KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 30. august 2019. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviil
) § 32 lg 2 esimene lause, mille järgi vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastutusest vabanemise alus on sätestatud
§ 32
lg 2 teises lauses ja selle järgi vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt ka Riigikohtu 04.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 11).
§ 32
lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: - juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (
§ 32lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts
ÜS) § 35); - ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); - rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); - juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korteriühistu juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (
§ 32
lg 2 teine lause).
§ 32
lg-s 2 sätestatud nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt Riigikohtu 04.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 12). 3
(7)- Korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkulepetest. Kõige üldisema kohustuse näeb juriidilise isiku juhatuse liikme jaoks ette TsÜS § 35, mille kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Juhatuse liikme üldine hoolsusstandard tähendab seda, et ta peab tegutsema heas usus, informeeritult, kooskõlas seadusega ja juriidilise isiku huvides. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes liikmete ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS §
- Korteriühistu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja korteriühistu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühistule võtta põhjendamatuid riske. Korteriühistu juhatuse liige peab toimima kooskõlas üldkoosoleku otsustega, põhikirja ja seaduse nõuetega. Lepingute sõlmimisel peab ta arvestama nii korteriühistu huvide kui ka ühistu käsutuses oleva raha ja muude vahenditega (vt Riigikohtu 04.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 12; 04.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14, p 13). 6.
- Kostja väidab, et korteriühistu üldkoosolekul 2008.a mais või juunis otsustati heaks kiita Melindra Ehitus OÜ hinnapakkumine ja sõlmida temaga töövõtuleping (II kd, tl 59). Hageja on seisukohal, et sellist korteriühistu üldkoosolekut, millel võeti vastu kostja väidetud otsus, ei ole toimunud (II kd, tl 82). Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtub kostja väidetud koosoleku toimumine ja otsuse vastuvõtmine. Hageja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et sellist koosolekut ei ole toimunud (III kd, tl 159). Kostjal oli faktiväite osas tõendamiskoormis, mistõttu tõendite esitamata jätmise ja hageja vastuväite esitamise tõttu leiab kohus, et kostja väide koosoleku toimumise ja otsuse vastuvõtmise kohta ei ole tõendatud. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud üldkoosoleku otsuse olemasolu, millega on otsustatud või heaks kiidetud kostja tellitud tööde tegemine. 6.
- Kohus on seisukohal, et kulutuste tegemise ajal kehtinud seaduse järgi oli juhatusel õigus teha ilma üldkoosoleku otsuseta üksnes selliseid kulutusi, mis on TsÜS § 63 p 1 mõttes vajalikud kaasomandi eseme säilitamiseks. Seetõttu tuleb välja selgitada, kas kostja tellitud tööd olid TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalikud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja tellitud tööd olid TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalikud. Kostja on põhjendanud remondivajadust sellega, et ilma vooderdiseta ja soojustuseta fassaadiosa jäi 2007-2008 talveks laudisega katmata ning tekitas külma ja niiskuse näol korteriomanikele põhjendamatuid ebamugavusi. 2006.a jäi elamu tagafassaadi remont pooleli selliselt, et vana vooderdis oli maha võetud (II kd, tl 91). Hageja seaduslik esindaja on kinnitanud, et 2007.a lõppes remont korter 3 juures (II kd, tl 94). Kostja tunnistaja xxx ütlustest nähtuvalt ei teostatud fassaadi remonti lõpuni. See nähtub xxx väidetest „Seinaots jäi lahti, sest töölised võtsid vanad lauad ära ja jäi paljas sein“; „Küsisin nende käest, et miks te lähete nii ära, et sein jäi lahti“ (III kd, tl 153). Tunnistaja xx ei lükanud oma ütlustega ümber väidet, et laudis eemaldati. See nähtub xx avaldatust: „Seda, kas eenduva osa küljefassaadi laudis vahetati või ei, ma ei mäleta. Ma ei mäleta, kas see laudis eemaldati“ (III kd, tl 157). Poolte esitatud fotodelt ei ole võimalik aru saada, kas ja millises ulatuses eemaldati kogu elamu fassaadilt laudis ning milline oli fassaadi laudise seisund pärast remondi lõppu 2007.a. Eeltoodut arvestades saab kohtu hinnangul xxx ütlustega lugeda tõendatuks, et fassaadilt oli osaliselt pärast 2007.a fassaadiremonti laudis eemaldatud. Kohtu hinnangul on ehitise välispiirde fassaadiosa laudisega katmine TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalik kulutus, kui fassaad on ehitisega katmata. Kohtu hinnangul on puuduva fassaadi ehitamine suunatud ehitise säilitamisele. Kohus on seisukohal, et fassaadi remont oli TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalik kulutus. 4
(7)6.
- Hinnapakkumisest ja tööde üleandmise aktist nähtuvalt teostati lisaks voodrilaua vahetusele ka muud tööd: trepiplaadi valmistamine, uue seinaosa valmistamine (I kd, tl 26, 22). Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud nende tööde vajalikkust TsÜS § 63 p 1 mõistes. Kostja on põhjendanud ehitustööde tegemist vajadusega järgida kõigi omanike poolt heaks kiidetud projekti. Kohtu hinnangul ei ole ehitise säilitamiseks või täieliku või osalise hävimise eest kaitsmiseks vajalik ehitustööde tegemine vastavalt ehitusprojektile, sest eesmärk on võimalik saavutada ka endise olukorra, st senise laudise taastamisega. Kohus on seetõttu seisukohal, et trepiplaadi vahetus ja uue seinaosa valmistamine ei olnud TsÜS § 63 p 1 järgi vajalikud tööd. Kohus on seisukohal, et hinnapakkumises märgitud tööd on suunatud ehitise välispiirde ja põhikonstruktsioonide ehitamisele, mistõttu on kulutused tehtud kaasomandi esemele. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud oma väidet selle kohta, et kostja lasi teha ehitustöid korterite 1 ja 3 remontimiseks. Tunnistaja xxx ütlustest nähtuvalt selliseid ehitustöid ei tehtud (III kd, tl 153). 6.
- Kohus tuvastas eelnevalt, et kostjal puudus üldkoosoleku nõusolek ehitustööde tellimiseks ning tööd olid üksnes osaliselt TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalikud. Tehes üldkoosoleku nõusolekuta kulutusi, mis ei ole TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalikud, rikub juhatuse liige tema ja ühistu vahelisest sisesuhtest tulenevat hoolsuskohustust. Kohus on seisukohal, et tööde tellimisega, mis ei olnud TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalikud, on kostja rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust.
- VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kohustust ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks (vt Riigikohtu 18.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-08, p 16). Kahju olemasolu tuvastatakse rikkumisele eelneva ja sellele järgneva varalise olukorra võrdlemise kaudu. Varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes eeldab varalise olukorra võrreldavat halvenemist – ühistu peab olema sattunud juhatuse liikme kohustuse rikkumise tulemusena halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles ta oleks olnud, kui rikkumist ei oleks toimunud (vt Riigikohtu 04.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 19; 17.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p-d 13 ja 15–16; 03.03.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 22; 06.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-21-38-15, p 21). Hageja tasus kostja tellitud tööde eest 01.07.2008 15 000 krooni, 11.07.2008 15 000 krooni ja 07.08.2008 30 467,23 krooni tasumise. Tööde eest tasumine on tõendatud arvete ja maksekorraldustega ning pooled selle üle ei vaidle.
- Kohus on seisukohal, et tööd tehti korteriomanike kaasomandis olevale ehitise osale. Kohus peab välja selgitama, millises ulatuses on tellitud tööd käsitletavad hageja saadud vastusooritusena. Vastusoorituse väärtuse kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik majanduslik sisu ning kas juhatuse liige on ühistule tehinguga kahju tekitanud või mitte (vt nt Riigikohtu 04.05.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-10, p 19; 17.10.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-110-13, p 16; 30.04.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-14, p 12). VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 annavad kohtule diskretsiooniõiguse kahjuhüvitise suuruse määramisel juhul, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa nt tõenduslike raskuste tõttu kindlaks teha (vt nt Riigikohtu 06.11.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9707, p 12; 30.11.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 33). Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on hagejale tekitanud oma kohustuste rikkumisega kahju. Samuti tuvastas kohus, et fassaaditööde teostamine oli vajalik kulutus TsÜS § 63 p 1 mõistes. Ülejäänud kulutused on tehtud korteriomanike kaasomandi esemele. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et trepiplaadi valmistamise maksumus 23 220 krooni ei vasta turuhinnale. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et uue seinaosa valmistamise maksumus 13 176 ei vasta turuhinnale. Samas on kohus seisukohal, et kuigi hageja on saanud tööde 5
(7)näol soorituse, tuleb arvesse võtta, et sooritused trepiplaadi valmistamiseks ja uue seinaosa valmistamiseks ei olnud TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalikud. Kui kostja ei oleks rikkunud juhatuse liikme kohustusi, ei oleks hagejale sooritust tehtud ning hagejal oleks jäänud kulutused vähemalt tööde tasu näol tekkimata. Kõike eeltoodut arvestades ei ole kohtu hinnangul võimalik kahju täpset suurust kindlaks teha. Kostja tellis ehitustööd, mille arvel parendati kaasomandi eset, sest ehitise välispiire (fassaad ja selle laudiskate) on korteriomanike kaasomandis. Sooritused trepiplaadi valmistamiseks ja uue seinaosa valmistamiseks ei olnud TsÜS § 63 p 1 mõistes vajalikud. Tööde maksumus koosneb nii materjali maksumusest kui ka töö kui toimingu maksumusest. Kohtu hinnangul on asjaolude tõendamiseks ekspertiisi tellimine võrreldes hageja nõude suurusega ebamõistlikult kulukas. Seetõttu kasutab kohus oma diskretsiooniõigust kahjuhüvitise suuruse määramisel. Kohus lähtub diskretsiooniõiguse teostamisel järgmistest kaalutlustest ja tõenditest. Hageja on esitanud tõendina hinnapakkumise 20.05.2017, mille kohaselt fassaaditööde maksumus on 4349 krooni (koos käibemaksuga) 5218,80 krooni (III kd, tl 66). Kohtu hinnangul saab tõendiga tõendada fassaaditööde turuhinda 2008.a, sest teadaolevalt on ehitushinnad aja jooksul tõusnud. Kohtul puudub alus kahelda tõendil kajastatud andmete õigsuses. Kohus võtab arvesse, et hinnapakkumises ei ole arvestatud tuuletõkke paigalduse ja tuuletõkke plaadi materjalidega summas 1900 krooni ega akna ja ukse paigaldusega 900 krooni (I kd, tl 26). Seega peab kohus hageja saadud soorituse põhjendatud väärtuseks 7149 krooni. Trepiplaadi tegemisel on lammutustööde maksumuseks 2000 krooni, fibo ladumise töö maksumuseks 1800 krooni, tag.täide töö maksumuseks 1400 krooni. Kohtu hinnangul oleksid nimetatud kulutused ära jäänud, kui kostja ei oleks oma kohustusi rikkunud. Kohus peab seetõttu hageja saadud soorituse põhjendatud väärtuseks 18 020 krooni (23 220-2000-1800-1400=18 020). Uue seinaosa valmistamisel oli seina valmistamise töö maksumuseks 1970 krooni, katuseehituse töö maksumuseks 3665 krooni, katusepleki paigalduse töö maksumuseks 1060 krooni ning tuulekasti paigalduse töö maksumuseks 700 krooni. Kohtu hinnangul oleksid nimetatud kulutused ära jäänud, kui kostja ei oleks oma kohustusi rikkunud. Kohus peab seetõttu hageja saadud soorituse põhjendatud väärtuseks 5781 krooni (13 176-1970-3665-1060-700=5781). Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul kaasomandi esemele tehtud soorituse väärtus 30 950 krooni (koos 2008.a kehtinud määras käibemaksuga 18% 36 521 krooni). Kostja tasus tööde eest 60 467,23 krooni. Eeltoodust tulenevalt on hageja kandnud kahju 23 946,23 krooni (60 467,2336 521=23 946,23), mis ümberarvestatuna eurodesse on 1530,44 eurot. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 1530,44 eurot. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata 2334,26 euro tasumise nõudes (3864,70-1530,44=2334,26). 9. TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja raha. Pooled ei ole toonud esile asjaolusid hagi tagamise eelduste äralangemise kohta. Kohus jätab seetõttu 03.07.2013 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna. 10. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 6
(7)Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Seetõttu esineb menetluskulude poolte endi kanda jätmise eeldus. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 7
(7)