Maakohus tuvastas, et hageja esitatud ekspertarvamusega on tõendatud, et sõiduauto tehnilises seisukorras on puudusi, mille olemasolu üle pooled ei vaidle. Puudused võivad olla tingitud asja senisest tavapärasest kasutamisest. Kuna hageja oli teadlik sõiduauto kerele teostatud parandustöödest, vabaneb kostja selles osas vastutusest (VÕS § 218 lg 4). Maakohus rõhutas, et kuna sõiduautol oli kehtiv ülevaatus, oli selle tehniline olukord nõuetele vastav ning sõiduauto oli tavaliikluses kasutamiseks ohutu. Seega asus maakohus seisukohale, et hageja omandas lepingutingimustele vastava sõiduauto. Maakohus hindas VÕS § 116 lg-le 1 tuginedes, kas lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud. Maakohus tuvastas, et hageja taganes
Kostja taotles menetluskulude hüvitamist 20,95 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, kogusummas 2514 eurot. Hageja taotles menetluskulude vähendamist, leides, et need ei ole põhjendatud. Maakohus pidas vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks (12,95 tundi x 120 eurot) 1554 eurot. Maakohtu hinnangul pole põhjendatud hagejalt kostja kasuks välja mõista kohtuistungiks valmistumise ja teeside koostamise kulu 11 tunni eest, vaid põhjendatud on 3 tundi. Apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi rahuldada või alternatiivselt maakohtu otsuse tühistada ja saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 3
) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata. 8. Esmalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuses esitatud väidetele. 4
8.1. Hageja ei ole nõus maakohtu seisukohaga, et sõiduauto pidi vastama vaid samale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele ning vaidluse all olevad tehnilised puudused on sellise sõiduauto puhul tavapärased. Maakohus leidis, et sõiduauto tehniline olukord vastas nõuetele ja seda oli võimalik eesmärgipäraselt kasutada. Hageja hinnangul on maakohus jätnud hindamata hageja väited, et sõiduautole omistatav kvaliteet peab olema keskmisest kõrgem. Kolleegium selle hageja seisukohaga ei nõustu. Maakohus tuvastas, et pooled ei leppinud kokku sõiduauto konkreetsetes omadustes (v.a müügikuulutuses avaldatu), mistõttu kohaldas maakohus põhjendatult VÕS § 77 lg 1 teist lauset. Keskmine kvaliteet väljendab neid omadusi, mis vastaval asjal tavaliselt on (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2016, lk 367). Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et sõiduauto vastas sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et uste deformatsioonid on taoliste sõiduautode puhul tavapärased. Nõustuda ei saa hageja väitega, et maakohus ei saanud tugineda asjatundja VK arvamusele (tl-d 108–111). Kolleegium märgib, et nii RP kui ka VK arvamused on eriteadmistega isikute arvamused ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (
Asjatundja VK arvamusega on kostja tõendanud väidet, et uste vahede ebaühtlus on sellistel sõidukitel sage olukord ka tehasekomplektsuses sõidukite puhul ning sellest ei saa järeldada kõrvaldamata jääkdeformatsioonide esinemist. Mõlemad asjatundjad on vaadelnud sama objekti (VK RP poolt tehtud fotosid). Samuti on maakohus sõiduki kerele teostatud parandamistööde osas põhjendatult kohaldanud VÕS § 218 lg 4 ja leidnud, et kostja ei vastuta selle puuduse eest. Sõiduauto müügikuulutuses oli avaldatud, et „enamikus originaalvärv, tehtud parandusi“ ning kere parandamistööd olid näha ka visuaalsel vaatlusel (RP arvamus, tl 10). Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. 8.2. Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et maakohtu seisukoht avariilisuse osas oli üllatuslik. Maakohus ei ole
Maakohtu 20. veebruari 2019 kohtuistungil on sõiduauto avariilisuse asjaolu arutatud ning hageja esindaja täpsustas, et lepingust taganemise tingis sõiduauto avariilisus, sest nimetatud puudust ei saa täiendava tähtaja jooksul kõrvaldada (tl 123). Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (
Maakohus tuvastas, et sõiduauto ei olnud avariiline ning ka seda, et pooled ei leppinud kokku avariivaba sõiduauto müügis. Tegemist on maakohtu alternatiivse käsitlusega, et kummalgi juhul ei esinenud müügilepingust taganemiseks alust. Maakohus ei ole eelnimetatud asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonkaebuses on hageja leidnud, et kõik asjatundja RP poolt tuvastatud puudused kogumis annavad hagejale õiguse müügilepingust taganeda ilma täiendavat tähtaega andmata. Kolleegium sellise hageja lepingust taganemise õiguse käsitlemisega ei nõustu, sest hageja nendele puudustele lepingust taganemisel ei tuginenud (vt maakohtu otsuse p 32). Maakohtu 20. veebruari 2019 kohtuistungil on hageja esindaja vastanud kostja esindaja küsimusele, et sõiduauto avariilisus oli see, mille tõttu lepingust taganeti (tl 123). Maakohus on põhjalikult käsitlenud lepingust taganemise õiguslikku regulatsiooni ning asjaolu, et hageja taganes lepingust täiendavat tähtaega andmata. Maakohus analüüsis kõiki hageja poolt kohtu ette toodud puudusi ja tegi järelduse, et sõiduautol esinevad kaks puudust, mis ei ole tingitud asja tavapärasest kasutamisest (sõidukil puudub klaasipesuvedeliku paak ja jahutusradiaatori elektriventilaatori lüliti on ümber ehitatud). Kolleegium märgib, et tegemist ei saaks olla oluliste puudustega, mis annaksid aluse täiendavat tähtaega andmata lepingust taganeda. 5
lg 1 ja § 442 lg 8 rikkumist, sest maakohus ei ole hinnanud hageja poolt esitatud kõnelindistust (lindistuse stenogramm, tl-d 66–69 pöördel). Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist olulise menetlusõiguse normi rikkumisega, sest nimetatud tõend ei mõjuta asja lõppjäreldust. Pooltevaheline kõne on aset leidnud pärast müügilepingu sõlmimist ning kolleegiumi hinnangul ei tõenda lindistus väiteid, mille tõendamiseks on hageja selle esitatud. Tulenevalt lindistusest vaidleb kostja sõiduauto tagastamisele vastu. 9. Järgmisena hindab ringkonnakohus kostja vastuapellatsioonkaebust menetluskulude kindlaksmääramise peale. Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja väited alust menetluskulude osas maakohtu otsust tühistada. Vastupellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kohtuotsus menetluskulude osas muutmata (
Selles osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega, neid
Vastuseks vastuapellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ületanud menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ega rikkunud
lg 1.
lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14, ja selles viidatud varasem praktika). Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et vajalik ja põhjendatud ei ole kostja esindaja kulu kohtuistungiks valmistumiseks ja teeside koostamiseks 8 tunni ulatuses. Tegemist ei ole mahuka ega keerulise vaidlusega ning teesides on kostja esindaja korranud varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohti, mis annavad kohtule võimaluse hüvitist
juuni 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-2908, p 16). 10. Kolleegium ei näe põhjust maakohtus kantud kulude jaotust
Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud
Vastuapellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulude jaotust reguleerib
lg 4, mille kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Selle kaebusega seotud menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud
Kostja esitas menetluskulude kohta nimekirja, mille kohaselt osutati talle ringkonnakohtu menetluses õigusteenust kokku 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta). Seega nõuab kostja hagejalt 480 euro menetluskulude hüvitamist. Menetluskulud tulenesid apellatsioonkaebuse vastuse koostamisest. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ja asja keerukust, on kostja lepingulise esindaja kulu
Kostja esindaja tunnitasu on vajalik ja põhjendatud ning ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa õigusteenuselt käibemaksu tagasi. Lisaks tuleb
lg 4 alusel hagejalt kostja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 11. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.