← Eesti

2-18-16578/15

Obsah (6)§ 444§ 162§ 174§ 138§ 477§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Otsuse tegemise aeg ja koht 11. september 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-16578 Tsiviilasi A P

§ 444

lg 2 kohaselt juhul kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit arvesta. Hageja nõue ja poolte seisukohad

  1. Hageja väitel kukkus
  2. juunil
  3. a korterelamu Sõle 47 ees pargitud hagejale kuuluvale sõiduautole xxx reg numbriga xxx korterelamu välisseina katva krohvikihi tükk. Sõiduauto remondi kulud on 1662,03 eurot, millest kindlustusandja hüvitas 1462,03 eurot. Hageja tasus omavastutuse osa 200 eurot xxx AS-ile. Hageja esitas kostjale nõudekirja, milles palus talle hüvitada 200 eurot. Kostja ei ole nõudekirjale vastanud ega hüvitist tasunud. Hageja nõuab kohtus kostjalt 200 euro hüvitamist.
  4. Kostja väitel kukkus krohv maja sissekäigu ees olevale alale, kus parkimine on keelatud. Tõendatud ei ole, et hageja sõiduk sai alla kukkunud krohvi tõttu kahjustada. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et krohvitükid on korterelamu Sõle 47 seina küljest
  2. juunil 2018 alla kukkunud. Vaidlust ei ole ka hagejale tekkinud kahju suuruse osas. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja sõiduk parkis keelualal või mitte ning kas hageja sõiduk on saanud kahjustada alla kukkunud krohvitüki tõttu.
  3. Ehitise kõik seinad, st nii välis- kui ka siseseinad on korteriomanike kaasomandis. (vt Riigikohtu 27.03.
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14, p 13). Kolleegiumi varasema seisukoha järgi on kaasomanikel ühine üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt Riigikohtu 11.12.
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1129-13, p-d 47 ja 48). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega on kaasomanikel kohustus hoida elamu välisseinad korras selliselt, et sealt ei pudeneks krohvi. Kui korteriomanikud jätavad oma kohustused kaasomandieseme korrashoiu tagamiseks täitmata ja seetõttu tekib mõnele korteriomanikule kahju, võivad kahju hüvitamise eest vastutada kõik oma kohustusi rikkunud korteriomanikud, kelle rikkumine ei ole vabandatav. (vt 2

(4)2-18-16578 Riigikohtu 11.12.
  1. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 48). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. See säte ei tähenda, et kõigi korteriomandist tulenevate õiguste teostamine ja kohustuste täitmine toimub korteriühistu kaudu. Samas on Riigikohus leidnud, et maja haldav korteriühistu või valitseja saab vastutada kahju hüvitamise eest solidaarselt korteriomanikega. (Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 51). Seega on võimalik kahju hüvitamise nõue esitada ka üksnes korteriühistu vastu. Seda seisukohta kinnitab ka KrtS § 34 lg 2, mille kohaselt valitsevad korteriomanikud korteriomandite kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu. KrtS § 35 lg 2 p 1 sätestab, et tavapärase valitsemisena käsitatakse muuhulgas eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Seega on ühtlasi korteriühistu kohustuseks kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont, millise kohustuse rikkumise korral on kahjustatud isikul õigus esitada nõue korteriühistu vastu.
  4. Hageja kui kannatanud korteriomanik võib seega võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kostjalt kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt nt Riigikohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): kostja on kohustust rikkunud; kostja vastutab kohustuse rikkumise eest; hagejale on tekkinud kahju; kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Nimetatud asjaolusid peab tõendama hageja. (vt Riigikohtu 21.10.
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-15, p 11).
  8. Sisuliselt ei ole käesolevas asjas vaidlust selles, et kostja on rikkunud kohustust korraldada kaasomandi eseme korrashoiu tagamine ja kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Eeltoodust tulenevalt peab käesolevas asjas hageja tõendama, et hagejale on kahju tekkinud kostja rikkumise tõttu (rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos) ning kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi hindamisel tuleb hinnata, kas hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk.
  9. Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendatud hagejale kahju tekkimine korterelamu Sõle 47 seina küljest
  10. juunil 2018 alla kukkunud krohvitüki tõttu. Kohtule on esitatud
  11. juunil 2018 tehtud fotod korterelamu trepikoja ees maas asuvatest krohvitükkidest (tl 3335). Vaidlust ei ole selles, et hageja elukoht asub korterelamus Sõle
  12. Hageja esitas kohtule
  13. juulil 2018 tehtud fotod hageja sõidukist, millelt nähtuvad sõiduki katusel ja küljel olevad kahjustused (tl 13-21 ning 37-45). Arvestades asjaolu, et hageja oma elukoha asukoha tõttu pargib Sõle 47 maja ees ning arvestades maha kukkunud krohvitükkide asukohta maja ees ja hageja sõidukil nähtuvaid kahjustusi (valged triibud ja kriimustused), järeldab kohus, sõiduki kahjustused said tekkida sõidukile langenud krohvitükkide tõttu. Kohtu hinnangul ei oma seejuures tähtsust kummalt poolt hageja sõiduk kahjustada sai, kuna fotodelt nähtuvalt on krohvitükke kukkunud maja ette laialdasele alale (tl 33-35).
  14. Kohus leiab, et kostja rikkumise ja hageja kahju vahel esineb põhjuslik seos kuna kostja poolse korterelamu korrashoiu korraldamise kohustuse rikkumise tagajärjel sai võimalikuks krohvitüki kukkumine hageja sõidukile.
  15. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue on välistatud kuna hageja parkis parkimiskeelualal. Esiteks ei ole kostja oma väidet tõendanud. Kohtule esitatud fotod maha kukkunud krohvitükkidest ei tõenda asjaolu, et hageja sõiduk oleks pidanud kindlasti krohvitükkide langemise hetkel asuma otse korterelamu trepikoja ees, mille ukse kohale on märgitud parkimise keeld. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et krohvitükid on langenud ka 3
(4)2-18-16578 trepikodade uste vahelisele alale. Pealegi ei nähtu kohtule esitatud fotodelt, et parkimise keeld laieneks trepikodade vahelisele alale (tl 33-35).
  1. Kohus leiab, et hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine on kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk. Kaasomandi eseme tavapärane korrashoid ja remont tähendab sisuliselt ka seda, et kaasomandi esemest ei eralduks osi, mis võivad teisi isikuid kahjustada, sealhulgas tekitada varalist kahju.
  2. Eeltoodust tulenevalt esinevad käesolevas asjas kõik alused hageja nõude rahuldamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  3. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

14.

§ 174lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Hageja on märkinud enda menetluskuludena riigilõivu summas 75 eurot ja kulutused õigusabile summas 10 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

  1. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Samas menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt nt Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. 16. Kohtu hinnangul ei hageja kulutused õigusabile põhjendatud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hagejal käesolevas asjas lepingulist esindajat olnud. Kohtul on alust

§ 175

lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (vt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13). Sellest seisukohast tuleneb, et lepingulise esindaja kulu on võimalik teiselt poolelt välja mõista üksnes siis, kui menetlusosalisel on menetluses osalenud lepinguline esindaja.
  3. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja määrab hageja menetluskuludena kindlaks menetluskulu hageja poolt tasutud riigilõivu, so 75 eurot, ulatuses ning mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.