-15). Tuvastatud ega tõendatud ei ole, et AS Tallinna Sadam osales hankedokumentide koostamisel või et ühispakkujatel oli eelist andvat infot. Vastustajal ei pidanud tekkima põhjendamatult madala maksumuse kahtlust. Euroopa Komisjon pole riigiabi andmist tuvastanud. Ühispakkujatel polnud kohustust laevade soetamiseks riigihanget korraldada ning see ei riiva kaebaja õigusi. Viited altkäemaksule pole asjakohased. Altkäemaksukahtlus ei andnud alust ühispakkujaid hankemenetlusest kõrvaldada. Ühispakkujatele laevade üleandmist puudutavad asjaõiguslepingud on igal juhul kehtivad. Tõendatud pole kaebajat puudutava konfidentsiaalse info edastamine ühispakkujatele. AS-l Tallinna Sadam olid küll andmed kaebaja senise lepingu järgsete kulude kohta, kuid need andmed olid kaudsed ja arvutatud 2013. aasta põhjal. Selliste andmete väljaarvutamine ei pruugi olla keeruline avalikult kättesaadavate andmete põhjal. Antud juhul puudub RHS § 117 lg-st 3 tulenev alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. 7. Väinamere Liinid OÜ palus apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. 8. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28. novembri 2018. a otsusega apellatsioonkaebuse ja saatis asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks järgmistel põhjustel.
  1. a)Hüvitamisnõue tugineb peaasjalikult väitele, et ühispakkujatele anti parvlaevaliinide vedaja hankel pakkumuse esitamiseks riigiabi. Halduskohus jättis ekslikult hindamata kaebaja väite, et ühispakkujatele anti AS Tallinna Sadam kaudu riigiabi, viidates Euroopa Komisjoni eripädevusele.
  2. b)Ebaseaduslik riigiabi võimaldab konkurendil saada riigihankes konkurentsieelise, esitades turuhinnast madalama pakkumuse, mis ei pea olema põhjendamatult madala maksumusega pakkumus riigihangete seaduse tähenduses. Praegune kahju hüvitamise nõue tuginebki eeskätt EL riigiabireeglite rikkumisele. Säärase nõude esitamise eelduseks ei ole rikkumise tuvastamine komisjoni poolt. Abisaaja konkurentidel ja muudel kolmandatel isikutel on võimalus nõuda kahju hüvitamist sõltumata paralleelsest komisjoni uurimisest. Liikmesriikide kohtutel on sarnaselt komisjoniga pädevus tõlgendada riigiabi mõistet. Komisjonil on aga ainupädevus hinnata, kas abimeede sobib siseturuga kokku ELTL art 107 lg-te 2 ja 3 kohaselt (komisjoni teatis, ELT C 85, 9. aprill 2009, lk 1-22, p 50; Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-368/04: Transalpine Ölleitung, 56). Kaebaja nõue tuleb lahendada riigivastutuse seaduse alusel.
  3. c)Varasemates kohtuasjades ei ole lõplikult tuvastatud, kas ühispakkujatele anti riigiabi. EL riigiabireeglite rikkumisest tulenev hüvitamisnõue ei sõltu riigihanke nõuete järgmisest. Jättes kaebaja väited riigiabi andmise ja kahju kohta sisuliselt hindamata, rikkus halduskohus oluliselt menetlusnorme. Neid rikkumisi pole võimalik ringkonnakohtus kõrvaldada. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 9. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Vastustaja hinnangul jättis ringkonnakohus põhjendamata, miks on riigihankemenetluses vaja kontrollida riigiabi andmise reeglite rikkumist ka siis, kui tegemist ei ole põhjendamatult madala pakkumusega (vrd Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p-d 19-24). Kui ühispakkujate pakkumus poleks võitnud, oleks lepingu sõlmimine kaebaja pakutud tingimustel olnud ebarealistlik tulenevalt liiniveoks ette nähtud rahaliste vahendite piiratusest. Kontsernisisese laenu eest tasuvad ühispakkujad turutingimustele vastavat intressi. Ühispakkujad esitasid pangagarantii. Vastustaja ei ole võtnud vastu otsuseid mistahes abi või eeliste andmiseks AS-le 3
(5)3-16-1603 Tallinna Sadam või tema kaudu ühispakkujatele. Kuna ühispakkujate pakkumuse maksumus ei olnud põhjendamatult madal, puudus vastustajal RHS v.r § 48 ja direktiivi 2004/18/EÜ art 55 alusel vajadus kontrollida riigiabi reeglite võimalikku rikkumist hankemenetluses (vt Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-568/13: Azienda Ospedaliero-Universitaria di Careggi-Firenze, p 41). Puudub alus RHS v.r § 117 lg 3 järgi kahju hüvitamiseks, sest vastustaja tegevus hankemenetluses on tunnistatud õiguspäraseks (haldusasjad nr 3-14-52659, nr 3-14-52873, nr 3-14-52754, nr 3-14-52874, nr 3-14-53273 ja nr 3-15-2934). 10. Väinamere Liinid OÜ palub vastuses jätta kassatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.
  1. a)Riigiabi andmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue ei sõltu riigihanke nõuete järgmisele antud hinnangust. Praegusel juhul ei ole vaidluse all eraldi võetuna vastustaja otsused riigihankel, vaid tema tegevus laiemalt. Senistes kohtuasjades ei ole tuvastatud, kas ühispakkujatele anti riigiabi. Kohtuasi C-568/13 ei ole kohaldatav menetlustele väljaspool riigihanget. ELTL art 108 lg 3 kohaldamine on liikmesriikide kohtute ülesanne.
  2. b)Ühispakkujad said ebaseaduslikku riigiabi soodustuste loomise ning otsese ja kaudse rahalise abi näol. Abi andsid nii riik kui tema äriühingud. Halduskohtutel on riigiabi küsimustes ulatuslik uurimiskohustus. Seda halduskohus siinses asjas ei järginud, jättes nt rahuldamata taotlused tunnistajate üle kuulamiseks.
  3. c)Vastustaja vastutab kaebajale õigusvastaselt tekitatud kahju eest VÕS § 1043 ning § 1045 lg 1 p-de 7 ja 8 alusel ELTL art-te 107 ja 108, RHS v.r § 3 p-de 3 ja 5, KarS § 300 ning heade kommete rikkumise tõttu.
  4. d)ELTL art 107 lg 1 tähenduses on riigiabiks ka see, kui abi antakse riigi 100%-lise osalusega äriühingu poolt viimase tütarettevõtjale. Kui Riigikohus peaks selles kahtlema, on võimalik küsida eelotsust Euroopa Kohtult. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kassatsioonkaebus tuleb rahuldada menetlusnormi rikkumise tõttu (

§ 229lg 1).

Ringkonnakohus leidis ekslikult, et halduskohus on jätnud lubamatult käsitlemata kaebaja väited seoses riigiabi andmisega. Ringkonnakohus väljus halduskohtule esitatud kaebuse piiridest, nõudes halduskohtult asja uut lahendamist alusel, mida kaebuses pole esitatud (

§ 41lg 1 teine lause).

Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada. Jõusse jääb halduskohtu otsus, kuid muuta tuleb selle põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele (

§ 230lg 5 p-d 4 ja 5).

  1. Ringkonnakohus märkis õigesti, et riigiabi andmisega tekitatud kahju hüvitamist on konkurendil liikmesriigi kohtus võimalik nõuda sõltumata Euroopa Komisjoni eripädevusest ja sellest, kas riigiabi mõjutas sellega seotud riigihanke õiguspärasust. Praeguses haldusasjas ei ole aga tegemist eraldivõetuna Euroopa Liidu riigiabireeglite rikkumisest tuleneva, vaid hankemenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõudega. See nähtub selgelt ja kahtlusteta kaebuse pealkirjast (I kd, tl 2) ja faktilisest põhjendusest, kaebust toetavast õiguslikust alusest (RHS v.r. § 117 lg 3) ja eelnenud menetlusest riigihangete vaidlustuskomisjonis.
  2. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et praeguse vaidluse lahendas esmalt riigihangete vaidlustuskomisjon. Samasisulise hüvitamisnõude samal faktilisel ja õiguslikul alusel esitas kaebaja ka halduskohtule. Nii vaidlustuskomisjonis lahendatud taotlus kui ka kaebus tuginevad RHS v.r § 117 lg-le
  3. Selle sätte järgi võib pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija õigusvastase otsuse, toimingu või sama paragrahvi lõike 2 p-des 1-7 nimetatud dokumendi tõttu, esitada pärast hankelepingu sõlmimist kahju hüvitamise taotluse vaidlustuskomisjonile. Samuti on halduskohtule esitatud kaebus pealkirjastatud kaebusena hüvitise väljamõistmiseks parvlaevaliinide vedaja riigihankes. 4

(5)3-16-1603 14. Otsused ja toimingud, mida kaebaja keelatud riigiabi andmisena käsitab, ei ole vaadeldavad hankemenetluse otsuste, toimingute ega dokumentidena. Seetõttu ei ole pakkujal vaidlustuskomisjonis ega halduskohtus RHS v.r § 117 lg 3 alusel õigust nõuda kahju hüvitamist vahetult riigiabi õigusvastasusele tuginedes. RHS v.r § 117 lg 3 alusel saab riigiabi tõttu kahju hüvitamist nõuda vaid siis, kui keelatud riigiabi tõi kaudselt kaasa hankemenetluse otsuse, toimingu või dokumendi õigusvastasuse. Õigusvastase riigiabi väitega on kaebaja kahju hüvitamise taotluses ja kaebuses üksnes kaudselt põhjendanud hankemenetluse õigusvastasust. Kaebaja pole riigiabi andmist määratlenud kaebuse iseseisva alusena

§ 41lg-te 1 ja 2 mõttes (vrd Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-14-52324/185).

15. Nendel asjaoludel ei ole alust halduskohtule teha etteheiteid, et halduskohus ei asunud hindama riigiabi andmise õiguspärasust väljaspool hankemenetluse konteksti, st sõltumata hankemenetluse haldusaktide ja toimingute õiguspärasusest. Kaebuse nõude ja aluse peab määratlema kaebaja. Kohus ei tohi asuda lahendama kahjunõuet alusel, mida kaebaja pole välja toonud (

§ 41lg 1 teine lause).

Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta sellegi, et väidetava keelatud riigiabi andjaks, millele kaebaja kaudselt osutab, ei ole olulises osas mitte Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, vaid riigi äriühingud AS Tallinna Sadam ja AS Saarte Liinid. Kaebaja pole aga äriühinguid vastustajana käsitanud. Ka see kajastab tema tahet määratleda kaebuse ese kitsalt. 16. Keelatud riigiabi ei muuda iseenesest hankemenetlust õigusvastaseks. Kui pakkujale antud riigiabi ei too kaasa põhjendamatult madalat pakkumust, ei ole hankija kohustatud teda hankemenetlusest kõrvaldama ning puudub ka alus tema pakkumuse kõrvale jätmiseks (kolleegium otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 20). Kohtud on lahendanud veel mitmeid kaebaja nõudeid seoses vaidlusaluse riigihankega. Mh on jäetud rahuldamata kaebused ühispakkujate kvalifitseerimise (nr 3-14-52754) ja nende pakkumuse edukaks tunnistamise (nr 3-14-52874) peale. Seetõttu ei saa kaebaja praeguses asjas tugineda nende otsuste õigusvastasusele (

§ 177

lg 1) ning kaebaja etteheide halduskohtule seoses tõendite hindamata jätmisega on põhjendamatu. Just nende otsuste õigusvastasus on praeguses asjas kaebaja põhiväide, mida ta üritabki põhjendada väidetava keelatud riigiabi ning muude lubamatute eeliste andmisega hankemenetluses.

  1. Kuna hankemenetluse lõpptulemus oli jõustunud kohtulahendite kohaselt õiguspärane, jättis halduskohus õigesti rahuldamata kaebaja kahjunõude seoses hankemenetlusega RHS v.r § 114 lg 3 alusel. Väljaspool hankemenetlust tehtud toimingutega tekitatud kahju hüvitamine ei ole aga käesoleva vaidluse esemeks.
  2. Apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu kaebaja kanda (

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole kaebajalt kulude väljamõistmist ringkonnakohtus ega Riigikohtus taotlenud (

§ 109lg 1 neljas lause). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.