← Eesti

1-18-5023/12

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-18-5023

  1. oktoober 2019 Eesistuja Peeter Roosma, liikmed Velmar Brett ja Paavo Randma X1 AS-i taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamiseks Tallinna Ringkonnakohtu
  2. veebruari
  3. a määrus X1 AS-i esindaja vandeadvokaat Martin Männik, määruskaebus Prokuratuur, Riigiprokuratuuri juhtiv riigiprokurör Dilaila Nahkur-Tammiksaar
  4. oktoober 2019, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu
  6. veebruari
  7. a määruse põhiosa, asendades süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamise õiguslikud põhistused käesoleva määruse põhiosa asjakohaste põhistustega. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
  8. Määruskaebus jätta rahuldamata.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt X1 AS-i kasuks välja 100 eurot (ilma käibemaksuta) Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Riigiprokuratuur lõpetas
  11. juuni
  12. a määrustega kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 4 alusel kriminaalmenetluse kahtlustatavate X2 AS-i ja X3 OÜ suhtes nende lõppemise tõttu. X2 AS ja X3 OÜ ühinesid, asutades uue äriühingu X4 AS, mistõttu kustutati
  13. mail 2017 ühinevad ühingud äriregistrist. Alates
  14. maist 2017 on X4 AS-i ärinimi X1 AS.
  16. juulil 2017 esitas X1 AS-i esindaja vandeadvokaat Martin Männik Riigiprokuratuurile KrMS § 183 lg 1 alusel taotluse hüvitada X1 AS-ile valitud kaitsjale makstud 6104,40 euro suurune tasu.
  17. Riigiprokuratuur jättis
  18. augusti
  19. a määrusega taotluse läbi vaatamata. 1-18-5023
  20. X1 AS-i esindaja M. Männik esitas
  21. augustil 2017 KrMS § 228 lg-te 1 ja 2 alusel (s.o uurimiskaebemenetluses) Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, milles taotles menetluskulude hüvitamist X1 AS-ile.
  22. Riigiprokuratuuri
  23. septembri
  24. a määrusega jäeti kaebus läbi vaatamata.
  25. X1 AS-i esindaja M. Männik esitas
  26. septembril 2017 KrMS § 230 lg 1 alusel Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse Harju Maakohtule.
  27. Harju Maakohtu
  28. oktoobri
  29. a määrusega asjas nr 1-17-8680 jäeti X1 AS-i kaebus ja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata ning Riigiprokuratuuri
  30. augusti ja
  31. septembri
  32. a määrus muutmata.
  34. veebruaril 2018 esitas X1 AS-i esindaja M. Männik Riigiprokuratuurile taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Esindaja märkis, et X2 AS-i ja X3 OÜ suhtes alustati alusetult kriminaalmenetlus, mille tõttu kandis X1 AS menetluskuludena kahju. Valitud kaitsjale maksti 6104,40 eurot, mis tuleb süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 7 lg 1 või Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 25 alusel X1 AS-ile hüvitada.
  35. Riigiprokuratuuri
  36. märtsi
  37. a määrusega jäeti esindaja taotlus SKHS § 13 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  38. X1 AS-i esindaja M. Männik esitas
  39. märtsil 2018 SKHS § 16 lg 1 alusel Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse.
  40. Riigiprokuratuuri
  41. mai
  42. a määrusega jäeti kaebus SKHS § 13 lg 3 alusel läbi vaatamata.
  43. X1 AS-i esindaja M. Männik esitas
  44. juunil 2018 SKHS § 17 lg 1 alusel Harju Maakohtule kaebuse, milles taotles Riigiprokuratuuri
  45. märtsi ja
  46. mai
  47. a määruse tühistamist ning X1 AS-ile 6104,40 euro hüvitamist. Alternatiivselt palus esindaja tunnistada SKHS põhiseadusvastaseks osas, milles see ei näe ette võimalust hüvitada õigusjärglasele õiguseelnejal kriminaalmenetluses tekkinud kulu.
  48. Harju Maakohtu
  49. detsembri
  50. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata.
  51. X1 AS-i esindaja M. Männik esitas
  52. jaanuaril 2019 maakohtu määruse peale SKHS § 17 lg 4 alusel kaebuse, milles taotles Riigiprokuratuuri
  53. märtsi ja
  54. mai ning maakohtu
  55. detsembri
  56. a määruse tühistamist ja X1 AS-ile 6104,40 euro hüvitamist. Alternatiivselt palus esindaja tunnistada SKHS põhiseadusvastaseks osas, milles see ei näe ette võimalust hüvitada õigusjärglasele õiguseelnejal kriminaalmenetluses tekkinud kulu.
  57. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  58. veebruari
  59. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja selle peale esitatud kaebuse rahuldamata. X1 AS-i esindaja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kaebemenetluses jäeti läbi vaatamata. Kokkuvõtlikult olid kohtu seisukohad järgmised. 15.
  60. Senises menetluses pole selgelt kindlaks määratud, milline menetleja, millise teoga, kellele ja millal kahju tekitas ning vähemalt maakohtule esitatud kaebuses pole seda täpsustanud ka X1 AS-i esindaja. Maakohtu määruse peale esitatud kaebuses käsitleb X1 AS-i esindaja kahju tekitajana Harju Maakohut, kes jättis uurimiskaebemenetluses
  61. oktoobril 2017 tehtud 2

(7)1-18-5023 määrusega Riigiprokuratuuri
  1. augusti ja
  2. septembri
  3. a määruse muutmata ning riigilt X1 AS-i kasuks 6104,40 eurot välja mõistmata. Seega on ekslik Riigiprokuratuuri ja maakohtu seisukoht, et kriminaalmenetluses polnud võimalik X1 AS-ile kahju tekitada. 15.
  4. Vaatamata eeltoodule jättis Riigiprokuratuur õigustatult kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata ning maakohus Riigiprokuratuuri määrused tühistamata. Kuna esindaja arvates tekitati X1 AS-ile kahju kohtumenetluses, on kahju hüvitamise taotluse lahendamine SKHS § 21 lg 1 kohaselt ringkonnakohtu pädevuses. Seega polnud Riigiprokuratuuril pädevust taotlust läbi vaadata. 15.
  5. Kui väidetava kahju tekitas kohus, tuleb lähtuda SKHS § 7 lg-st 3, mis näeb ette, et sellisel juhul vastutab riik riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt. RVastS § 15 lg 1 järgi võib isik nõuda kohtumenetluse käigus tekitatud kahju hüvitamist üksnes juhul, kui kohtunik on toime pannud kuriteo. Kuna esitatud kahju hüvitamise taotlusest ega hilisematest kaebustest ei nähtu, et praegu oleks tegemist RVastS § 15 lg-s 1 nimetatud olukorraga, tuleb taotlus jätta rahuldamata. Seega ei sõltu X1 AS-i kahju hüvitamise taotluse rahuldamine õigusjärgluse küsimusest, mistõttu ei ole alust sellest aspektist lähtuvalt analüüsida SKHS-i põhiseaduspärasust. 15.
  6. X1 AS-i esindaja esitas kahju hüvitamise menetluses tekkinud kulude hüvitamise taotluse hilinenult, mistõttu tuleb taotlus jätta läbi vaatamata. Kohus andis kohtumenetluse pooltele seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega
  7. veebruarini 2019, kuid esindaja esitas taotluse
  8. veebruaril
  9. Kirjalikus menetluses tuleb taotlused esitada kohtu antud tähtaja jooksul. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  10. X1 AS-i esindaja M. Männik esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja X1 AS-ile 6104,40 euro hüvitamist. Alternatiivselt palub esindaja tunnistada SKHS põhiseadusega vastuolus olevaks osas, milles see ei näe ette võimalust hüvitada õiguseelnejal kriminaalmenetluses tekkinud kulu õigusjärglasele. Samuti taotleb esindaja kahju hüvitamise menetluses tekkinud kulude hüvitamist kokku 1778 euro suuruses summas (sellest Riigikohtule esitatud kaebuse koostamise eest 936 eurot). Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses järgmist. 16.
  11. Ringkonnakohtu seisukoht, et senises menetluses pole selgelt kindlaks määratud, kellele, millise teoga ja millal kahju tekitati, on ekslik. X1 AS on järjepidevalt taotlenud endale kui kahtlustatavate õigusjärglasele kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamist. Kahju seisneb selles, et X1 AS-i õiguseelnejad kandsid kriminaalmenetluses kulusid, mis tuleb hüvitada X1 AS-il. Ühtlasi on X1 AS tuginenud sellele, et menetlejad (s.o prokuratuur ja kohtud) rikkusid kahju hüvitamisest keeldumisega süüliselt menetlusõigust, kui nad otsustasid, et sellist X1 ASi kahju ei saa hüvitada. Esiteks jättis Harju Maakohus
  12. oktoobri
  13. a määrusega uurimiskaebemenetluses kaitsjatasu hüvitamise taotluse ekslikult rahuldamata ja teiseks jäeti süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus alusetult läbi vaatamata. Harju Maakohtu
  14. oktoobri
  15. a määrus on vastuolus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  16. oktoobri
  17. a määruses asjas nr 1-17-9149/80 väljendatud seisukohtadega. Samuti ei välistanud maakohus X1 AS-i taotluse lahendamist SKHS § 7 lg 1 alusel. SKHS ei välista kahju hüvitamist, kui menetleja rikkus kriminaalmenetluse seadustiku sätteid ja keeldus alusetult menetluskulude hüvitamisest. Menetlusõiguse süülise rikkumisega tekitati X1 AS-ile kahju. 16.
  18. Ringkonnakohtu lahend ei ole nõuetekohaselt põhjendatud, mistõttu on kohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Kohus ei ole hinnanud kaebaja väidet, et 3
(7)1-18-5023 kriminaalmenetluses menetluskulude hüvitamisest keeldumine ei välista isiku õigust nõuda menetluskulude hüvitamist SKHS § 7 lg-te 1 ja 3 ning PS § 25 alusel. Leides, et SKHS ei kohaldu X1 AS-i suhtes, oleks ringkonnakohus pidanud analüüsima, kas SKHS § 7 lg 1 on kooskõlas PS §-ga 25, kuid ei ole seda vaatamata esitatud taotlusele teinud. 16.
  1. Maakohus jättis
  2. oktoobri
  3. a määrusega menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata, märkides, et X1 AS-il võib olla õigus nõuda X2 AS-i ja X3 OÜ menetluskulude hüvitamist SKHS-i või RVastS-i alusel. Siiski jäeti ka kahju hüvitamise menetluses X1 AS-i nõue rahuldamata. Selline käitumine on lubamatu ja sõnamurdlik. 16.
  4. Ringkonnakohus jättis kahju hüvitamise menetluses tekkinud kulude hüvitamise taotluse alusetult läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. novembri
  6. a otsuses nr 3-1-1-90-16 on kolleegium leidnud, et menetluskulude hüvitamise taotlus tuleb esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Kirjalikus menetluses aga puudub aeg, mil kohus siirdub nõupidamistuppa. Riigikohus pole seni lahendanud küsimust, millal tuleb sellises olukorras menetluskulude hüvitamise taotlus esitada.
  7. Määruskaebusele esitatud vastuses nõustub prokuratuur maa- ja ringkonnakohtu määrustes märgituga. Vastuses lisatakse, et senise menetluspraktika kohaselt lahendab prokuratuur menetlusosaliste taotlusi menetluskulude hüvitamiseks KrMS §-de 228–229 korras. Nendes paragrahvides nimetatud prokuratuuri määrusi saab vaidlustada maakohtus. Praegusel juhul on nii ka toimitud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  8. Riigikohus selgitab esmalt, millise õigusliku regulatsiooni alusel vaadatakse läbi kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluskulude hüvitamise taotlust (I). Seejärel hindab kolleegium kaebaja väidet, mille kohaselt jättis ringkonnakohus kahju hüvitamise menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise taotluse alusetult läbi vaatamata (II). Viimaks võtab kolleegium kokku määruskaebemenetluse tulemuse ja lahendab Riigikohtus toimunud määruskaebemenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise taotluse (III). I
  9. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas leidnud, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral KrMS § 199 lg 1 p 4 alusel tuleb menetluskulude hüvitamisel lähtuda kriminaalmenetluse seadustikust, täpsemalt KrMS § 183 lg-s 1 sätestatust (vt
  10. oktoobri
  11. a määrus asjas nr 1-17-9149/80, p 9 ning
  12. aprilli
  13. a otsus asjas nr 1-16-8601/66, p 27). Sealjuures on kolleegium põhimõtteliselt aktsepteerinud ka võimalust, et menetluskulude hüvitamist KrMS-i alusel võib taotleda ka juriidilise isiku õigusjärglane (vt viidatud
  14. oktoobri
  15. a määrus asjas nr 1-17-9149/80).
  16. Menetluskulude hüvitamise regulatsioon (kulude liigid, hüvitamise kord) on sätestatud KrMS-i
  17. peatükis („Kriminaalmenetluse kulud“). SKHS § 1 lg 1 kohaselt reguleerib SKHS menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise aluseid, ulatust ja korda. RVastS § 1 lg 1 kohaselt sätestab RVastS aga avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. Seega reguleerib KrMS kulude hüvitamise ning SKHS ja RVastS aga kahju hüvitamise korda. Kulude ja kahju mõisted ei ole samastatavad. Kokkuvõtvalt tähendab eeltoodu, et küsimused sellest, kas ja millised kriminaalmenetluse kulud ja kellele hüvitada, tuleb lahendada KrMS-i sätetele 4
(7)1-18-5023 tuginedes. Praeguses asjas soovib X1 AS kriminaalmenetluses kantud menetluskulude hüvitamist; selline taotlus tuleb lahendada KrMS-i sätete alusel.
  1. Kuivõrd praeguses asjas lõpetas kriminaalmenetluse prokuratuur, tuli menetluskulude hüvitamist taotleda KrMS § 183 lg 1 alusel prokuratuurilt. Menetluse käigust nähtub, et X1 AS on eelmärgitud võimalust ka kasutanud. Antud küsimuses on uurimiskaebemenetluse tulemusena jõustunud Harju Maakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus, s.o vaidlus selles õigusküsimuses on lõppenud. Olukorras, kus menetluskulude hüvitamiseks on ette nähtud vastav kord KrMS-i alusel (mida isik on ka kasutanud), ei saa jõustunud lahendiga mittenõustumise korral sama taotlust esitada enam mõnel muul alusel.
  4. Seega jättis Riigiprokuratuur X1 AS-i taotluse
  5. märtsi
  6. a määrusega õigustatult läbi vaatamata, kuid läbi vaatamata jätmist oleks tulnud põhjendada asjaoluga, et esitatud taotluse osas on juba olemas jõustunud (kohtu-)lahend – Harju Maakohtu
  7. oktoobri
  8. a määrus asjas nr 1-17-
  9. SKHS ja RVastS ei olnud käesolevas vaidlusküsimuses kohaldatavad.
  10. Kuivõrd KrMS-is sisaldub menetluskulude hüvitamise kord, mida isik on ka kasutanud, siis on asjakohane õiguslik regulatsioon olemas. Järelikult on ainetud esindaja väited, et tegemist on põhiseadusvastase olukorraga. II
  11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus jättis õigustatult X1 AS-i esindaja taotluse kahju hüvitamise menetluses tekkinud kulude väljamõistmiseks läbi vaatamata.
  12. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt selgitanud, et KrMS § 189 lg 2 ning § 306 lg 1 p 14 järgi tuleb taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks esitada enne kohtu siirdumist nõupidamistuppa. Ühtlasi on kolleegium varem leidnud, et nii Riigikohtu kui ka ringkonnakohtu kirjalikus menetluses on kohtu nõupidamistuppa siirdumise ajaga võrdsustatav KrMS § 352 lg 2 p 2 ja KrMS § 331 lg 11 p 2 alusel kindlaks määratud tähtaeg, mille jooksul kohtumenetluse pooled võivad kohtule esitada oma kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi. Pärast seda tähtaega esitatud taotlus tuleb üldjuhul jätta läbi vaatamata. Kuivõrd KrMS § 390 lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebemenetluses apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse sätteid, siis kehtib eeltoodu ka Riigikohtu ja ringkonnakohtu kirjalikus menetluses läbiviidavas määruskaebemenetluses. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  13. juuni
  14. a otsus asjas nr 1-16-10888/62, p 55;
  15. detsembri
  16. a otsus asjas nr 3-1-1-74-14, p-d 8 ja 11;
  17. novembri
  18. a määrus asjas nr 3-1-1-89-13, p 17 ning
  19. novembri
  20. a määrus asjas nr 3-1-1-102-12, p 16). Seega on ekslik esindaja seisukoht, mille kohaselt pole Riigikohus seni lahendanud küsimust, millal tuleb kirjalikus menetluses esitada kohtule menetluskulude hüvitamise taotlus.
  21. Tallinna Ringkonnakohtu
  22. jaanuari
  23. a määruse kohaselt oli määruskaebemenetluse pooltel õigus esitada kohtule oma kirjalikke seisukohti ja taotlusi
  24. veebruarini
  25. Kohtumääruse avalikuks teatavaks tegemise ajaks määrati
  26. veebruar 2019 kell 14.
  27. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X1 AS-i esindaja nimetatud määruse saanud avaliku e-toimiku kaudu kätte selle tegemise päeval ehk
  28. jaanuaril kell 14.
  29. Seega oli esindaja teadlik taotluste esitamise tähtajast ja tal oli ka piisavalt aega, et menetluskulude hüvitamise taotlus kohtule õigel ajal esitada. Kuivõrd kahju hüvitamise menetluses tekkinud menetluskulude hüvitamise taotlus esitati alles
  30. veebruaril 2019 ja erandlikku olukorda, mis sellist tegevust õigustaks, praegusel juhul ei esinenud, on see ringkonnakohtu poolt jäetud põhjendatult läbi vaatamata. 5
(7)1-18-5023 III
  1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 3, muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  2. veebruari
  3. a määruse põhiosa, asendades süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamise õiguslikud põhistused käesoleva määruse põhiosa asjakohaste põhistustega. Muus osas tuleb ringkonnakohtu määrus jätta muutmata. X1 AS-i esindaja määruskaebuse jätab kolleegium rahuldamata.
  4. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas leidnud, et olukorras, kus Riigikohus asendab vaidlustatava kohtumääruse õiguslikud põhistused, ei tule menetluskulude hüvitamise otsustamisel juhinduda mitte KrMS §-st 187, vaid koosmõjus KrMS § 390 lõikega 1 kohaldada kassatsioonimenetlust reguleerivat KrMS § 186 (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. märtsi
  6. a määrus asjas nr 3-1-1-10-16, p 57 ja
  7. septembri
  8. a määrus asjas nr 3-1-1-37-14, p 26.1). KrMS § 186 lg 1 sätestab, et kui kassatsioonimenetluses tehakse üks kriminaalmenetluse seadustiku § 361 lg 1 p-des 2–7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuivõrd kolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 3 nimetatud lahendi, tuleb menetluskulud kanda riigil.
  9. X1 AS-i esindaja esitas Riigikohtule taotluse jätta riigi kanda kaebaja Riigikohtule määruskaebuse esitamise tõttu tekkinud menetluskulu summas 936 eurot (sh käibemaks 156 eurot). Taotlusele lisatud arve kohaselt osutati X1 AS-ile õigusabi 5,2 tunni ulatuses, mis seisnes materjalide analüüsis, määruskaebuse koostamises ja vormistamises.
  10. Esmalt märgib kolleegium, et X1 AS-i taotluses märgitud menetluskulude summa sisaldab ka käibemaksu, kuigi X1 AS on käibemaksukohustuslane. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib käibemaksukohustuslane nõuda kaitsjatasult (seega ka esindajatasult) arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel tasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  11. juuni
  12. a määrus asjas nr 3-1-1-38-16, p 76). Praegusel juhul ei ole esindaja väitnud, et X1 AS-il puuduks võimalus õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusumma sisendkäibemaksuna mahaarvamiseks. Seetõttu tuleb X1 AS-i taotluses märgitud summat vähendada käibemaksusumma (156 eurot) võrra.
  13. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulu üksnes valitud esindajale makstud selline tasu, mis on mõistliku suurusega. Õigusabitasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii õigusabi osutaja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  14. septembri
  15. a määrus asjas nr 3-1-1-37-14, p 26.2).
  16. Taotlusele lisatud arvest nähtuvalt on õigusteenuse osutaja tunnitasuks olnud 150 eurot (ilma käibemaksuta). Sellist tunnitasu on Riigikohtu kriminaalkolleegium aktsepteerinud väga harvadel juhtudel (vt nt
  17. märtsi
  18. a otsus asjas nr 3-1-1-120-16, p 17). Praeguse kohtuasja asjaolusid ja lihtsust arvestades ei pea kolleegium sellises määras tunnitasu mõistlikuks. Riigikohtusse esitatud kaebus kordab suures ulatuses varasemates kaebustes esitatud seisukohti. Käesolevas asjas osutusid põhjendamatuks kõik X1 AS-i esindaja määruskaebuses esitatud väited. Ka ringkonnakohtu määruse õiguslikke põhistusi muutes ei järginud kolleegium määruskaebuse esitaja argumentatsiooni. Neil põhjustel leiab kolleegium, et mõistliku suurusega esindajatasu, mis tuleb X1 AS-ile määruskaebemenetluses KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitada, on 100 eurot (ilma käibemaksuta). 6
(7)1-18-5023 (allkirjastatud digitaalselt) 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.