lg 41 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks Siim Turta suhtes tõkendit – vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest 12.02.2019.a. Tõkend – vahistamine - tühistada Siim Turta suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi Välja mõista Siim Turtalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel xxxx AS-i, reg.kood xxxx, kasuks varaline kahju summas 5600 eurot. Summa kanda xxxx AS-i arveldusarvele nr xxxx SEB. Kriminaalmenetluse kulud: DNA- ekspertiiside maksumustest kuuluvad vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-1-120-12 p 6.2 väljamõistmisele järgmised summad: 1) DNA-ekspertiisiakt nr 17E-GE0130 (T, kd 8, lk 21-35 maksumusest 5301 eurot) 2508 eurot; 2) DNA- ekspertiisiakt nr 17E-GE0343 (T, kd 8, lk 36-42 maksumusest 741 eurot) 285 eurot; 3) DNA-ekspertiisiakt nr 17E-GE1068 (T, kd 8, lk 43-49 maksumusest 285 eurot) 114 eurot; 4) DNA-ekspertiisiakt nr 17E-GE0835 (T, kd 8, lk 65-76 maksumusest 1824 eurot) 1368 eurot; 5) DNA- ekspertiisiakt nr 17E-GE0884 (T, kd 8, lk 77-98 maksumusest 6783 eurot) 4332 eurot; 6) DNA-ekspertiisiakt nr 17E-GE1042 (T, kd 8, lk 99-107 maksumusest 1368 eurot) 912 eurot; 7) DNA-ekspertiisiakt nr 17E-GE0789, (T, kd 8, lk 14-20 maksumusest 285 eurot) 114 eurot; 8) DNA-ekspertiisiakt nr 17E-GE0116 (T, kd 8, lk 1-7 maksumusest 399 eurot) 114 eurot; 9) DNA-ekspertiisiakt nr 17E-GE1069 (T, kd 8, lk 58-64 maksumusest 228 eurot) 171 eurot. Välja mõista Erik Kruusimäelt riigituludesse: 1)
9 alusel sundraha – 1350 eurot; 2)
S0018/361 (T, kd 7, lk 7-33), maksumus (L. M) 343 eurot; 2.2 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE0834 (T, kd, 8, lk 8 – 13 L. M), maksumus 57 eurot; 2.3 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE0116 (L. M), põhjendatud maksumus 114 eurot; 2.4 surnu ekspertiisi, akti nr 17E-PõS0019/362 (T, kd 7, lk 40- 76, S. P) maksumusest (222 eurot) ½ - 111 eurot; 2.5 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE0789 (T, kd 8, lk 14-20, S. P) põhjendatud maksumusest 114 eurot ½ - 57 eurot; 2.6 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE0130 põhjendatud maksumusest 2508 eurot ¼ - 627 eurot; 2.7 DNA- ekspertiisi, akt nr 17E-GE0343 põhjendatud maksumusest 285 eurot ¼ -71.25 eurot; 2.8 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE1068 põhjendatud maksumusest 114 eurot ¼ - 28.50 eurot; 2.9 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE0835 põhjendatud maksumusest 1368 eurot ¼ - 342 eurot; 2.10 DNA- ekspertiisi, akt nr 17E-GE0884 põhjendatud maksumusest 4332 eurot ¼ -1083 eurot; 2.11 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE1042 põhjendatud maksumusest 912 eurot ¼ -228 eurot; 2.12 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE1009 (T, kd 8, lk 50- 57) maksumus 114 eurot; 3 2.13 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE1069 põhjendatud maksumusest 171 eurot ¼ - 42.75 eurot; 2.14 jäljeekspertiisi, akt nr 17E-TR0016 (T, kd. 7 lk 100-108) maksumus 314 eurot (L. M särk); 2.15 kiuekspertiisi, akt nr 17E-AK0002, (T, kd. 7 lk. 109-111) maksumusest 200 eurot ¼ - 50 eurot. 2.16 sõrmejäljeekspertiisi, akt nr 17E-SS0011 (T, kd 7, lk 77) maksumusest 663 eurot 1/3 - 221 eurot. Kokku ekspertiisikulud 3803.50 eurot. 3)
4)
lg 1 p 10 alusel inimjäänuste transpordi kulust (300 eurost) (T, kd 11, lk 198) ¼ 75 eurot 5)
L, J. L, R. L, K. K, V. S) makstud summadest 2917.12 eurot ¼ - 729.28 eurot. 6)
M esindaja mõistlikust tasust 3318 eurot ¼ - 829.50 eurot ja kannatanu J. P esindaja mõistlikust tasust 3120 eurot ¼ -780 eurot
lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 8977.28 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Välja mõista Sten Kruusimäelt riigituludesse: 1)
9 alusel sundraha – 1350 eurot 2)
S0019/362 (T, kd 7, lk 40- 76, S. P) maksumusest (222 eurot) ½ - 111 eurot; 2.2 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE0789 (t, kd 8, lk 14-20, S. P) põhjendatud maksumusest 114 eurot ½ - 57 eurot; 2.3 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE0130 põhjendatud maksumusest 2508 eurot ¼ - 627 eurot; 2.4 DNA- ekspertiisi, akt nr 17E-GE0343 põhjendatud maksumusest 285 eurot ¼ -71.25 eurot; 2.5 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE1068 põhjendatud maksumusest 114 eurot ¼ -28.50 eurot; 2.6 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE0835 põhjendatud maksumusest 1368 eurot ¼ - 342 eurot; 2.7 DNA- ekspertiisi, akt nr 17E-GE0884 põhjendatud maksumusest 4332 eurot ¼ - 1083 eurot; 2.8 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE1042 põhjendatud maksumusest 912 eurot ¼ -228 eurot; 2.9 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE1069 põhjendatud maksumusest 171 eurot ¼ - 42.75 eurot; 2.10 sõrmejäljeekspertiisi, akt nr 17E-SS0011 maksumusest 663 eurot 1/3 - 221 eurot; 2.11 kiuekspertiisi, akt nr 17E-AK0002, maksumusest 200 eurot ¼, -50 eurot. Kokku ekspertiisikulud 2861.50 eurot. 3)
4)
lg 1 p 10 alusel inimjäänuste transpordi kulust (300 eurot) ¼ - 75 eurot 5)
L, J. L, R. L, K. K, V. S) makstud summadest (2917.12 eurot) ¼ - 729.28 eurot. 6)
lg 1 p 1 alusel kannatanu Õ M esindajale mõistlikust tasust 3318 eurot ¼ 829.50 eurot ja kannatanu J P esindajale mõistlikust tasust 3120 eurot ¼ -780 eurot.
lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 7159.28 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Välja mõista Eduard Pavljutšenkolt riigituludesse: 1)
9 alusel sundraha – 810 eurot 4 2)
3 alusel: 2.1 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE0130 põhjendatud maksumusest 2508 eurot ¼ - 627 eurot; 2.2 DNA- ekspertiisi, akt nr 17E-GE0343 põhjendatud maksumusest 285 eurot ¼ -71.25 eurot; 2.3 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE1068 põhjendatud maksumusest 114 eurot ¼ -28.50 eurot; 2.4 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE0835 põhjendatud maksumusest 1368 eurot ¼ - 342 eurot; 2.5 DNA- ekspertiisi, akt nr 17E-GE0884 põhjendatud maksumusest 4332 eurot ¼ -1083 eurot; 2.6 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE1042 põhjendatud maksumusest 912 eurost ¼ - 228 eurot; 2.7 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE1069 põhjendatud maksumusest 171 eurot ¼- 42.75 eurot; 2.8 kiuekspertiisi, akt nr 17E-AK0002, maksumusest 200 eurot ¼ - 50 eurot. Kokku ekspertiisikulud 2472.50 eurot 3)
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu kohtueelses menetluses 48 eurot ja kohtumenetluses 3342 eurot, kokku 3390 eurot 4)
lg 1 p 10 alusel inimjäänuste transpordi kulust (300 eurot) ¼ - 75 eurot 5)
L, J. L, R. L, K. K, V. S) makstud summadest 2917.12 eurot ¼ - 729.28 eurot. 6)
lg 1 p 1 alusel kannatanu Õ M esindajale mõistlikust tasust 3318 eurot ¼ 829.50 eurot ja kannatanu J P esindajale mõistlikust tasust 3120 eurot ¼ - 780 eurot.
lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 9086.28 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Välja mõista Siim Turtalt riigituludesse: 1)
9 alusel sundraha – 810 eurot 2)
3 alusel: 2.1 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE0130 põhjendatud maksumusest 2508 eurot ¼ - 627 eurot; 2.2 DNA- ekspertiisi, akt nr 17E-GE0343 põhjendatud maksumusest 285 eurot ¼ - 71.25 eurot; 2.3 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE1068 põhjendatud maksumusest 114 eurot ¼ - 28.50 eurot; 2.4 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE0835 põhjendatud maksumusest 1368 eurot ¼ -342 eurot; 2.5 DNA- ekspertiisi, akt nr 17E-GE0884 põhjendatud maksumusest 4332 eurot ¼ - 1083 eurot; 2.6 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE1042 põhjendatud maksumusest 912 eurot ¼ - 228 eurot; 2.7 DNA-ekspertiisi, akt nr 17E-GE1069 põhjendatud maksumusest 171 eurot ¼ - 42.75 eurot; 2.8 sõrmejäljeekspertiisi, akt nr 17E-SS0011 maksumusest 663 eurot 1/3 - 221 eurot; 2.9 kiuekspertiisi, akt nr 17E-AK0002, maksumusest 200 eurot ¼ - 50 eurot; 2.10 põlevvedelikuekspertiisi, akt nr 17E-AP0005 (T, kd 7, lk 83-86) maksumusest 1158 eurot ½- 579 eurot; 2.11 põlevvedelikuekspertiisi, akt nr 17E-AP0038 (T, kd 7,lk 87) maksumusest 193 eurot ½ 96.50 eurot; 2.12 tulekahjuekspertiisi, akt nr 17E-PT0001 (T, kd 7, lk 90-99) maksumusest 704 eurot ½ - 352 eurot. Kokku ekspertiisikulud 3721 eurot. 3)
4)
lg 1 p 10 alusel inimjäänuste transpordi kulust (300 eurot) ¼ - 75 eurot 5)
L, J. L, R. L, K. K, V. S) makstud summadest 2917.12 eurot ¼ , s.o 729.28 eurot. 6)
lg 1 p 1 alusel kannatanu Õ M esindajale mõistlikust tasust 3318 eurot ¼ 829.50 eurot ja kannatanu J P esindajale mõistlikust tasust 3120 eurot ¼ - 780 eurot.
lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude kogusummas 10424.78 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. 5
lg 3 kohaselt makseinfo (koos kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Erik Kruusimäele, Sten Kruusimäele, Eduard Pavljutšenkole ja Siim Turtale eraldi dokumendina.
lg 3 alusel jätta vastavalt Riigikohtu lahendile 3-1-1-120-12 p 6.2 DNAekspertiiside maksumustest riigi kanda: akt nr 17E-GE0130 maksumusest 5301 eurot (5301-2508) 2793 eurot, akt nr 17E-GE0343 maksumusest 741 eurot (741-285) 456 eurot, akt nr 17E-GE1068, maksumusest 285 eurost (285-114) 171 eurot, akt nr 17E-GE0835, maksumusest 1824 eurot (1824-1368) 456 eurot, akt nr 17E-GE0884 maksumusest 6783 eurot (6783-4332) 2451 eurot, akt nr 17E-GE1042 maksumusest 1368 eurot (1368-912) 456 eurot, akt nr 17E-GE0789 maksumusest 285 eurot (285-114) 171 eurot, akt nr 17E-GE0116 maksumusest 399 eurot (399-114) 285 eurot. Kokku 7239 eurot.
lg 3 alusel jätta riigi kanda: ekspertiisiakti nr 17E-GE1010 maksumus 2280 eurot, ekspertiisiakti nr 17E-GE0883 maksumus 342 eurot, ekspertiisiakti nr 17E-GE0785 maksumus 2565 eurot, ekspertiisiakti nr 17E-GE0744 maksumus 627 eurot, ekspertiisiakti nr 17E-GE0278 maksumus 798 eurot, ekspertiisiakti nr 17E-GE0251 maksumus 2850 eurot, kiuekspertiisi 17E-AK0001 maksumus 400 eurot, põlevvedelikuekspertiisi akt nr 17E-AP0005 maksumusest 1158 eurot ½ - 579 eurot, põlevvedelikuekspertiisi akt nr 17E-AP0038 maksumusest 193 eurot ½ - 96.50 eurot ja tulekahjuekspertiisi akt nr 17E-PT0001 maksumusest 704 eurot ½ - 352 eurot. Kokku 10889.50 eurot. Kokku jätta ekspertiisikuludest riigi kanda 18128.50 eurot. Süüdistatavate valitud kaitsjate kulud Erik Kruusimäe taotlus hüvitada talle valitud kaitsjale makstud tasu summas 2400 eurot jätta rahuldamata. Hüvitada Sten Kruusimäele valitud kaitsjale makstud tasust (2400 eurot) 2/3, s.o 1600 eurot Eesti Vabariigi eelarvest (osaliselt õigeksmõistmise tõttu). Asitõendid 1) Ütluste ja olustiku seostamise käigus xxxx pst xxxx asuvast ööklubist xxxx kaasa võetud redel (II kd tl 46-49) – antud hoiule aadressil xxxx –
lg 3 p 4 alusel hävitada; 2) Sündmuskohalt xxxx külast xxxx talu saunahoonest 19.07.2017 kaasa võetud esemed ja proovid: - kühvel– pakend nr 1; - kahe auguga nööp – pakend nr 2; - messingist tagant aasaga nööp – pakend nr 3; - 10 telliskivi – pakendid nr 4–13; - punakas -pruuni värvi vaibakiud – pakend nr 24; - pruunikat värvi narmendavate äärtega kangatükk mõõtmetega 5x7 cm– pakend nr 25; - pruunikat värvi narmendavate äärtega kangatükk mõõtmetega 3x5 cm– pakend nr 26; - pruunikat värvi rebenenud äärtega kangatükk mitmekihiline – pakend nr 27; - ümmargune valget värvi läikepaberi tükk, millel on musta värvi kellakujutis ja nr „8“ – pakend nr 28; - heledat värvi küünlavaha tükk – pakend nr 29; - pealt pruunikat värvi pooleldi põlenud küünal – pakend nr 30; - kaks heledat värvi puidust liistu heledama sinise triibuga pikkusega 15 cm – pakendid nr 31–32; - kollast värvi kommipaber – pakend nr 33 6 (kõik asuvad Politsei-ja Piirivalveameti asitõendite hoidlas Tallinnas aadressil Rahumäe tee 6/1) –
lg 3 p 4 alusel hävitada 3) 02.08.2017 sündmuskoha täiendaval vaatlusel xxxx külast xxxx talu kaevu tühjendamisel leitud ning kaasa võetud esemed: - porolooni tükk teibiga – pakend nr 1 - musta värvi nahast toolikate – pakend nr 2 - musta värvi nahaga kaetud tooli osa – pakend nr 3 - suitsukoni kirjega „Marlboro“ – pakend nr 4 - roosat, rohelist ja valget värvi lõngajuppide pundar – pakend nr 5 - vasaku käe musta värvi kinnas sinist värvi sõrmevahedega – pakend nr 6 - lainepapi tükk teibiga, millel kirjed „www.PAS.ee, Pakkekastide ehitus, xxxx transport, Rahvusvaheline kolimine“ – pakend nr 7 - punast värvi silindrikujuline tumba – pakend nr 8 - musta värvi puidu imitatsiooniga kleepekile – pakend 9 - papist joogitops – pakend nr 10 - punast värvi tühi maiustuse pakend kirjega „HANS FREITAG SURTIGO DE GALLETAS Y BARQUILLOS“ – pakend nr 11 - valget värvi plastikust spreipudeli otsik – pakend nr 12 - mahlapakk „AURA jõhvikajook“ – pakend nr 13 - valget värvi 3M näomask kahe sinist värvi kummipaeltega – pakend nr 14 - katkine tühi sigaretipakk „Marlboro Gold“ ning sellest välja võetud suitsukoni – pakendid nr 15 ja 15.1 - kollast värvi välgumihkel „PAKO“ – pakend nr 16 - tühi kilepakend „CIEN GABKA KAPIELOWA“ – pakend nr 17 - plastikust 1,5-liitrine pudel vedelikuga ja etiketiga, millel kirje „SCHWEPPES“ – pakend nr 18 - plastikust 2-liitrine etiketita pudel, millel sinist värvi „Fanta“ pudeli kork – pakend 19 - kaks plastikust 2-liitrist pudelit etiketiga, millel kirje „Fanta“ – pakendid nr 20 ja 21 -plastikust 0,5-liitrine pudel vedelikuga ja etiketiga, millel kirje „OLIVIA RAPSIÕLI“ – pakend nr 22 - klaasist 1-liitrine pudel vedelikuga ja etiketiga, millel kiri „RUSSIAN STANDART VODKA“ – pakend nr 23 - kolm laminaatparketi tükki – pakend nr 24 - pruuni värvi ringikujulise saepuruplaadi tükk, millel küljes valget värvi vatiini tükk – pakend nr 25 - sinist-musta värvi vaibatükk suurusega 153x95 cm ja 2 puuteproovi sellelt – pakendid nr 26, 26.1 ja 26.2 - kolmest osast koosnev osaliselt punast värvi kangaga kaetud pruuni värvi saepuruplaat suurusega 61,5x124x150 cm – pakend 27 - musta värvi nahkkattega puidust tagapinnaga toolipõhi, millel osaliselt poroloon – pakend nr 28 - halli värvi porolooni tükk suurusega 57x53x45 cm ja puuteproov sellelt – pakendid nr 29 ja 29.1 - sinist-musta värvi mustriga vaibatükk suurusega 218x147 cm – pakend nr 30; kaks heledat värvi teibi tükki vaibarulli ümbert – pakendid nr 30.1 ja 30.2 ning neli puuteproovi vaibatükilt – pakendid nr 30.3, 30.4, 30.5 ja 30.6 - sinist-musta värvi mustriga vaibatükk suurusega 375x103x90 cm ning selle ümbert heledat värvi teibi tükk – pakendid nr 31 ja 31.1 - sinist-musta värvi mustriga vaibatükk suurusega 550x120x134 cm ning selle ümbert heledat värvi teibi tükk – pakendid nr 32 ja 32.1 - musta-valget värvi triibuline kampsun „RESEVER XXL EST.1989“ (õige on RESERVED) – pakend nr 33 - musta värvi parema jala poolsaabas „Salamander“ suurusega nr 43 – pakendid nr 34 7 - musta värvi vasaku jala poolsaabas „Salamander“ suurusega nr 43 ning puuteproov selle siseküljelt – pakendid nr 35 ja 35.1 - klaasist 1-liitrine tühi pudel etiketiga, millel kirje „NEMINOFF ORIGINAL“ – pakend nr 36 - klaasist 0,5-liitrine tühi pudel etiketiga, millel kirje „SAAREMAA“ – pakend nr 37 - sinist värvi tepitud eest lukuga jope „NINO DANIELI“ – pakend nr 38 - musta värvi nahataolisest materjalist seest karvase voodriga jope – pakend nr 39 - roosat värvi kummikindad (2
4) xxxx vallast xxxx külast xxxx kinnistult 01.08.2017 läbiotsimise käigus leitud ja kaasa võetud esemed: - musta värvi küünal – pakend nr 5 - rohelises karbis 5 padrunit 16-kaliiber – pakend nr 7- kolm tundmatut metallist eset, üks põlenud riideese, üks sulanud plastmassist ese, üks metallist nelinurkne ese, kaks sulanud plastmassist eset, üks nelinurkne klaasist tükk, üks ümmargune metallist aukudega ese, kaks väikest naela moodi eset, kaks metallist piklikku eset, üks tundmatu elektroonikaseadme osa – pakend nr 12 - kaks tundmatut elektroonikaseadme osa ja üks purunenud klaasitükk – pakend nr 13 - kaks labidat – pakend nr 14 (kõik asuvad aadressil Süsta 15, Tallinn) –
lg 3 p 4 alusel hävitada 5) Erik Kruusimägi kasutuses oleva sõiduauto xxxx, reg nr xxxx 01.08.2017 läbiotsimisel leitud ja ära võetud esemed: - puidust pesapallikurikas – pakend xxxx-1- tagastada
S § 83 lg 4 lg 5 alusel konfiskeerida kui keelatud ese relvaseaduse § 20 lg 2 p 1 alusel ja
- 7 puuteproovi kasteedilt (pakendid xxxx-11.1-xxxx 11.7 ja xxxx-1) asuvad aadressil xxxx; kasteet/nukiraud asub Põhja Prefektuuri narko- ja organiseeritud kuritegude talituse seifis –
lg 3 p 4 alusel hävitada., 6) xxxx aadressil xxxx asuva Erik Kruusimägi elukoha ja selle abiruumide 01.08.2017 läbiotsimisel leitud ja kaasa võetud esemed: - rebitud äärega pabeririba, millel käsitsi kirjutatud nimed ja telefoninumber – pakend xxxx-xxxx, - paberitükk käsitsi kirjutatud tekstiga, mis algab sõnadega „Et see õudus lõppeks…“ – pakend xxxx-xxxx- asub PP asitõendite hoidlas - arve nr 1010400022883 kuupäevaga 19.01.2017 14.47, summaga 82.43 – pakend xxxx17- asub PP asitõendite hoidlas -relvataoline ese, millelt võeti kohapeal kolm proovi (päästikult 10-1, kukelt 10-2, trumlihoovalt 10-3), trumlist eemaldati kuus laengut – pakend xxxx-10 - mitteeluruumi rendileping – pakend xxxx -16 (pakendid xxxx-8, -10, -10.1, -10.2, -10.3 ja -16 antud hoiule kui tõenduslikku tähtsust mitteomavad esemed aadressile xxxx) -
lg 3 p 2 alusel tagastada pakendis 16 mitteeluruumi rendileping Erik Kruusimäele, pakendid xxxx-8 -10, 10.1, 10.2, 10.3- hävitada
7) Sten Kruusimägi elukoha aadressil xxxx ja selle juurde kuuluvate abiruumide 01.08.2017 läbiotsimisel leitud ja kaasa võetud esemed: - idamaise võitluskunsti relv (nunchaku – kaks omavahel metallist ketiga ühendatud puidust pulka) – pakend xxxx-10 (tõenduslikku tähtsust mitteomav ese asub aadressil xxxx) -
8) 24.08.2017 Eduard Pavljutšenko kasutuses oleva sõiduauto xxxx, reg nr xxxx, läbiotsimisel leitud ja kaasa võetud esemed: - tunnistaja ülekuulamise protokoll kriminaalasjas nr 14230112163– pakend xxxx-2tagastada
Pavljutšenkole - vaibanuga ning selle teralt võetud kiuproov – pakendid nr 3 ja 3-1 - 2 teibirulli – pruuni ja halli värvi teibiga – pakendid nr 4 ja 5 9 (asuvad aadressil xxxx; - vaibanuga ja 2 teibirulli
9) 09.03.2017.a. xxxx pst xxxx, xxxx ööklubi xxxx vaatlusel kaasa võetud esemed): - kaks sinist ja üks punast värvi diivan – pakendid nr 1, 2 ja 3 (asuvad aadressil xxxx, kui tõenduslikku väärtust mitte omavad esemed) –
xxxx pst xxxx, xxxx asuva ööklubi xxxx täiendaval vaatlusel kaasa võetud esemed: - purunenud servaga pudelikael– pakend nr 1 - põlenud servaga kangatükk – pakend nr 2 - põlemisjälgedega diivan – pakend nr 3 - põlenud diivaniraam – pakend nr 4 - neli rebenenud servadega musta värvi prügikotti – pakendid 7, 8, 9 ja 10 (kõik asuvad aadressil xxxx) -
- ühe- ja kahekohaline autoiste– pakend nr 5 (asuvad aadressil xxxx) -
lg 3 p 2 alusel tagastada sõiduauto xxxx reg.märgiga xxxx kasutajale Eduard Pavljutšenkole või omanikule S P. 11) 18.04.2017.a. xxxx pst xxxx, xxxx asuva ööklubi xxxx täiendaval vaatlusel leitud ja kaasa võetud esemed: - kolm pühkeproovi – pakendid nr 1, 2 ja 4 - poksikott – pakend nr 3 (kõik asuvad hoiul aadressil xxxx) -
126 lg 3 p 4 alusel hävitada 12) 18.05.2017.a. xxxx pst xxxx, xxxx asuva ööklubi xxxx täiendaval vaatlusel leitud ja kaasa võetud ese: - metallisarnasest materjalist valmistatud kett – pakend nr 1 (asub aadressil xxxx) -
13) 26.07.2017.a. xxxx pst xxxx, xxxx asuva ööklubi xxxx täiendaval vaatlusel leitud ja kaasa võetud esemed: - kuumakahjustusega plastikpudel (kirjas algselt kanister) – pakend nr 1 - vaibatükk – pakend nr 2 - kolm DNA proovi vatitikul – pakendid nr 3, 4 ja 5 - teibirull – pakend nr 6 - redel – pakend nr 7 kuumakahjustusega plastikpudel ja vaibatükk (pakendid 1 ja 2) asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas ; pakendid nr 3, 4, 5, 6 ja 7 asuvad aadressil xxxx –
14) 25.01.2017.a. xxxx pst xxxx, xxxxx ööklubi xxxx vaatlusel leitud ja kaasa võetud esemed: - pitsa tükk – pakend nr 1 - sigaretikoni – pakend nr 2 - kuus süüteaine proovi – pakendid nr 3–6, 21 ja 22 - kaks tühja plekkpurki „Karl Friedrich“ – pakendid nr 7 ja 8 - 16 sigaretikoni – pakend nr 9 - katkine klaas sigaretikonidega – pakend nr 10; konid klaasist pakend 10.1 - pudelikork „Somersby“ – pakend nr 11 - pudelikork – pakend nr 12 - kaks tühja klaaspudelit „Stolitchnaya“ – pakendid nr 13 ja 14 - tühi klaaspudel „Somersby“ – pakend nr 16 - klaasist joogipits – pakend nr 17 10 - halli värvi kleeplint – pakend nr 18 - metallist silindriline ese – pakend nr 19 (kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) -
15) xxxx pst xxxx, xxxx asuva ööklubi xxxx 27.01.2017 läbiotsimisel leitud ja kaasa võetud esemed: - EV pass nr xxxx I P (P) nimele ning tema isiklik kirjavahetus – pakend VIP1- tagastada
lg 3 p 2 alusel omanikule – I P; - xxxx pardakaart 11.01.2017 17:30, xxxx keskuse R-kioski tšekk nr 168229809 13.01.2017 16.00, katki rebitud xxxx praamipilet numbrilõpuga 0075587-1 – pakend Saal 1 - katkine roosa mobiiltelefon iPhone SE, IMEI xxxx, milles SIM-kaart – pakend baarilett-1 - must mobiiltelefon Sony Ericsson, xxxxx – pakend kontor-1 - paberist pakend kleebisega: „Rimi Eesti Food AS, Ahtri 9, 15.01.2017, 16:06“ – pakend kontor-2 - sinine valgete täppidega triiksärk Cropp – pakend laoruum 2-1 - musta ja valgega kokku mässitud teip, mille küljes tühi minigripp kott – pakend laoruum 2-2 (kõik asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) - ülejäänud esemed
16) 15.02.2017 xxxx pst xxxx, xxxx asuva vaateplatvormi vaatlusel leitud 12 paukpadruni sarnast eset – pakendid nr 1–12 (asuvad Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) –
17) xxxx pst xxxx, xxxx asuva ööklubi xxxx täiendaval sündmuskoha vaatlusel 12.04.2017 võeti põlevvedeliku proov põrandaplaatide vahelt ja alt - pakend nr 1 (asub Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas) –
18) CD-plaadid (asuvad kriminaalasja juures) –
19) Eduard Pavljutšenko kasutuses olnud sõiduauto xxxx reg.nr xxxx (asub parklas xxxx) –
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale motiveeritud kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada motiveeritud kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus 11 Erik Kruusimäge süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud tapmise, 16.01.2017 ajavahemikul 8.00-13.30, xxxx pst xxxx asuvas ööklubis „xxxx“ tekkinud tüli käigus lõi koos Sten Kruusimäega korduvalt S P rusikatega keha ja pea piirkonda ning jätkas pärast S P kukkumist koos Sten Kruusimäe ja Siim Turtaga maas lamava S P peksmist käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda, põhjustades erinevaid elule mitteohtlikke tervisekahjustusi ning lõi lühikeste ajavahemike järel kordamööda Sten Kruusimägiga maas lamavat S P korduvalt noaga elutähtsate organite piirkonda, tekitades vähemalt 16 torke- ja lõikehaava, millest 8 tungisid rindkere- ja kõhukelmeõõnde, vigastades siseorganeid ning põhjustades surma. Samal ajal peksis Erik Kruusimägi koos Sten Kruusimäe ja Siim Turtaga korduvalt rusikatega L M keha ja pea piirkonda põhjustades erinevaid elule mitteohtlikke tervisekahjustusi ning lõi lühikeste ajavahemike järel kordamööda Sten Kruusimägiga maas lamavat L M korduvalt noaga elutähtsate organite piirkonda, tekitades vähemalt 15 torkehaava, millest 12 tungisid rinna- ja kõhuõõnde, vigastades siseorganeid ja põhjustades surma. Kuna Erik Kruusimägi tekitas S P ja L M surma põhjustanud hulgalised elupuhused torkehaavad pärast nende peksmist, millega oli kannatanutele juba põhjustatud füüsilisi vaegusi ning kannatanutele füüsiliste vaeguste põhjustamine ning vigastuste raskusest tulenevalt ka suure valu põhjustamine jätkus, on S P ja L M surma põhjustanud vigastuste tekitamine piinava iseloomuga. Samuti põhjustati L M enne surma psüühilisi kannatusi, kuivõrd pärast S P peksmist Erik Kruusimäe, Sten Kruusimäe ning Siim Turta poolt sundisid Erik Kruusimägi ja Sten Kruusimägi ka teda S P lööma ning seejärel tapma. L M keeldus S P tapmisest vaatamata asjaolule, et tapmises kaasosaline mitteolemine tähendas, et seetõttu rünnatakse ka teda. Arvestades, et L M oli olukorras, kus tal puudusid võrreldavad võimalused S P mõrvas osalenutele vastupanu osutada, seati L M S P tapmisest keeldumise läbi silmitsi vääramatult saabuva surmaga. Pärast tapmise toimepanemist pakkis Erik Kruusimägi koos Sten Kruusimägi ja Eduard Pavljutšenkoga tapetute surnukehad ning kuriteojälgedega esemed ning toimetas need Eduard Pavljutšenko kasutuses oleva sõidukiga xxxx maakonnas xxxx vallas xxxx külas asuva xxxx talukompleksi territooriumile, kus ta mattis koos Sten Kruusimäe, Eduard Pavljutšenko ning Siim Turtaga surnukehad talukompleksis asuvasse saunamajja ning viskas kuriteojälgedega esemed talukompleksi territooriumil olevasse kaevu. Pärast surnukehade peitmist koristas ja hävitas Erik Kruusimägi ööklubis xxxx kuriteojälgi. Seega pani Erik Kruusimägi toime tapmise piinaval viisil, kahe inimese suhtes, vähemalt teist korda, s.o KarS § 114 lg 1 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sten Kruusimäge süüdistatakse selles, et tema 16.01.2017 ajavahemikul 8.00-13.30, xxxx pst xxxx asuvas ööklubis xxxx tekkinud tüli käigus lõi koos Erik Kruusimäega korduvalt S P rusikatega keha ja pea piirkonda ning jätkas pärast S P kukkumist koos Erik Kruusimäe ja Siim Turtaga maas lamava S P peksmist käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda, põhjustades elule mitteohtlikke tervisekahjustusi ning lõi lühikeste ajavahemike järel kordamööda Erik Kruusimäega maas lamavat S P korduvalt noaga elutähtsate organite piirkonda, tekitades vähemalt 16 torke- ja lõikehaava, millest 8 tungisid rindkere- ja kõhukelmeõõnde, vigastades siseorganeid ning põhjustades surma. Samas kohas ja samal ajal peksis Sten Kruusimägi koos Erik Kruusimäe ja Siim Turtaga korduvalt rusikatega L M keha ja pea piirkonda põhjustades erinevaid tervisekahjustusi ning lõi lühikeste ajavahemike järel kordamööda Erik Kruusimäega maas lamavat L M korduvalt noaga elutähtsate organite piirkonda, tekitades vähemalt 15 torkehaava, millest 12 tungisid rinna- ja kõhuõõnde, vigastades siseorganeid ja põhjustades surma. Kuna Sten Kruusimägi tekitas S P ja L M surma põhjustanud hulgalised elupuhused torkehaavad pärast nende peksmist, millega oli kannatanutele juba põhjustatud füüsilisi vaegusi ning kannatanutele füüsiliste vaeguste põhjustamine ning vigastuste raskusest tulenevalt ka suure valu põhjustamine jätkus, on S P ja L M surma põhjustanud vigastuste tekitamine piinava iseloomuga. Samuti põhjustati L M enne surma psüühilisi kannatusi, kuivõrd pärast S P peksmist Erik Kruusimäe, Sten Kruusimäe ning Siim Turta poolt sundisid Erik Kruusimägi ja Sten Kruusimägi ka teda S P lööma ning seejärel tapma. L M keeldus S P tapmisest vaatamata 12 asjaolule, et tapmises kaasosaline mitteolemine tähendas, et seetõttu rünnatakse ka teda. Arvestades, et L M oli olukorras, kus tal puudusid võrreldavad võimalused S P mõrvas osalenutele vastupanu osutada, seati L M S P tapmisest keeldumise läbi silmitsi vääramatult saabuva surmaga. Pärast tapmise toimepanemist pakkis Sten Kruusimägi koos Erik Kruusimägi ja Eduard Pavljutšenkoga tapetute surnukehad ning kuriteo jälgedega esemed ning toimetas need Eduard Pavljutšenko kasutuses oleva sõidukiga xxxx maakonnas xxxx vallas xxxx külas asuva xxxx talukompleksi territooriumile, kus ta mattis koos Erik Kruusimäe, Eduard Pavljutšenko ning Siim Turtaga surnukehad talukompleksis asuvasse saunamajja ning viskas kuriteojälgedega esemed talukompleksi territooriumil olevasse kaevu. Pärast surnukehade peitmist koristas ja hävitas Sten Kruusimägi ööklubis xxxx kuriteojälgi. Seega pani Sten Kruusimägi toime tapmise piinaval viisil, kahe inimese suhtes, s.o KarS § 114 lg 1 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Sten Kruusimägi selles, et tema, Siim Turta kaasaaitamisel, süütas 22.01.2017 kella 17:28 ajal xxxx puiestee xxxx xxxx AS-ile kuuluvad ja AS xxxx kasutuses olevad ruumid, kasutades süütevedelikuna autobensiini. Põlengu tagajärjel said xxxx AS-ile kuuluvad ja AS xxxx kasutuses olevad ruumid tugevaid põlengu- ja kuumakahjustusi, millega Sten Kruusimägi tekitas xxxx AS-ile varalise kahju summas 5600 eurot. Seega pani võõra asja rikkumisega Sten Kruusimägi toime KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Siim Turtat süüdistatakse selles, et tema 16.01.2017 ajavahemikul 8.00-13.30 xxxx pst xxxx asuvas ööklubis „xxxx“ tekkinud tüli käigus, lõi koos Erik Kruusimäe ja Sten Kruusimäega maas lamavat S P korduvalt käte ja jalgadega keha ja pea piirkonda, vähemalt kolmel korral alumiiniumist redeliga keha piirkonda ja vähemalt ühel korral golfikepiga vasaku põlve piirkonda, põhjustades kannatanule elule mitteohtlikke tervisekahjustusi ja füüsilist valu. Samuti tema, samas kohas ja samal ajavahemikul, lõi L M korduvalt golfikepiga vastu selga, käsi ja vastu pead, põhjustades kannatanule elule mitteohtlikke tervisekahjustusi ja füüsilist valu. Seega kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani Siim Turta toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Siim Turtat selles, et tema, teades, et Erik Kruusimägi ja Sten Kruusimägi panid 16.01.2017 aadressil xxxx pst xxxx asuvas ööklubis „xxxx“ ajavahemikul 8.00-13.30 toime S P ja L M tapmise, s.o esimese astme kuriteo, aitas pärast kuriteo toimepanemist 16.01.2017 kuni 21.01.2017 peita ja matta surnukehasid ning hävitada sündmuskohal tapmise toimepanemise jälgi ja kuriteojälgedega esemeid. Siim Turta tassis koos Erik Kruusimägi, Sten Kruusimägi ja Eduard Pavjutšenkoga surnukehad viimase kasutuses olevasse sõidukisse, millega surnukehad toimetati xxxx maakonnas xxxx vallas xxxx külas asuva xxxx talukompleksi territooriumile, kus Siim Turta osales nende matmisel talukompleksil asuvasse saunamajja, samuti viskas talukompleksi territooriumil olevasse kaevu kuriteojälgedega esemeid. Pärast surnukehade peitmist osales Siim Turta ööklubis „ xxxx“ kuriteojälgede koristamisel ja hävitamisel. Seega teise isiku poolt esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamisega, pani Siim Turta toime KarS § 306 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti süüdistatakse Siim Turtat selles, et tema aitas kaasa Sten Kruusimäe poolt 22.01.2017 kella 17:28 ajal xxxx puiestee xxxx xxxx AS-ile kuuluvate ja AS xxxx kasutuses olevate ruumide süütamisele, millega Sten Kruusimägi tekitas xxxx AS-ile varalise kahju summas 5600 eurot. Eelneval kokkuleppel Sten Kruusimäega ostis Siim Turta Sten Kruusimäe poolt antud raha eest 21.01.2017 õhtul xxxx maakonnas, xxxx asuvast xxxx tanklast ligikaudu 20 liitrit bensiini, mille toimetas koos Sten Kruusimäega xxxx puiestee xxxx asuvasse ööklubisse „ 13 xxxx“. 22.01.2017 kella 17.28 ajal valvas Siim Turta ööklubi ees ning andis Sten Kruusimägile märku, kui klubi läheduses inimesi ei viibinud, et Sten Kruusimägil oleks võimalik märkamatult ja segamatult ööklubi „xxxx“ süüdata. Seega pani Siim Turta võõra asja rikkumisele kaasaaitamisega toime KarS § 203 lg 1 ja KarS § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Eduard Pavljutšenkot süüdistatakse selles, et tema teades, et Erik Kruusimägi ja Sten Kruusimägi panid 16.01.2017 aadressil xxxx pst xxxx asuvas ööklubis „xxxx“ ajavahemikul 8.00-13.30 toime S P ja L M tapmise, s.o esimese astme kuriteo, aitas 16.01.2017 kuni 18.01.2017 hävitada tapmise toimepanemise jälgi sündmuskohal, pakkis koos Erik Kruusimägiga ja Sten Kruusimägiga tapetute surnukehad ning kuriteo jälgedega esemed, aitas neid tassida enda kasutuses olevasse sõidukisse, millega toimetas surnukehad xxxx maakonnas xxxx vallas xxxx külas asuva xxxx talukompleksi territooriumile. Eduard Pavljutšenko osales surnukehade matmisel talukompleksil asuvas saunamajas, samuti viskas ta talukompleksi territooriumil olevasse kaevu kuriteojälgedega esemeid. Seega teise isiku poolt esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamisega pani Eduard Pavljutšenko toime KarS § 306 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht Kuivõrd kriminaalasi on mahukas ja köiteid on palju, siis kasutab kohus tõenditele viitamisel järgmisi lühendeid: K- kohtutoimik, mis sisaldab kohtuistungi protokolle, määrusi, tasutaotlusi, jm; T- tõendid nii prokuröri kui kaitsjate poolt esitatud; kd- köide; lk- lehekülg. Esmalt analüüsib kohus tõendite lubatavust. Kohus nõustub kaitsjatega, et Siim Turta puhtsüdamlik ülestunnistus (T, kd10, lk.1-2) ei ole tõend ja jätab selle tõendikogumist välja. Kohus ei nõustu Erik ja Sten Kruusimägi kaitsjate seisukohaga, et Siim Turta ütlused tuleb jätta tõendikogumist tervikuna välja, kuna need on saadud konfrontsiooniõiguseta (s.t kaitseadvokaadid ei ole saanud Siim Turtat kohtuistungil küsitleda). Kohtulikul arutamisel keeldus süüdistatav Siim Turta ütluste andmisest. Tulenevalt
p-st 1 avaldati tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused (T, kd 10, lk 3-27, 5455) ja vaadeldi DVD-plaatidele salvestatud sündmustiku olustikuga seostamist (protokollid T, kd 10, lk 44-52). Süüdimõistev otsus ei või tugineda täielikult või valdavas ulatuses isiku ütlustele (s.h ka kaassüüdistatava ütlustele), keda ei olnud võimalik kaassüüdistatavatel ja nende isikute kaitsjatel kohtus küsitleda. Riigikohtu kriminaalkolleegium lahendis 3-1-1-41-13 p 10 on selgitanud, et isiku varasemate ütluste avaldamisel, toimugu see siis
Mõlemal juhul tuleb kohtutel aga nende ütluste hindamisel lähtuda
lg-s 3 sätestatust, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et kohtulahend tugineb
lg 3 mõttes tõendile „valdavas ulatuses“, kui on tegemist sellise tõendiga, mis on määrava või otsustava tähendusega kriminaalasja lahendamise seisukohalt. Kui avaldatud ütlusi kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Mida rohkem on tunnistajate ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid ja mida olulisemad nad on, seda vähetõenäolisemalt tuleb tunnistaja ütlusi pidada otsustavaks tõendiks ehk tõendiks, millele kohtuotsus valdavalt tugineb (EIK 20.01.2009 Al-Khawaja and Tahery vs Ühendkuningriik, p 131). Seega tuleb tõendi tähtsuse üle otsustamisel alati kaaluda muude kriminaalasjas kogutud tõendite sisu ja nende koostoimet tunnistaja ütlustega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
Seega on süüdistatava Sten Kruusimägi kaitsja sellekohane etteheide alusetu. Kehaline väärkohtlemine ja mõrv. Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus Erik Kruusimägile ja Sten Kruusimägile kahe inimese piinaval viisil tapmises. Erik Kruusimägi end süüdi ei tunnistanud, Sten Kruusimägi selgitas, et S P tapmise ajal oli ta hädakaitseseisundis. Siim Turta tunnistas end süüdi kõikide talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises. Eduard Pavljutšenko tunnistas end süüdi teise isiku poolt esimese astme kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises. Kannatanu J P esindaja vandeadvokaat Urmas Simon leidis, et Siim Turta peaks süüdi mõistetama tapmisele kaasaaitamises. Seisukoht jäi aga paljasõnaliseks, kuna ei täpsustatud, milles see kaasaaitamine esindaja arvates seisnes. Vastuseks sellele märgib kohus, et Siim Turtale ei ole esitatud süüdistust tapmises ega tapmisele kaasaaitamises. Riigikohtu seisukohalt saavad karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Selliseid faktilisi asjaolusid, mis annaks aluse kvalifikatsiooni muutmiseks Siim Turtale esitatud süüdistustest ei tulene. Kannatanu O P ja kannatanu J P esindaja Urmas Simon leidsid, et ka Eduard Pavljutšenko tuleb süüdi mõista tapmisele kaasaaitamises. Sellele seisukohale vastuseks ütleb kohus, et Eduard Pavljutšenkole ei ole samuti esitatud süüdistust S P tapmisele kaasaaitamises. Süüdistuse kohaselt ei ole isegi Eduard Pavljutšenkole ette heidetud S P löömist, kuigi ta ise seda tunnistas. Seda põhjusel, et xxxx Vabariigi Riigiprokuratuur loovutas Eduard Pavljutšenko Eesti Vabariigile üksnes tingimusel, et teda ei tohi kohtu alla anda ega tema suhtes menetleda kuritegu KarS § 121 järgi, sest xxxx ei peeta sellist tegu kriminaalseks. Eduard Pavljutšenko loovutati Eesti Vabariigile ainult KarS § 306 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise menetlemiseks (T, kd 11, lk 63-tõlge). Kannatanu J P ütluste kohaselt helistas abikaasa S 15.01.2017.a õhtul, teatades, et jõuab koju öösel. Hommikuks ta aga koju ei olnud tulnud, telefonile ka ei vastanud, telefon oli välja lülitatud. Selline olukord oli ebatavaline. Abikaasa kõnede väljavõttest nägi viimase kõne 15 numbrit. Sellele numbrile helistades võttis kõne vastu mees, kes nimetas ennast E. Meesterahvas teatas, et S ei tea ta midagi. Sellepeale pöördus J P politseisse (K, kd 1, lk 114). Kannatanu ütlusi selle kohta, et tema abikaasa tegi viimase kõne Erik Kruusimägile, tõendab sideettevõtjalt saadud andmete protokoll (T, kd 10,lk 147-153) millest nähtub, et S P tegi 16.01.2017.a kell 07:20:18 alates kolm kõnet Erik Kruusimägi poolt kasutatud kõnekaardi numbrile. Kannatanu O P ütluste kohaselt sai ta poja S kadumisest teada 17.01.2017.a., kui helistas J P (K, kd 1, lk 114 pöördel). Kannatanu Õ M ütluste kohaselt sai poja L M kadumisest teada paar päeva pärast tema kadumist. Sellest teatas talle L endine elukaaslane. Telefonikõnedele poeg ei vastanud. Arvasid, et L on kuskile ära sõitnud, 6-7 päeva pärast kuulutasid L M tagaotsitavaks (K, kd 1, lk 113 pöördel). Tänu Siim Turta kohtueelses menetluses 17.07.2017.a. antud ütlustele leiti L M ja S P vägivallatunnustega surnukehad (T, kd 10, lk 9), mis olid maetud xxxx maakonnas, xxxx vallas, xxxx külas, xxxx talukompleksi saunamajja kaevatud auku. Seda tõendavad sündmuskoha vaatlusprotokoll 19.07.2017.a (T, kd 3, lk 1-69), millest nähtuvalt xxxx talukompleksi saunamaja eesruumi vasakpoolse seina ääres laotud telliskivide ja pinnase eemaldamisel tulid nähtavale kahe inimese surnukehad, kes asetsevad üksteise peal. Pealmise surnukeha jalas olid roosakat värvi bokserid., mille värvli osas musta värvi kirje „Calvin Klein ja teisel surnukehal jalas valgete täppidega musta värvi bokserid. Laiba vaatlusprotokollist koos fotodega (T, kd 7, lk 1-6) nähtub, et tegemist on meesterahva vägivallatunnustega surnukehaga, kellel jalas roosat värvi bokserid, mille värvliosas kiri „Calvin Klein“. DNA-ekspertiisiaktiga nr 17E-GE0834 (T, kd 8, lk 8 -10) tuvastati, et tegemist on L M surnukehaga. Laiba vaatlusprotokollist koos fotodega (T, kd 7, lk 34-39) nähtub, et tegemist on meesterahva vägivallatunnustega surnukehaga, kellel jalas valgete täppidega musta värvi bokserid. DNAekspertiisiaktiga nr 17E-GE0789 (T, kd 8, lk 14-17) tuvastati, et tegemist on S P surnukehaga. Sündmuskoha täiendava vaatluse protokollist nähtub (T, kd 4, lk 1-173), et xxxx talukompleksi kaevu tühjendamise käigus leiti erinevaid esemeid, sh riideesemeid sinist värvi jope „NINO DANIEL“ (Pakend 38), Musta värvi triibuline kampsun „RESERVED XXL EST.1989“ (P33), poolsaapad „Salamander“ suurusega 43 (P 34), musta värvi nahataolisest materjalist seest karvase voodriga jope (P39), teksapüksid „VEFOSS“ (P49), villane müts „HFY“ (P 50), kangavigastustega valgete täppidega triiksärk „V.KING“ (P 53), kaks musta värvi sokki (P 63), musta värvi sokid kirjega „RELAX“ (P 64), teksapüksid INDIGO PEPE JEANS (P 65), musta värvi paeltega suletavad kingad „LLOYD NEVIO“ (P66), püksirihm, mille pandlal kiri „VERSACE JEANS“ (P 67) ja püksirihm, mille pandlal kiri „PIERRE CARDIN“ (P 68), musta värvi T-särk kirjega „TRIUSELSREISER“(P 69), valget värvi sokid „EVERLAST“ (P 71). Nimetatud esemetelt võeti proovid. DNA- ekspertiisil (akt nr 17E-GE0884) on ekspert leidnud, et triiksärgilt „V.KING“, teksapükstelt „VEFOSS“, musta värvi sokkidelt kirjega „RELAX“ võetud proovide puhul ei saa välistada või kindlalt välistada L M pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovides. (T, kd 8 lk 89-90). Sama ekspertiisil leiti, et kampsunilt „RESERVED XXL EST.1989“, püksirihmalt, mille pandlal kiri „VERSACE JEANS“, musta värvi sokkidelt, jopelt „NINO DANIEL“ võetud proovide puhul ei saa välistada või ei saa kindalt välistada S P pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovides või ilmsiks tulnud alleelid on leitavad S P DNAprofiilis (T, kd 8 lk 89-90). Seega xxxx talukompleksi, kuhu olid maetud L M ja S P, kaevu tühjendamise käigus leitud erinevad riideesemed on seostatavad tapetutega. Vaidlust ei ole selles, et 16.01.2017.a hommikul, olles öösel eelnevalt restoranis ja pokkeriklubis tähistanud Eduard Pavljutšenko sünnipäeva, mindi Erik Kruusimägi initsiatiivil tema xxxx 16 asuvasse ööklubisse xxxx. Samuti ei ole vaidlust selles, et ööklubisse saabusid varahommikul L M ja S P. Seda tõendavad tunnistaja J L (K, kd 1, lk 149 pöördel -150) ütlused, kes töötab taksojuhina ja kes sai 2017.a. jaanuari hommikul umbes kella seitsme ajal väljakutse xxxx tänavale, kus taksosse istusid kaks meesterahvast, kellest üks rääkis eesti keelt ja teine vene keelt. Nad soovisid sõita xxxx juurde. Enne kohale jõudmist sõitsid veel xxxx majade juurde ja xxxx apteeki. Samuti ei eita süüdistatavad, et 16.01.2017.a. varahommikul saabusid ööklubisse xxxx L M ja S P. Põhivaidlus käesolevas kriminaalasjas on selles, kes tappis S P ja L M. Erik Kruusimägi end süüdi ei tunnistanud, Sten Kruusimägi selgitas, et S P tapmise ajal oli hädakaitseseisundis. L M tapmises süüdistavad Erik ja Sten Kruusimägi ja nende kaitsjad Siim Turtat, kes küll noaga, küll golfikepiga pani toime tapmise. Vaidlust ei ole konflikti puhkemises S P ja Erik ning Sten Kruusimägi vahel. Küll aga ei olnud võimalik kohtulikul uurimisel kindlaks teha konflikti põhjust, sest põhjuse kohta esitati erinevaid versioone. Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (T, kd 10, lk 6) vestlesid omavahel Erik ja L eesti keeles ning Sten ja S vene keeles. Ühel hetkel Sten kummardus ning lõi S rusikaga näkku. Erik Kruusimägi versiooni kohaselt (K, kd 2, lk 137 pöördel) nõuti temalt „katuseraha” maksmist 1000 eurot kuus, millest ta keeldus. Vaidluse ajal lõi Siim Turta venelast rusikaga näkku. Sten Kruusimägi ütluste (K, kd 2, lk 150) kohaselt küsis S Erikult 1000 eurot „katuse“ maksmist. Kui Erik keeldus, siis ründas S Erikut, lõi rusikaga näkku. Eduard Pavljutšenko ütluste (K, kd 1, lk 124 pöördel) kohaselt oli konflikti põhjuseks hoopis S poolne ebatsensuurne väljend Erik Kruusimägile, mida ta kuulis Erik Kruusimägi käest, sest konflikti algul ta magas ühes teises ruumis. Kohtu hinnangul ei olegi tegelikult tähtis, millest konflikt alguse sai, sest olgu põhjus milline tahes, ei anna see õigustust kellegi peksmiseks ega tapmiseks. Süüdistatavate ütlustest nähtuvalt arenes sõnaline konflikt edasi füüsiliseks, mille käigus hakati käte ja jalgadega peksma S P. Eduard Pavljutšenko ütluste (K, kd 1, lk 124 pöördel) kohaselt ärkas ta kära peale ja nägi, kuidas S P peksid Erik Kruusimägi, tema vend Sten ja noormees (Siim Turta). Kui ta käskis peksmine lõpetada, siis vennad lõpetasid, aga noormees peksis edasi. L M ei teinud S P peksmise ajal midagi, istus laua taga ja jõi. S P peksmise võtab omaks Siim Turta, sealhulgas peksmise abivahenditega (redel, golfikepp). Nimelt Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt kaklesid omavahel S ja Sten. Ühel hetkel lõi Edik (Eduard Pavljutšenko) ühel korral vastu S lõuga, selle tagajärjel kukkus S pikali vastu pesuruumi ukse juures asuvat seina. Kui S püsti tõusis, siis Sten ja Erik tungisid uuesti kallale. Kui S oli uuesti pikali kukkunud, jätkasid Sten ja Erik S peksmist jalgadega. Erik käskis tal võtta redeli. Seejärel lõi ta redeli ülemise osaga ühel korral S vasaku külje piirkonda. Taas Eriku käsul võttis ta golfikepi ja lõi sellega S ühel korral vasaku põlve piirkonda (T, kd 10, lk 6- 7, 18). Erik Kruusimägi ütluste kohaselt oli füüsiline konflikt S P ja Siim Turta vahel, mida ta saatis lahutama venna Sten Kruusimägi, kellel õnnestus kaklus lahutada (K, kd 2, lk 137 pöördel). Sten Kruusimägi ütluste kohaselt lõi S P Erikut, toimus madin, läks vahele. Prokurörile vastates selgitas ta, et kakluses osales Siim Turta (K, kd 2, lk 150, 152 pöördel, 153). Viimase osas on Sten Kruusimägi andnud erinevaid ütlusi. Prokurör palus kohtuistungil avaldada Sten Kruusimägi 10.10.2017.a. kahtlustatavana antud ütlused, mille kohaselt ta kategooriliselt eitas, et Siim Turta oleks peksnud S P Sten Kruusimägi selgitas, et kohtuistungil enam ei mäletanud, eeluurimisel mäletas paremini. Sten Kruusimägi ütlused selles, kas Siim Turta osales S P peksmises või mitte ei olegi määrava tähtsusega, sest Siim Turta on end selles süüdi tunnistanud ja ka Eduard Pavljutšenko on kinnitanud Siim Turta osalust S P peksmises. 17 Kuigi Erik Kruusimägi ja Sten Kruusimägi väitsid, et nad kaitsesid endid S P rünnakute eest, siis nende väited on ümber lükatud Eduard Pavljutšenko ja Siim Turta ütlustega, selle kohta, et mingit S P-poolset rünnet ei olnud, hoopis vastupidi- S P oli pekstavaks isikuks. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda Eduard Pavljutšenko ütlustes, mida toetavad Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlused ja sündmuste olustikuga seostamisel kirjeldatu. Intensiivse ja jõulise vägivalla tarvitamine S P suhtes kolme süüdistatava poolt on tõendatud ka surnu ekspertiisiakti nr 17E-PõS0019/362 (T, kd 7, lk 49) eksperdiarvamuse punktiga 3, mille kohaselt esinesid S P tömbi vägivalla toimel tekitatud vigastused (pea kinnine tömp trauma parema silmakoopa alumise ja keskse seina ja vasaku silmakoopa külgmise ja alumise seina murruga, vasaku ülalõualuu ja sarnakaare murruga ning ninaluu murruga ning parempoolne VIIX roide murd eesmise kaenlajoone-rangluujoone vahelisel alal, vasakpoolne VII-VIII roide murd eesmisel kaenlajoonel ning IX roide murd lülisamba kõrvaljoonel rinnakelme rebendiga vasakpoolse IX roide murru kohal ja verevalumitega roidemurdusid ümbritsevates pehmetes kudedes), mis võivad olla tekitatud korduvatest jõulistest löökidest näo ja rindkere piirkonda kõvade tömpide piiratud pinnaga esemetega, nende hulgas ka rusika, kängitsetud jala või mõne muu kõva tömbi esemega. Pole mingit kahtlust, et selliste tervisekahjustuste tekitamine peksmise käigus põhjustab suurt valutunnet. Siim Turta on end süüdi tunnistanud ka L M peksmises golfikepiga. L M golfikepiga löömises on Siim Turta andnud esialgseid ütlusi 17.07.2017.a, mille kohaselt käskis Erik Kruusimägi tal golfikepiga L M lüüa. Ta lõi selja tagant vastu pead. Löögi tagajärjel lendas golfikepi varre otsast ära pea või laba, millega muidu lüüakse palle. Selle peale L taganes ja jooksis eemale. Kui L oli põlvede peale kukkunud, lõi ta veel teda ühe korra golfikepi varrega, võis tabada kätt või pead. L õnnestus ennast püsti ajada ja ta hakkas põgenema väljapääsu poole (T, kd 10, lk 7). Ülekuulamisel 10.08.2017.a. lisas Siim Turta, et kui L hakkas taganema tagumise baarileti poole, läks ta Steniga L järele ja kui L vajus põlvili, lõi veel ühel korral teda katkise golfikepi varrega pigem kuskile käe pihta, kuna ta kaitses kätega oma pead. Seejärel võttis golfikotist teise golfikepi ja lõi L valimatult mitmeid kordi, tabades L vastu selga, käsi ja ilmselt võis tabada ka vastu pead. Peale golfikepi murdumist, haaras kolmanda golfikepi, millega veel lõi mitmeid kordi L, tabades teda samuti selja, käte ja pea pihta. Ka kolmas golfikepp läks katki, kokku võis kahe viimase golfikepiga olla vähemalt 5-6 lööki (T, kd 10, lk 18). Siim Turta ütluste kohaselt tabas üks löök kindlasti pead, kuid ta ei ole kindel, kas ka teised löögid pead tabasid, sest L kaitses end kätega. Kuigi Sten Kruusimägi kaitsja püüdis järjekindlalt süüdistada Siim Turtat golfikepiga pähe löömisega L M surma põhjustamises, ei ole prokuratuur Siim Turtale sellist süüdistust esitanud ning kohtu hinnangul ei ole see ka millegagi tõendatud. Surnu ekspertiisiakti nr 17E-PõS0018/36 punktis 6 andis ekspert arvamuse, et lisaks terava vägivalla toimel tekitatud vigastustele (torke-lõikehaavadele) esinevad L M laibal tömbi vägivalla toimel tekitatud vigastused, s.h sissevajutus murd kiirul paremal pool. Tervisekahjustus ei ole eluohtlik. /…/ sissevajutusmurd kiirul paremal pool võis olla tekitatud tömbi vägivalla toimel tugevast löögist kõva tömbi piiratud (võimalik kolmnurkse või ovaalse) pinnaga esemega (T, kd 7, lk 15). Seega on ekspert leidnud, et kiiruluumurd ei ole eluohtlik. Ka tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra (VV määrus nr 266 - 13.08.2002.a) kohaselt ei ole kiiruluumurru tervisekahjustus eluohtlik, järelikult ei saanud see ka surma põhjus olla. Kohus ei nõustu Sten Kruusimägi kaitsja Ilmar Strausi seisukohaga ka selles, et Siim Turta poolt golfikepi löök (löögid) pähe põhjustas(id) L M ajusurma. L M ajusurma olemasolu ei ole tõendatud. Igast löögist vastu pead ei teki ajuturset ega eluohtlikku ajuvigastust. Täpset löögi tugevust küll teada ei ole, kuid tunnistaja K K on selgitanud, et ööklubis xxxx olnud golfikepid olid tema omad ja need olid suhteliselt kerged (K, kd 1, lk 61 pöördel). 18 Siim Turta demonstreeris ütluste olustikuga seostamisel golfikepiga löömisi ja tema liigutustest oli võimalik välja lugeda, et esimese löögi ajal lendas golfikepi laba varre küljest ära nii, et see lendas üle L M pea ja pead võis tabada hoopiski golfikepi varre ots. Kohtuistungil asjatundjana üle kuulatud xxxx neurokirurgia osakonnas neurokirurgina töötav A V selgitas, et ajuturse ei kujune välja kohe. Kolba vigastuste tekitamisest kuni aju eluohtlike vigastuste väljakujunemiseni võib minna tunde, vähemalt 6 tundi on vaja ajusurma diagnoosimiseks (K, kd 3, lk 89-90). Isegi kui eeldada, et kiiruluu murru põhjustas golfikepiga löök, siis peale seda L M ka pussitati (12 lööki olid surnu ekspertiisiakti kohaselt eluohtlikud) ja kui suure verekaotuse tagajärjel tekib südasurm, siis ajuturse ega muud ajukahjustused välja ei kujunegi. Seega ei ole millegagi tõendatud L M puhul ajusurma olemasolu enne pussitamist. Lisaks eeltoodule tuleneb Siim Turta ütlustest seoses golfikepiga löömisega, et kõikide löökide järgselt õnnestus L end püsti ajada ja ta hakkas põgenema väljapääsu poole. Siim Turta talle enam järgi ei läinud, kuid järgi läks talle Sten Kruusimägi, kes sai L kätte ja hakkas L nukiraudadega näkku lööma. Eeltoodud ütlused on samuti kinnituseks sellele, et golfikepiga löök vastu pead ei põhjustanud L M teadvusekadu ega eluohtlikku ajukahjustust. Kuivõrd on tõendatud, et Siim Turta lõi golfikepiga vastu L M selga, käsi ja pead ning tekitas löögiga mitteohtlikke tervisekahjustusi ja valu, aga samuti tarvitas vägivalda ka S P suhtes, on ta toime pannud kahe isiku kehalise väärkohtlemise ja kuritegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Subjektiivsete tunnuste poolest on tegu toime pandud kavatsetult. Kavatsetuse puhul on oluline, et isik tahab toime panna süüteokoosseisus kirjeldatud teo. Löömine on eesmärgipärane tegu. Surnu ekspertiisiakti nr 17E-PõS0019/362 eksperdiarvamuse punkt 1 kohaselt oli S P surma põhjuseks rindkereõõnde tungivad torke-lõikehaavad rinnal (haavad nr 1, 2, 5 ja 6) ja seljal (haavad nr 12,13 ja 16) koos parempoole IV roide ülaserva vigastusega ning vasakpoolse III roide topeltvigastuse ja VII roide ülaserva vigastusega, parema kopsu üla- ja alasagara ning vasaku kopsu ülasagara eesserva vigastusega ning südamepauna, kopsutüve ja südame eesseina (mitteläbistava) vigastuse ning südame vasaku pärgarteri eesmise vatsakestevahelise haru ristläbilõikega; kõhukelmeõõnde tungivad torke-lõikehaavad vasakul küljel koos XI roide, vahelihase, põrna ja vasaku neeru vigastusega ning kõhukelmeõõnde tungiv torke-lõikehaav (nr 7) ülakõhul rinnaku mõõkjätke ja suure rasviku vigastusega; vigastuste tüsistustena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust (verekaotusšokk). Punkt 5 kohaselt olid kõik rindkere ja kõhu piirkonnas paiknevad torke-lõikehaavad ning vasakpoolsed roidemurrud elupuhused vigastused (T, kd 7, lk 48-49). Surnu ekspertiisiakti nr 17E-PõS0018/361 eksperdiarvamuse punkti 1 kohaselt oli L M surma põhjuseks rinnaõõnde ja kõhuõõnde tungivad kehatüve torke-lõikehaavad (haavad nr 1, 2, 3, 5, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 14 ja 15) siseorganite (mõlema kopsu, maksa ja põrna) vigastustega, mis tüsistusid ägeda verekaotusega sisemisest ja välimisest verejooksust. Need tervisekahjustused on eluohtlikud. Punkti 3 kohaselt on terariista vigastused (torke-lõikehaavad) elupuhused (T, kd 7, lk 14). Kohtu hinnangul on kohtus uuritud tõenditega tõendamist leidnud Erik Kruusimägi süü nii L M kui S P tapmises. Kuigi süüdistatav kohtuistungil eitas oma süüd, on ta L M tapmise üles tunnistanud Eduard Pavljutšenkole surnukehade matmise paigast xxxx xxxx tagasi sõites. Eduard Pavljutšenko rääkis sellest kohtuistungil ristküsitlusel (K, kd 1, lk 130 pöördel). Vaatamata sellele, et Eduard Pavljutšenko ise Erik Kruusimägi tapmistegevust L M suhtes pealt ei näinud, saab tema ütlusi arvestada
Selles sätestatu kohaselt on tõendiks tunnistaja ütlus, kui selle sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt.
lg 3 kohaselt ei või küll kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses
lõikes 21 nimetatud isiku ütlustele, kuid Eduard Pavljutšenko sellesisulist ütlust kinnitavad kaudselt ka Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlused ja Eduard Pavljutšenko ütlused 19 kohtuistungil, mille kohaselt Erik Kruusimägi ütles ööklubis korduvalt L M ja S P kohta, et elusatena nad siit ära ei lähe (K, kd 1, lk 124 pöördel). Eduard Pavljutšenko korduv üritus tuua Erik Kruusimägi mõistusele jäi tulutuks, sest Erik Kruusimägi ei jäänud teda kuulama või ei tahtnud kuulda (K, kd 1, lk 125). Prokuröri küsimusele vastates pidas Eduard Pavljutšenko ööklubis toimunud sündmuse juhtfiguuriks Erik Kruusimäge (K, kd 1, lk 129 pöördel). Seda, kuidas Erik Kruusimägi 16.01.2017.a. ööklubis toimunud S P ja L M peksmise ajal korduvalt ütles, et need kaks ei lahku siit elusatena, muidu tuleb kättemaks, kuulis ka Siim Turta (T, kd 10,lk 6 ja lk. 7). Siim Turta nägi ka seda, kuidas Erik Kruusimägi võttis oma taskust noa, kui seisis lamava L M juures. Ta küll ei pannud tähele, et Erik Kruusimägi oleks L M pussitanud, kuid ütles, et Erik ei tulnud kohe sealt ära. (T, kd 10, lk 8). Eduard Pavljutšenko ja Siim Turta ütlused kogumis ja koostoimes tõendavad, et L M tappis Erik Kruusimägi. Kui tal oli kinnisidee S P ja L M tapmiseks, siis vaevalt ta niisama pikali maas lamava L M juures noa taskust võttis ja sinna seisma jäi. Sten Kruusimägi osaluse kohta L M tapmises tõendid puuduvad. Ka Siim Turta, kes viibis kogu aeg Sten ja Erik Kruusimägiga ühes ruumis, ei ole kordagi maininud, et Sten Kruusimägi oleks L M pussitanud. Seega tuleb tõendamatuse tõttu Sten Kruusimägi L M tapmise süüdistuses õigeks mõista. S P tapmisega seonduvalt on Erik Kruusimägi poolt tema noaga löömise kohta andnud ütlusi ainult Siim Turta, teisi tema ütluste sisu toetavaid või kinnitavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Eelpool viidatud põhjendusel ei saa aga Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlusi tõenditena kasutada, mistõttu puudub alus süüdistada Erik Kruusimägi selles, et tema reaalselt nuga käes hoides oleks S P pussitanud ja põhjustanud seeläbi tema surma. Kohtu hinnangul pani S P tapmise reaalselt toime Sten Kruusimägi. Seda on tunnistanud Sten Kruusmägi ka ise, kuid põhjendas ja õigustas oma tegevust hädakaitseseisundiga. Süüdistatav selgitas, et ajal, mil S ründas Erikut, otsustas ta selle tsirkuse /Sten Kruusimägi sõnakasutus/ lõpetada ja mingil momendil nägi S käes nuga, mis oli lahtikäiv, umbes 10 cm pika teraga taskunuga. Tekkis rüselus tema ja S vahel, mille käigus õnnestus tal nuga S käest kätte saada. Kuna S oli jätkuvalt agressiivne, jätkas ründamist käte ja jalgadega, oli ta ründe peatamiseks sunnitud S sellesama noaga lööma, kuna tundis konkreetselt ohtu oma elule. Ta lõi S mitmel korral rindu, paar korda kindlasti, täpselt ei mäleta. S jäi pikali maha, nuga tema kõrvale (K, kd 2, lk 150). S P rindu löömist tõendab surnu ekspertiisiakt nr 17E-PõS0019/362 (T, kd 7, lk 48), mille kohaselt esinesid S P lisaks muudele kehapiirkondadele torke-lõikehaavad ka rindkere piirkonnas. KarS § 28 lg 1 sätestab, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Seega jaguneb hädakaitse esmalt hädakaitseseisundiks (vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või mõne teise isiku õigushüve vastu) ja teiseks hädakaitsetegevuseks (ründaja õigushüvede kahjustamine sobiva ja kaitsja käsutuses oleva säästvaima vahendiga, mis peab vastama ründe ohtlikkusele). Hädakaitseseisundi tekkimise eelduseks on õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku õigushüvedele. Õigusvastane on rünne, mis on vastuolus mõne õiguskorras eksisteeriva normiga. Hädakaitseseisundi tekkimise eelduseks saab olla rünne, millega rikutakse õiguslikke käitumisnorme (käske ja keelde) (RKKK 3-1-1-111-04 p 10, p 12). 20 Kohus ei nõustu Sten Kruusimägi ja tema kaitsja versiooniga sellest, et Sten Kruusimägi viibis S P noaga lüües hädakaitseseisundis. Eduard Pavljutšenko poolt antud ütlused välistavad selle versiooni, sest surnukehade pakkimisel tõmbas Sten Kruusimägi S P jalast teksad ja teksapükste taskust leidis liigendnoa, mida ei oldud kasutatud (K, kd 1, lk 130). Sellega on ümber lükatud Sten Kruusimägi ütlused S P poolt tema noaga ründamise kohta ja et sellesama noaga lõi ta P enesekaitseks. Eduard Pavljutšenko ütluse kohaselt oli nuga S P taskus ja see võeti taskust välja alles peale tema tapmist. Järelikult ei rünnanud S P Sten Kruusimäge noaga ähvardades ja järelikult Sten Kruusimägi ütlused S P noaga löömise ajal hädakaitseseisundis viibimise kohta ei vasta tegelikkusele. Veelgi enam, Sten ja Erik Kruusimägi ütlused ei haaku omavahel. Erik Kruusimägi kirjeldas, et Sten ja S P võitlesid, kukkusid maha, venelane alla, Sten peale, venelane kägistas Steni kahe käega ümber kaela ja siis lõi Sten venelast mitu korda, ilmselt kuskile rindkeresse. Siis konflikt lõppes (K, kd 2, lk 138). Sten Kruusimägi jällegi ei ole sõnagi öelnud, et S P võitluse ajal oleks teda kägistatud. Sten Kruusimägi ei osanud kommenteerida, kas tal õnnestus S ründamise ajal vastu lüüa või teda eemale tõugata.( K, kd 2, lk 153). Sten Kruusimägi hädakaitseversioon on ümber lükatud ka Eduard Pavljutšenko ütlustega selle kohta, et tulles kära peale saaliruumi, nägi ta, kuidas S P peksti vendade Kruusimägide ja Siim Turta poolt. Ta ei näinud sel hetkel kellegi käes nuga ega näinud, et keegi oleks sel hetkel kedagi noaga löönud. S P tapmine noaga toimus hiljem, ajal, mil Eduard Pavljutšenko magas kõrvalruumis. Sten Kruusimägi ütlusi tema poolt S P noaga löömise kohta kinnitavad ka Siim Turta kohtueelses menetluses antud ütlused: „Iga kord, kui S häälitses, läks kas Sten või Erik S juurde ning pussitas teda uuesti. Sten käis minu arust kaks korda S pussitamas…“. Vaatamata sellele, et Siim Turta on kohtueelses menetluses ülekuulamisel ja ütluste olustikuga seostamisel osutanud ka Erik Kruusimägile, kui isikule, kes koos Sten Kruusimägiga lõi noaga korduvalt S P, siis tulenevalt Siim Turta keeldumisest kohtus ütluste andmisest ei ole võimalik ainuüksi tema kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginevalt Erik Kruusimägi süüstada S P noaga löömises, sest muud tõendid Siim Turta ütluste kinnituseks puuduvad. Kuigi kohus saab tõendatuks lugeda vaid Sten Kruusimägi poolt S P noaga elutähtsatesse kehapiirkondadesse löömist, on kohtu hinnangul ka Erik Kruusimägil S P tapmises oluline roll ja panus, mistõttu saab rääkida S P tapmisest vendade Kruusimägide poolt kaastäideviijatena lähtudes teovalitsemise teooriast. Riigikohus on lahendi 3-1-1-18-08 punktis 14 selgitanud, et kaastäideviimise eest järgneb vastutus, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud./…/ Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema oluline. Kohus leiab, et Erik Kruusimägi valitses tapmistegu, hoidis olukorda kontrolli all. Seda kinnitavad juba eelpool viidatud Eduard Pavljutšenko ja Siim Turta ütlused, millest tulenevalt just Erik Kruusimägi oli see, kes soovis S P ja L M surma, õhutas nende tapmisele. Tema oli see, kes korduvalt ütles, et elusalt nad siit ära ei lähe. Eduard Pavljutšenko ütluste kohaselt juhtis ja suunas olukorda klubis Erik Kruusimägi, ta oli nagu üles keeratud. Eduard Pavljutšenko sõnul üritas ta talle selgitada, et oleks pidanud need inimesed lihtsalt välja ajama, kuid ta ei kuulanud, pidevalt rääkis, et nad ei lähe siit minema. Need ütlused annavad kinnitust, et Erik Kruusimägi valitses ka S P tapmistegu. Juhul kui Erik Kruusimägi ei oleks väljendanud, et ööklubisse tulnud S P ja L M ei lahku sealt elusatena, ei oleks ilmselt ka Sten Kruusimägi S P hulgaliselt surmavaid vigastusi noaga tekitanud. 21 Seega on teovalitsemise teooria kohaselt Sten Kruusimägi kui Erik Kruusimägi mõlemad süüdi S P tapmises. Mõlemal neil oli tapmiseks ühine tahe ja kuigi noahoope reaalselt andis Sten Kruusimägi, oli ka Erik Kruusimägi panus süüteo toimepanemisse oluline. Erik Kruusimägi kihutamisel tapeti S P, ta hoidis tapmisteo kordasaatmist enda kontrolli all ja juhtis ning suunas kuriteotunnustele vastavat sündmust. Subjektiivsetelt tunnustelt on mõlema isiku tapmised pandud toime kavatsetult. Süüdistuse kohaselt on L M ja S P tapmine toime pandud piinaval viisil. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et kahe isiku surma põhjustas torke-lõikehaavade tulemusena tekkinud äge verekaotus. L M oli kokku 15 torke-lõikehaava, neist 12 eluohtlikud. S P oli kokku 13 torkelõikehaava, neist 8 eluohtlikud. Riigikohus selgitas lahendis 1-15-10119 punktis 18, et piinav teoviis on normatiivne koosseisutunnus, mis iseloomustab tapmistegu, kuid erinevalt julmast viisist on piinav viis seostatav üksnes ja vahetult tapetuga ning tema surmaeelsete üleelamistega. Piinav teoviis väljendub tapetule (kannatanule) elupuhuselt suurte või kauakestvate füüsiliste või ka vaimsete kannatuste tekitamises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg- le 3 ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Seega ei ole kohtul võimalik ainult Siim Turta ütluste põhjal Sten Kruusimägi süütamises süüdi mõista ja ta tuleb selles süüdistuses õigeks mõista. See aga ei tähenda, et kuriteole kaasaaitajale Siim Turtale kaasneks õigeksmõistev otsus. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium leidnud lahendis nr 3-1-1-1-00, et kui on tuvastatud kuriteo sündmus, siis on kuriteo toimepanemisest osavõtjat võimalik süüdi tunnistada ja karistada ka juhul kui kuriteo täideviijat ei ole suudetud tuvastada või on täideviija näiteks surnud juba enne kuriteo avastamist. Kuna Siim Turta oma osalust süütamisele kaasaaitamises tunnistas, siis tema süüdimõistmiseks saab teda ennast süüstavaid tema kohtueelses menetluses antud ütlusi kasutada. KarS § 203 lg 1 näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Koosseis hõlmab nii vallas- kui kinnisasju. Põlengu tagajärjel hävinud ja põlengus kahjustatud asjad ja hoone oli Siim Turtale võõras. Kahjustamiseks loetakse asja füüsilist mõjutamist, mis muudab asja ainelist koosseisu ning välistab või raskendab selle sihipärast kasutamist või vähendab oluliselt selle majanduslikku väärtust. Asja kahjustamine võib seisneda selle rikkumises või hävitamises. Asja rikkumine on asja selline mõjutamine, mis muudab tema substantsi, kuid ei muuda asja lõplikult kasutamiskõlbmatuks. Asja hävitamine on selle omaduste selline muutmine, mille tagajärjel asi muutub senisel eesmärgil tarvitamiskõlbmatuks. Võõra vara tahtlik rikkumine või hävitamine muutub kuriteoks üksnes siis, kui sellega on tekitatud olulist kahju. Oluliseks peetakse KarS § 121 punkti 1 kohaselt kahju, mis ületab 4000 eurot. Süüdistuse kohaselt tekitati kannatanule kuriteoga varalist kahju summas 5600 eurot. Selle summa osas on kannatanu xxxx AS-i esindaja selgitanud kohtuistungil, et põleng tekitas 27 kahjustusi, kuid tsiviilhagi esitati varalise kahju nõudes 5600 eurot, mis seotud tekkinud koristuskuludega. Pidid hakkama ruume remontima ja seetõttu polnud mõtet pool miljonit küsida. Seega kahju oli tunduvalt suurem kui 5600 eurot ning KarS § 203 lg 1 objektiivne koosseis on täidetud. KarS § 22 lg 3 sätestab, et kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. Teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kohtu hinnangul oli Siim Turtal nii süütamise kui sellele kaasaaitamise osas kavatsetus. Ta teadis täpselt, et tankalst võetud bensiiniga süüdatakse põlema xxxx klubi ruumid, milles eelnevalt oli tapetud kaks inimest ja ta soovis seda ning soovis ka süütamisele ehk põlenguga vara hävitamisele omapoolselt kaasa aidata. Eeltoodu alusel leiab kohus, et Siim Turta tegevusele on antud õige juriidiline hinnang KarS § 203 lg 1- § 22 lg 3 järgi. Karistus KarS § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurusest sõltub võimaliku karistuse liik ja määr. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Elu on kõrgeim õigushüve, suurim väärtus, mida tuleb kaitsta kõige karmimal viisil. Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 114 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks kaheksa- kuni kahekümneaastase vangistuse või eluaegse vangistuse, KarS § 306 lg 1 järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, KarS § 203 lg 1 järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Erik Kruusimägile karistuse mõistmisel KarS § 114 lg 1 p 1, 3, 4 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest arvestab kohus, et süüdistatava süü on suur. Ta võttis oma tegevusega elu L M ja kaastäideviimise vormis Sten Kruusimägiga S P. Erik Kruusimägi ei planeerinud algselt kahe isiku tapmist ette, kuid konflikti arenedes valitses olukorda, oli juhtfiguuriks. Kohus arvestab seda, et oma tegevusega realiseeris Erik Kruusimägi kolm KarS § 114 lõikes 1 toodud koosseisutunnust: tapmine piinaval viisil, kahe isiku suhtes ja tapmine vähemalt teist korda. Puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ta ei ole toimepandud kuritegu kahetsenud. Karistust raskendava asjaoluna esineb KarS § 58 punktis 10 süüteo toimepanemine grupis. Erik Kruusimäge on varem karistatud, s.h ka tapmise eest 11.11.2002.a. Tallina Linnakohtu poolt. Toimepandud järjekordne kuritegu näitab Erik Kruusimägi üldist suhtumist õiguskorda ja kergekäelist suhtumist inimelusse, elu mitteväärtustamist. Siinjuures kinnitab tema suhtumist inimelusse ka tapmise järgselt surnukehade peitmine – ebaloomulikul kombel matmine. Kuivõrd kohus tuvastas Erik Kruusimägi poolt reaalselt omakäeliselt ühe inimese tapmise, siis ei nõustu kohus prokuröri poolt nõutud karistusega – eluaegse vangistusega. Kohus leiab, et Erik Kruusimägile tuleb mõista KarS § 114 lg 1 p 1, 3 ja 4 järgi vangistus 20 aastat. Erik Kruusimägi on viibinud vahi all alates 01.08.2017.a. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Sten Kruusimägi puhul võtab kohus arvesse, et tappis ühe inimese. Kohus arvestab seda, et oma tegevusega realiseeris Sten Kruusimägi ühe KarS § 114 lõikes 1 toodud koosseisutunnuse, s.o tapmine piinaval viisil. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad, ta ei ole toimepandud kuritegu kahetsenud. Sten Kruusimägi on püüdnud oma tegevust õigustada hädakaitsega. Arvestades 28 karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 punktis 10 süüteo toimepanemist grupis, leiab kohus, et Sten Kruusimägile tuleb mõista KarS § 114 lg 1 p 1 järgi karistuseks vangistus üle sanktsiooni keskmise määra, s.o. 15 aastat. Sten Kruusimägi on viibinud vahi all alates 01.08.2017.a. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb lugeda karistuse kandmise alguseks eelnimetatud kuupäev. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kuivõrd kohtule esitatud tõendite pinnalt kohus ei tuvastanud Sten Kruusimägi süüd L M tapmises, siis tuleb ta KarS § 114 lg 1 p 3 järgi õigeks mõista. Samuti ei leidnud tõendamist Sten Kruusimägi poolt KarS § 203 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine. Ka viimati nimetatud süüdistuses tuleb Sten Kruusimägi õigeks mõista. Eduard Pavljutšenko poolt toimepandud kuriteo eest on võimalik mõista nii rahalist karistust kui vangistust. Kohus leiab, et Eduard Pavljutšenkot ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Eduard Pavljutšenkot on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja õigusmõistmise takistamise kuriteo pani ta toime kõigest kolm kuud pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendava asjaoluna KarS § 58 p 10 süüteo toimepanemist grupis. Seega mõistab kohus Eduard Pavljutšenkole karistuseks KarS § 306 lg 1 järgi vangistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o. 2 aastat 6 kuud. KarS § 68 alusel tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, kaasa arvatud väljaandmis- ja loovutusvahistuses viibitud aeg. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole kohtul eelvangistuse arvamisel karistusaja hulka kaalutlusruumi, järelikult peab väljaantud või loovutatud isikule karistust kohaldav kohus selle karistusajast maha arvama (RKKK 3-1-1-9116). Kohus ei nõustu prokuröriga selles, et Eduard Pavljutšenko puhul tuleb arvestada eelvangistuses viibitud aega alates tema Eesti Vabariigis kinnipidamisest. Eduard Pavljutšenko üleandmise kohta on xxxxVabariigi Prokuratuur märkinud, et Eduard Pavljutšenko peeti xxxx Vabariigis kinni 26.07.2017.a. Seega sellest kuupäevast tuleb arvestada ka Eduard Pavljutšenko karistuse aega. Tõkend- vahistamine- jätta Eduard Pavljutšenko suhtes muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või kui kohtuotsus ei ole karistuse ärakandmise ajaks jõustunud, siis karistuse ärakandmisel. Siim Turta poolt toimepandud kolme kuriteo eest on võimalik mõista nii rahalist karistust kui vangistust. Kohus leiab, et ka Siim Turtat ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega. Siim Turta on varem kriminaalkorras karistatud. Käesoleval ajal kannab ta Harju Maakohtu poolt 20.03.2018.a. otsusega mõistetud 2 aasta pikkust vangistust. Siim Turtale karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaoluga, et kehalise väärkohtlemise pani ta toime kahe isiku suhtes, kasutades abivahendeid (golfikeppi ja redelit). Seega on tema süü KarS § 121 lg 2 p. 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel keskmisest suurem. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kõikide kuritegude puhul KarS § 57 punktis kolm realiseeruvat kahte asjaolu, s.o puhtsüdamlikku kahetsust ja süüteo avastamisele aktiivset kaasaaitamist. Karistust raskendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 58 p 10 süüteo toimepanemist grupis (kehaline vägivald ja varjamine). Kohus karistab Siim Turtat KarS § 121 lg 2 p 3 järgi vangistusega 2 aastat 8 kuud, KarS § 306 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud ja KarS § 203 lg 1 - § 22 lg 3 järgi vangistusega 1 aasta 8 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks mõista vangistus 3 aastat 4 kuud. KarS § 65 lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. 29 Siim Turta on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 20.03.2018.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-181254 ja karistatud 2 aastase vangistusega. Kohus nõustub prokuröriga, et Siim Turta puhul võib kergema karistuse (2 aastat vangistust) lugeda kaetuks käesoleva otsusega mõistetud raskema (3 aastat 4 kuud) karistusega ja liitkaristuseks hiljem tuvastatud kogumi eest on vangistus 3 aastat 4 kuud. Karistuse kandmise algust arvestada Harju Maakohtu 20.03.2018.a. kohtuotsuses märgitud karistuse kandmise algusest, s.o. 05.06.2017.a. Kohus leiab, et Siim Turta suhtes tuleb
lg 41 alusel kohaldada süüdimõistva otsusega mõistetud vangistuse täitmise tagamiseks tõkendit - vahistamine alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12.02.2019.a. Tõkendi kohaldamise tingib asjaolu, et Siim Turtale 20.03.2018.a. mõistetud karistus (2 aastat vangistust) saab kantud 05.06.2019.a. Kuna praeguses kriminaalmenetluses ei ole tema suhtes kohaldatud tõkendit- vahistamine, siis vabastatakse ta peale karistuse kandmist kinnipidamiskohast, kui käesolevas kriminaalasjas tehtud otsus selleks ajaks ei jõustu. Kohtul puudub kindlus, et eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmisel vabadusse saamise korral ei hakka Siim Turta käesoleva kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Kuivõrd ta on juba pikemat aega viibinud kinnipidamiskohas, siis on küllaltki tõenäoline karistuse kandmisest kõrvalehoidumine kinnipidamisasutusse taas sattumise vältimiseks. Tsiviilhagi Kannatanu xxxx AS on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 5600 eurot. Varaline kahju seisneb xxxx AS-i ruumides ja AS-i xxxx kasutuses olevates ruumides asuva ööklubi xxxx põlenguga seotud koristamise kuludest. Nimelt on xxxx OÜ esitanud xxxx AS-le eritööde pakkumuse (teenuse osutamine, konteinerite rent, ruumide koristus, põlengust kahjustada saanud sisustuse utiliseerimine) summas 4725 eurot ja arve koristustööde eest vastavalt hinnapakkumisele summas 875 eurot.
lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva otsuse, rahuldab tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise otsustamisel tuleb juhinduda võlaõigusseadusest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui rikuti kannatanu omandit või sellega sarnast õigust. Ülaltoodud sätete alusel kohus leiab, et kannatanule on kahju tekitatud. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel ei ole leidnud tõendamist, kes konkreetselt süütas xxxx asunud ööklubi xxxx ruumid. Küll on tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav Siim Turta aitas kaasa ööklubi süütamisele oma tegevusega, millega tekitati põleng ja kannatanu vara sai kahjustatud. Põhjustatud kahjustused on otseses põhjuslikus seoses hoone süütamisega. Käesolevas kriminaalasjas on eelnevalt tuvastatud kuriteo sündmus. Kohus on viidanud Riigikohtu lahendile, et kuriteo toimepanemisest osavõtjat on võimalik süüdi tunnistada ja karistada ka juhul kui kuriteo täideviijat ei ole suudetud tuvastada. VÕS § 1045 lg 4 kohaselt loetakse kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja käitumine võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et Siim Turta aitas kaasa kuriteo toimepanemisele- ööklubi xxxx süütamisele, millega rikuti kannatanu vara, mistõttu on õigustatud temalt kahju väljamõistmine. Seega rahuldab kohus kannatanu tsiviilhagi ja mõistab Siim Turtalt välja 5600 eurot xxxx AS-i kasuks. Menetluskulud 30 Käeolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha, erinevate ekspertiiside tegemise kulud, määratud kaitsjatele määratud tasud, kokkuleppelistele kaitsjatele makstud tasud, tunnistajate saamata jäänud töötasud ja makstud sõidukulud, kahele kannatanu esindajale riigi õigusabi korras makstud tasud, valitud kaitsjatele makstud tasu.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu,
lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral riik.
lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas on menetluskulud väga suured. Järgnevalt analüüsib kohus, millised menetluskulud on kriminaalasjas tekkinud ning millises mahus kuuluvad need väljamõistmisele süüdistatavatelt ja millises ulatuses osaliselt õigeksmõistetud süüdistatavale kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele riigi poolt.
lg 1 p 1 alusel on sundraha suurus 2019.aastal esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 1350 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 810 eurot. Seega kuulub sundrahana Erik Kruusimägilt ja Sten Kruusimägilt väljamõistmisele kummaltki 1350 eurot, Eduard Pavljutšenkolt ja Siim Turtalt kummaltki 810 eurot.
lg 1 p 4 alusel on menetluskuludeks ekspertiiside tegemisega seoses tekkinud kulud. Käesolevas kriminaalasjas on teostatud hulgaliselt ekspertiise: DNA-, surnu-, sõrmejälje-, jälje-, kiu-, põlevvedeliku-, tulekahjuekspertiise. Ekspertiisid olid vajalikud tõendamiseeseme asjaolude väljaselgitamiseks. DNA-ekspertiisidega seonduvalt viitab kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi 3-1-1120-12 punktis 6.2 märgitule: Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 sätestab, et DNA-ekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 57 eurot. Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, kuid seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Tulenevalt eeltoodust peab kohus põhjendatuks, et DNA-ekspertiisi eest väljamõistetav summa sõltub ekspertiisiobjektide arvust, mitte reaktsioonide arvust. Järgnevalt käsitleb kohus süüdistatavatelt väljamõistmisele kuuluvaid DNA-ekspertiiside põhjendatud kulusid, ülejäänud kulud jäävad riigi kanda. 1) DNA- ekspertiisi, akt nr 17E-GE0116 (T, kd 8, lk 1-7), maksumuse õiendis on märgitud ekspertiisiobjektide arvuks
lg 3 alusel riigi kanda eelpool DNA-ekspertiisi põhjendatud kuludest ülejäänud summad. Nimelt DNA-ekspertiisi maksumustest: akt nr 17E-GE0130 maksumusest 5301 eurot (5301-2508) 2793 eurot, akt nr 17E-GE0343 maksumusest 741 eurot (741-285) 456 eurot, akt nr 17E-GE1068, maksumusest 285 eurost (285-114) 171 eurot, akt nr 17E-GE0835, maksumusest 1824 eurot (1824-1368) 456 eurot, akt nr 17E-GE0884 maksumusest 6783 eurot (6783-4332) 2451 eurot, akt nr 17E-GE1042 maksumusest 1368 eurot (1368-912) 456 eurot, akt nr 17E-GE0789 maksumusest 285 eurot (285-114) 171 eurot, akt nr 17E-GE0116 maksumusest 399 eurot (399-114) 285 eurot. Riigi kanda jäävad ka ½ ööklubi xxxx süütamise tõendamisega seotud ekspertiiside maksumustest: põlevvedelikuekspertiisi, akt nr 17E-AP0005, maksumusest (1158 eurot) 579 eurot, põlevvedelikuekspertiisi, akt nr 17E-AP0038, maksumusest (193 eurot) 96.50 eurot ja tulekahjuekspertiisi, akt nr 17E-PT0001, maksumusest (704 eurot) 352 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub
lg 1 p 3 alusel ekspertiiside teostamise kuludest väljamõistmisele Erik Kruusimägilt 3803.50 eurot; Sten Kruusimägilt 2861.50 eurot; Eduard Pavljutšenkolt 2472.50 eurot ja Siim Turtalt 3721 eurot.
lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuludeks muuhulgas tunnistajale
kohaselt makstavad summad.
lõikest 1 nähtuvalt hüvitatakse tunnistajale seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi; 2) päevaraha ja 3) sõidu- ja ööbimiskulud. Praeguses kriminaalasjas on tunnistajatele makstud tasudeks olnud sõidukulud ja saamata jäänud sissetulek K. L 485.75 eurot (K, kd 1, lk 162), saamata jäänud sissetulek ja sõidukulu J. L 7.94 (K, kd, 1, lk 165), saamata jäänud sissetulek ja sõidukulud R. L 250.38 eurot (K, kd 2, lk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.