Obsah (16)

§ 317§ 420§ 632§ 415§ 394§ 416§ 142§ 187§ 407§ 444§ 363§ 468§ 173§ 163§ 174§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 27. august 2019. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-108958 Tsiviilasi OMEG

§ 317

lg 1 p 1 ja lg 3 alusel käesolev kohtuotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda 1 kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

1. Edastada otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
2. Menetluskulud jätta 92,86% ulatuses kostja Hardo Lehis kanda ja 7,14% ulatuses hageja OMEGA INVEST OÜ kanda.
3. Välja mõista kostjalt Hardo Lehis hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 329,65 (kolmsada kakskümmend üheksa eurot 65 senti) eurot, s.o hageja tasutud riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja tasu.
4. Menetluskuludelt tuleb kostjal Hardo Lehis tasuda hagejale OMEGA INVEST OÜ menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5. jaanuari ja
6. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
7. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (

§ 420lg 1).

Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 632lg 1).

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (

§ 415lg 1).

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (

§ 394

nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (

§ 416lg 2).

Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (

§ 142lg 2).

Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099 või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale 2 Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

1. Menetluse käik 25.03.
2. a esitas OMEGA INVEST OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Hardo Lehis 1041,38 euro saamiseks. Kohus tegi 11.04.
3. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 27.05.
4. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõuetele vastava hagiavalduse esitamiseks.
5. Hageja nõue 11.06.
6. a esitas hageja OMEGA INVEST OÜ lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Hardo Lehis'e vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 518,40 eurot, viivise nõudes summas 132,09 eurot (11.06.
7. a seisuga), jooksva viivise nõudes tasumata põhinõudelt (518,40 eurot) alates 12.06.
8. a kuni põhinõude täitmiseni 0,065% päevas ja kahju hüvitamise nõudes summas 50 eurot. Nõude aluseks on OMEGA INVEST OÜ ja Hardo Lehis'e vahel 13.12.
9. a sõlmitud (allkirjastatud 15.12.
10. a) võlatunnistus, millega kostja kinnitas oma võlgnevust hageja ees summas 809,40 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud, s.o riigilõivu summas 175 eurot ja õigusabikulud summas 270 eurot (ei sisalda käibemaksu). Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
11. Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 14.06.
12. a määrusega. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohtul õnnestunud kostjale H. Lehis hagimaterjale isiklikult allkirja vastu üle andmisega või elektrooniliselt kätte toimetada, kuna kostja ei ela kohtule teadaolevates kostja elu- või viibimiskohtades ning kostja ei vasta kohtule teadaolevatelt sidevahenditelt. Eeltoodust tulenevalt toimetas kohus hagiavalduse koos menetlusse võtmisega määrusega kostjale kätte avalikult hagiavalduse ja kohtumääruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.06.
13. a. Menetlusdokumendid loeti kostjale kätte toimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5) ja kohus määras kostjale vastamiseks tähtaja 28 päeva.

Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 29.07.2019. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastus hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks

§ 407lg 1 alusel.

Kohtuotsuse põhjendused 3.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 2 alusel 3 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega. 3.2.

§ 407

lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. 3.3. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 50 eurot, põhjendades seda asjaoluga, et kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis ta eelnevalt nimetatud võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 50 eurot. 3.4.

§ 363

lg 1 p 3 järgi märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Hageja ei ole nimetatud nõude aluseks olevaid tõendeid kohtule esitanud. Esitatud asjaoludest nähtuvalt on tegemist võla sissenõudmiskuluga VÕS 1132 lg 2 mõttes. Kohus märgib, et VÕS 1132 lg 2 ei anna iseenesest alust nõuda tarbijalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab piirid vastavale kahju hüvitamise nõudele. Kui võlausaldaja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist kahju hüvitamise sätete alusel, peavad kulud olema reaalselt ka kantud ja võlausalaja peab neid ka tõendama. Tegu ei ole lihtsalt seadustatud hinnakirjaga (Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, § 1132 kommetaar p-s 7.1). Kohtule esitatud hagiavalduses ei ole hageja kahju kandmist nimetatud ulatuses tõendanud, misõttu jätab kohus kahju hüvitamise nõude, summas 50 eurot, rahuldamata. 3.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 518,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 11.06.
2. a seisuga summas 132,09 eurot ja jooksva viivise nõudes põhivõlgnevuselt (518,40 eurot) alates 12.06.
3. a 0,065% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui välja mõistetud põhivõlgnevus, kuna üldise kohtupraktika ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viivist välja suuremas ulatuses kui põhinõue (s.h arvestades väljamõistetud sissenõutavaks muutunud viivist summas 132,09 eurot). 3.
4. Kohus jätab rahuldamata hageja hagi kostja vastu kahju hüvitamise nõudes summas 50 eurot. 3.7.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

1. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 4.
2. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks 4 menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 4.2. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv summas 175 eurot (sellest 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses ning 130 eurot hagimenetluses) ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 270 eurot, kokku summas 445 eurot. 4.3.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. 4.

1. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 270 eurot. Hagiavalduses nähtuvalt on hageja esindaja teinud järgnevaid toiminguid: nõude asjaolude ja materjalidega tutvumine 1 tund; hagiavalduse ettevalmistamiseks (sh tõendite tellimiseks, kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 tundi ja hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimine ½ tundi, kokku 3 tundi. Tunnitasu on 90 eurot. 4.
2. Kohus on seisukohal, et kuna tegemist ei ole keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 270 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist ei ole ka õiguslikult keeruka tsiviilasjaga (nõude aluseks on võlatunnistus) ning hageja on tsiviilasjas esitanud vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse. Kohus leiab, et nõude alusdokumentidega tutvumiseks ja nõude analüüsiks, hagi koostamiseks ja esitamiseks ning kohtule esitamiseks ei kulu töötajal, kes igapäevaselt samasisuliste nõuetega tegeleb ning hagiavaldusi kohtule koostab ja esitab, enam kui kaks tundi. Hageja esindaja tunnitasu 90 eurot tund on kohtu hinnangul mõistlik tasumäär. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabikulud on põhjendatud 2 tunni ulatuses, kokku seega summas 180 eurot (2 h* 90 eurot/tund). 4.
3. Eeltoodu alusel on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 175 eurot ja õigusabikulu summas 180 eurot, kokku 355 eurot. 4.7.

§ 163

lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (700,49 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 650,49 eurot, s.o põhinõude summas 518,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 132,09 eurot) 92,86% ulatuses kostja ja 7,14% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 329,65 eurot (355 eurot * 92,86%). 4.8. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 5