KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Viru Maakohus Kaire Pullerits 15. oktoober 2019, Jõhvi kohtumaja 2-19-11480 Menetlusosalised ja esindajad M&A Impresa OÜ hagi R

§ 661lg 4) Kohtuasi Menetlustoiming RESOLUTSIOON 1.

Kinnitada M&A Impresa OÜ (hageja) ning R. S. ja I. S. (kostjad; koos Pooled) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.

1. Pooled lepivad kokku, et R. S. ja I. S. tasuvad M&A Impresa OÜ-le 8708,94 eurot (sh põhiosa 6721,88 eurot, intress 1580,45 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 131, 61 eurot ja pool hagi esitamisel tasutud riigilõiv 275 eurot). 1.
2. Kostjad tasuvad punktis 1.
3. nimetatud summa maksegraafiku alusel alates 15.10.201915.11.2012 igakuiselt 325 eurot, viimane makse tasutakse 15.12.2021 summas 258, 94 eurot. Osamaksed tuleb tasuda hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxx selgitusega „R. S. võlgnevus“. 1.
4. Kui kostjad jätavad maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus nõuda viivist 0,0022% päevas kuni põhinõude täitmiseni ning pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ja nõuda võlgnevuse summa sissenõudmist korraga.
5. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-
7. Jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda. Tagastada hagejale riigilõiv 225 eurot M&A Impresa OÜ arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on M&A Impresa OÜ hagi R. S. ja I. S. vastu võlgnevuse nõudes. 1

§ 150

lg 2 punktist 1 palub hageja tagastada tasutud riigilõivust pool hageja arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxx. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamisega kaasnevatest kõikidest tagajärgedest, muu hulgas

§-s 432 sätestatust, mille kohaselt poolte kompromissi kinnitamine kohtu poolt võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kohtumääruse selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lõikest 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-19-11480 lõpetamisele. Kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1). Tulenevalt

§ 168

lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et kostjate menetluskulud jäävad kostjate enda kanda.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. 2

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 150lg 4).

Hageja esitas taotluse tagastada menetluses tasutud riigilõivust pool, so 275 eurot hageja arveldusarvele. Kohus tuvastas, et hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu 500 eurot. Seega, kuna pooled on kompromissis kokku leppinud, et kostjad kannavad hageja riigilõivust 275 eurot, on hagejale võimalik tasutud riigilõivust tagastada 225 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt ja tagastab hagejale tasutud riigilõivust 225 eurot hageja arveldusarvele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik 3