aslusel Taotluse esitaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Veronika Laur RESOLUTSIOON Rahuldada Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus ning lõpetada kriminaalmenetlus V Mi kahtlustuses KarS § 201 lg 1 järgi vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
lg 2 p 1, 2 alusel kohustada V Mi 6 (kuue) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest: - tasuma menetluskulud summas 200 (kakssada) eurot, mis on tekkinud kannatanul I Vl seoses lepingulise esindaja Aleksei Forstimani osutatud õigusabiga, tasudes ülekandega kannatanu I V arveldusarvele nr xxx Swedpank. Ülejäänud menetluskulud summas 460 (nelisada kuuskümmend) eurot seoses kannatanule käesolevas kriminaalasjas osutatud õigusabiga Aleksei Fortsimani poolt - jätta riigi kanda.
lg 6 kohaselt kriminaalmenetlus uuendatakse, kui V M ei täida temale käesoleva määrusega pandud kohustusi määruses nimetatud tähtajaks. Edastada käesolev määrus prokurörile ning kahtlustatavale V Mile. Edasikaebamise kord 1 1-19-7724 Määrus edasikaebamisele ei kuulu. Taotlus Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 31.10.2018.a. KarS § 213 lg 1 alusel. Kohtueelse menetluse käigus V Mile on esitatud 12.06.2019.a. (seoses muutunud kohtupraktikaga) kahtlustus KarS § 201 lg 1 alusel. Kuriteoga on tekitatud varaline kahju vähemalt summas 1450 eurot, tänaseks kannatanu ja kahtlustatav jõudsid omavahelisele kompromissile selle summa hüvitamises ning selles osas kannatanu ei soovinud esitada tsiviilhagi. Samas kannatanu I V esitas oma esindaja kaudu V M´i vastu tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise osas summas 313,50 eurot (tl.53-54), samuti tekkisid tal kulud seoses lepingulise esindaja Aleksei Forstiman´i osutatud õigusabiga summas 660 eurot (tl.47-52). Käesolevas kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad V M´i poolt omastamise toimepanemise asjaolusid kannatanu suhtes kahtlustuses märgitud ajavahemikul. Sisuliselt kahtlustatav V M kinnitab kahtlustuses märgitud asjaolusid osaliselt, andes kahtlustatavana ütlusi selles, et tema võttis pärija E. Ma pangakontolt kõik kontol olevad rahalised vahendid (ka kannatanule kuuluva I. Vle kuulunud osa) kuna oli vaja organiseerida E. Ma matused ja kanda seoses sellega teatud kulud, samas I. V ise ei ole matuste organiseerimisel ja kulude tasumisel osalenudki. Kohtueelse menetluse käigus laekus V M´i taotlus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta
Vastavalt
lg 1, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. V M´ile inkrimineeritav tegu vastab KarS §-le 201 lg 1 koosseisule, mille eest seadus näeb karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 4 lg 3 kohaselt teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. Sellest määrast (s.o viiest aastast) väiksem sanktsioonimäär viitab teo toimepanija väiksemale süüle. V M´i karistust raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Tema on varem kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi tal ei ole. Sellest võib järeldada, et käesolev juhtum on pigem erandlik V M´i elus. Eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et V M´i süü ei ole suur, samas M on nõus vastavalt oma majanduslikele võimalustele hüvitada kannatanule I Vle tekitatud varalist kahju, Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, kus kõrgemas eas V M´i koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele käituda, hoidudes süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et V M jätkab edaspidi 2 kuritegude toimepanemist. Kuriteo toimepanemisest on möödunud ei ole V M uusi kuritegusid toime pannud. 1-19-7724 2 aastat, selle aja jooksul Loodetavasti saab
Samuti kahtlustatava poolne initsiatiiv vabatahtlikult hüvitada kohtueelses menetluses tekkinid kulud oma võimaluste piires vastab õigusrahu taastamise eesmärgile. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. V M andis oma nõusoleku
§-s 202 lg 2 p 1,2 sätestatud kohustuste täitmiseks, s.o tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 200 eurot. Soovib, et tal võimaldatakse kohustusi täita 6 kuu jooksul. Käesolevas asjas on vaieldavaks küsimuseks tsiviilhagi tõendatus tervikuna, s.o kannatanu I V esindaja A. Forstiman´i poolt prokuratuurile 10.06.2019.a. esitatud tsiviilhagi summas 313,50 eurot V Mi vastu. Tsiviilhagi juurde on lisatud Tallinna notari M V pärimistunnistuse koopia, väljatrükk Swedpanga kodulehelt sularahaautomaatide aadressidega x, pärija E Ma Swedpanga pangakonto väljavõte, tsiviilasja materjalid kriminaalasjas 2-18-4801, Eesti Panga kodulehelt väljatrükk. Tsiviilhagi esitaja soovib ülalpool mainitud summa V.M´ilt välja mõista kuna käsitleb V Mi poolt pärija pangakontolt väljavõetud summat (osa sellest kuulus ka kannatanule) ning võrdsustab selle pangalaenuga, mille tagastamisel peab intressi tasuma. Prokuröri seisukohalt selline käsitlus on absurdne ja asjakohatu, samuti on vastuolus kehtiva kohtupraktikaga kriminaalasjades, mille kohaselt kõrvalnõuded, sh ka viivised ei kuulu väljamõistmisele, samuti ei ole sellised nõuded ka otseses põhjuslikus seoses kuriteo läbi tekitatud varalise kahjuga. Seega saab isiku lugeda kriminaalmenetluses kannatanuks juhul, kui talle on tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju ja see kahju on tekitatud vahetult kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase (KarS § 27 mõttes) teoga. Samuti toimiku materjalide pinnalt võib tuletada, et V M kandis rahalised kulud seoses pärandaja matuse organiseerimisega, ei ole mingisuguseid tõendeid selle kohta, et V. M võis pärija I Vle kuulunud rahalised vahendid kasutada laenuna või sellest kasu saada. V M ei tunnista tsiviilhagi ning ei ole esitatud tsiviilhagiga nõus. Esitatud tsiviilhagi ei ole põhjendatud ning ei ole kuriteoga tekitatud varalise kahjuga põhjuslikus seoses. Prokuratuuril puudub pädevus otsustada tsiviilhagi suuruse üle
Samas on prokuröri arvates kannatanu nõue olulises osas põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele, kuna tsiviilhagis märgitud nõue ei vasta kehtivale kohtupraktikale kriminaalasjades. Kuna V M ei tööta, elatub väiksest pensionist, tema rahalised võimalused on seoses sellega oluliselt piiratud. Sellega seoses leiab prokurör, et V M on isikuks, kellele kohustusi määrates tuleb isikul võimaldada need täita maksimaalselt seadusega lubatud ajavahemiku vältel, s.o 6 kuu jooksul. Eelmärgitud asjaolude esinemisel nõustub prokurör V M´i taotluses märgituga ja juhindudes
§-st 202 lg 1-3 taotleb eeluurimiskohtunikult lõpetada kriminaalasjas nr 18740000125 kriminaalmenetlus; kohustada kahtlustatav V M: tasuma menetluskulud, mis on tekkinud kannatanul I Vl seoses lepingulise esindaja Aleksei Forstimani osutatud õigusabiga, tasudes ülekandega kannatanu pangakontole; kohustuse täitmise tähtajaks määrata 6 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamisest; ülejäänud menetluskulud summas 460 3 1-19-7724 eurot seoses kannatanule käesolevas kriminaalasjas osutatud õigusabiga Aleksei Forstimani poolt jätta riigi kanda. Maakohtu seisukoht
Olles tutvunud kohtule esitatud taotlusega, leiab kohus, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohtu hinnangul vastab Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlus
S § 201 lg 1 järgi, mis on teise astme kuritegu. V M on andnud sisulisi ütlusi toimepandud kuriteo asjaolude kohta. Samuti V M ja I V sõlmisid tsiviilasjas kompromissi, millega jagasid pooled käesolevas kriminaalasjas vaidlustatud rahasumma. Antud kompromissi sõlmimise kohta on olemas 07.03.2019 Viru Maakohtu kohtulahend tsiviilasjas nr 2-18-4801, mis on jõustunud 23.03.2019. Kohus, arvestades kuriteo tehiolusid ning karistust raskendavate asjaolude puudumist on seisukohal, et V Mi süü ei ole suur ja tema suhtes puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Ta on varem kriminaalkorras karistamata. V M on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning I V menetluskulude summas 200 eurot tasumisega. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et prokuratuuri taotlus on põhjendatud ning kriminaalmenetluse V Mi süüdistuses KarS § 201 lg 1 järgi võib lõpetada vähese süü ja avaliku menetlushuvi puudumise tõttu.
Määrus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes
/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.