Obsah (6)

§ 142§ 187§ 322§ 407§ 468§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad Menetluse liik Tar

§ 142lg 2).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (

§ 187lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

1. Creditreform Eesti OÜ esitas Tartu Maakohtule hagi Egle Luige vastu võlgnevuse nõudes. Eesti Energia AS ning E. L. vahel oli sõlmitud elektrileping nr 9275272709 ning tarbimiskohaks määrati Piiri tänav 17, 65604 Võru. Antud elektrileping hakkas kehtima 20.03.2013.a. ning kestis tähtajatult, leping lõpetati 26.08.2016.a. 04.06.2018.a. loovutas Eesti Energia AS elektrienergia müügist tulenevad nõuded Creditreform Eesti OÜ-le. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 73,27 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 16,42 eurot ning viivis alates 22.03.2019 VÕS § 113 lg 1 määras.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lõike 3 alusel märgib kohus käesolevas otsuses osaliselt põhjendava osa. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 15.06.2019

§ 322lg 1 kohaselt.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohtute infosüsteemist nähtub, et hageja on kostja vastu esitanud samadest arvetest tuleneva nõude, mida kohus lahendas tsiviilasjas nr 2-18-127587 ning milles on tehtud tagaseljaotsus 05.06.

1. Viidatud tsiviilasjas ja käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud nõudes tulenevad samadest arvetest, kuid erinevatest arve kirjetest. Mõlemas asjas on nõude aluseks kostja ja Eesti Energia AS-i vahel sõlmitud võrgu- ja elektrilepingud. Tsiviilasjas nr 2-18127587 nõuti põhinõudena võrguteenuse, taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi tasumist ning tsiviilasjas 2-18-127318 nõutakse tarbitud elektrienergia eest tasumist ning seda samade arvete alusel. Hageja on viidanud sissenõudekulu 30 euro väljamõistmise alusena VÕS § 1132 lg 2 ple
2. Selle sätte kohaselt võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda pärast lepingu lõppemist tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või 2 tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Tsiviilasjas nr 2-18-127587 on hageja nõudnud samuti 30 euro sissenõudekulude väljamõistmist. Kahes hagis on tegemist nõuetega, mille sissenõudmine on koos põhjendatud. Seega on hageja nõudnud sissenõudmiskulude hüvitamist sisuliselt topelt. Tsiviilasjas nr 2-18-127587 tehtud tagaseljaotsusega on kostjalt hageja kasuks juba mõistetud välja sissenõudmiskulud 30 eurot. Kohtu hinnangul ei ole samalt võlalt põhjendatud nõuda sissenõudmiskulusid uuesti, mistõttu jätab kohus selles osas nõude rahuldamata.
3. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt. Kohus jätab hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 30 euro osas.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 4.

§ 162

lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud tõendite kogumise, korrastamise ja hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest summas 75 eurot. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kostja suhtes menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane. Tsiviilasjas nr 2-18-127587 on 05.06.2019 tagaseljaotsusega juba mõistetud kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku 170 eurot (sh riigilõiv hagilt 75 eurot, õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulud 75 eurot). Kohus märgib, et hagejal oleks jäänud tekkimata praeguse tsiviilasja menetluskulud, kui hageja oleks esitanud samadest arvetest tuleneva võlgnevuse nõude ühes menetluses. Ka hagilt tasutav riigilõiv ei oleks olnud nõuete ühes hagis esitamise korral suurem. Seega on hageja ise tekitanud endale põhjendamatud kulutused taotletud ulatuses. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul kostjalt menetluskulu väljamõistmine kostjalt suhtes äärmiselt ebaõiglane. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 3