← Eesti

1-19-3307/33

Obsah (9)§ 121§ 65§ 199§ 113§ 63§ 118§ 83§ 68§ 25

1-19-3307 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. august 2019, Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-3307 (18267000980) Kohtukoosseis kohtunik Indrek

§ 121

lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 9; § 113 lg 1 – § 25 lg 1, 2 järgi lühimenetluses Ringkonnaprokurör Merry Tiitus Süüdistatav Allan Mirka Isikukood või sünniaeg: 38606045210 Elu- või asukoht ja aadress: xxx Kodakondsus: xxx Haridus: xxx Emakeel: xx Töökoht või õppeasutus: xx Karistatus: kriminaalkorras kuus kehtivat karistust: Tõkend: Kaitsja vandeadvokaat Rünno Roosmaa Kannatanud xxx RESOLUTSIOON xxx Juhindudes KrMS § 309, § 310 lg 1, 311-313, § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 4, § 180 lg 1, 3 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Allan Mirka kogu esitatud süüdistustes

§ 121lg 2 p 3 järgi (veebruaris 2018 toimepandud epsidoodis) ning mõista karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 1

(13)1-19-3307 KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud põhikaristust kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks lugeda 1 (üks)aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 (juhindudes RKL nr 1-17-7807 ja RKL nr 3-1-1-64-14) ja § 64 kg 1 alusel mõista liitkaristus Pärnu Maakohtu 22.05.2018.a otsusega mõistetud karistusega 1 (üks) aasta vangistust, suurendades üksikkaristusest raskeimat ning seeläbi liitkaristuseks mõista 2 (kaks) aastat vangistust. Pärnu Maakohtu 22.05.2018.a otsuse järgi osaliselt ärakantud (kandmise aja algus 15.10.2018) karistus 9 (üheksa) kuud 24 päeva arvestada karistusest maha ning seeläbi ärakandmata karistuseks on 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Allan Mirka kogu esitatud süüdistustes:

§ 121

lg 2 p 3 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust (22.05.2018 ca kell 20:00 episood);

§ 199

lg 2 p 9 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust (09.09.2018 episood);

§ 113

lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) aastat vangistust (14.1015.10.2018 episood).

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud põhikaristust kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks lugeda 4 (neli) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 22.05.2018 otsusega mõistetud ning käesolevas asjas liidetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (ühe) aasta, 2 (kahe) kuu ja 6 (kuue) päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat, 2 (kaks) kuud ja 6 (kuus) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 09.08.2019. Tsiviilhagi Kohus rahuldab vastavalt kannatanu tsiviilhagi VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel ning mõistab Allan Mirkalt välja V.Ü kasuks 6,58 eurot, milline kanda V.Ü arveldusarvele nr Menetluskulud Välja mõista süüdimõistetult Allan Mirkalt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel sundraha 1350 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 273 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot, DNA eksperiisi makusmus 627 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 1147,56 eurot, kokku 3481,56 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Allan Mirkal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 290,13 eurot. Antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2

(13)1-19-3307 Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919700038982. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Tõkendit ei ole kohaldatud. Järgmised asitõendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde: DVD-ROM andmekandja, millel 11.02.2018 häirekeskusele tehtud kõnede salvestised /kd I, tl 26/; DVD-ROM andmekandja, millel kõneeristuse fail – R. J; DVD-ROM andmekandja, millel kõneeristuse fail – T. T; DVD-ROM andmekandja, millel kõneeristuse fail – A. M; DVD-ROM andmekandja, millel kõneeristuse fail – A. M; pakend nr 1 - DVD-R plaat, milles 09.09.2018 Pärnu T. K turvakaamerasalvestis; andmekandja nr 1 - DVD plaat, millel 15.10.2018 häirekeskusele tehtud kõnesalvestis. Järgmised asitõendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada:

§ 121lg 2 p 3 sündmus (kannatanu R.

J) - Pakend nr 1 - DNA proov, - Pakend nr 2 - DNA proov, - Pakend nr 3 - DNA proov, - Pakend nr 4 - DNA proov, - Pakend nr 5 - DNA proov, - Pakend nr 6 DNA proov, - Pakend nr 7 - mobiiltelefon Nokia koos SIM kaardiga, - Pakend nr 8 – käterätik, Pakend nr 9 – köögirätik, - Pakend nr 10- DNA proov, - Pakend nr 1 (lahang pakend nr 7) - DNA proov, - Pakend nr 2 (lahang pakend nr 8) - DNA proov, - Pakend nr 3 (lahang pakend nr 9) – R. J laiba sõrmejälgede kaart, - Lahang pakend nr 1 – särk, - Lahang pakend nr 2 – soojavöö, - Lahang pakend nr 3 - musta värvi püksid, - Lahang pakend nr 4 - halli värvi püksid, - Lahang pakend nr 5 halli värvi sokid, - Lahang pakend nr 6 - valget värvi sokid; Lahangu pakendid 7 ja 8- DNA proovid; Lahangu pakend 9 -R. J laiba sõrmejälgede kaart.

§ 118lg 1 p 1 sündmus (kannatanu O.

J) -Pakend nr 1 - 15.10.2018 sündmuskoha vaatlusel põrandalt võetud verekahtlase määrdumise DNA proov; -Pakend nr 2 - 15.10.2018 sündmuskoha vaatlusega leitud kolm verekahtlase määrdumisega klaasikildu; -Pakend nr 4 - kannatanu T-särk /kd IV, tl 70/.

§ 83lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina nuga (pakend nr 3) ning kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele esitatakse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsusele edasi kaevata ei saa, kui kohtumenetluse pooled loobusid KrMS § 315 lg 6 kohaselt apellatsiooniõigusest pärast kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamist ning loobumisel jõustub kohtuotsus järgmisest päevast. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. 3

(13)1-19-3307 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Samuti menetluskulude vaidlustamise soovi korral tuleb otsuse kuulutamisest esitada 7 päeva jooksul apellatsiooniteade. Seejärel koostab kohus motiveeritud otsuse vaid menetluskulude osas või koostab eraldi määruse, milles esitab põhjendused menetluskulude osas, mis järel on võimalik esitada määruskaebus 15 päeva jooksul (RKL 3-1-1-44-15). Apellatsioonteate esitamisel on motiveeritud otsus pooltele kättesaadav alates
  2. august 2019.a kell 12:00 Pärnu kohtumaja kantselei kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK Allan Mirka on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles varasemalt, s.o. 17.09.
  3. a toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest on Pärnu Maakohus ta 22.05.
  4. a otsusega süüdi tunnistanud, - ajavahemikul 10.02.
  5. a kell 22:00 kuni 11.02.2018 kell 16:26, kuid kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, viibides xxx ühise alkoholi tarvitamise ajal lõi R. J parema käe rusikaga kahel korral näkku vasakule poole põse piirkonda, milliste löökide tagajärjel vajus R. J küünarnukkide peale põrandale pikali. Nende löökide tagajärjel põhjustas ta R. J valu ning vasakul poole huulel limaskesta ja naha piiril haav pikkusega 1 cm (huult läbiv põrutushaav). Samuti tema, 22.05.
  6. a kella 20.00 paiku xxx ühise alkoholi tarvitamise ajal tekkinud sõnavahetuse käigus haaras käega A.A kõrist ja pigistas seda, põhjustades oma tegevusega A. A füüsilist valu. Seega Allan Mirka, teise isiku tervisekahjustamisega, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Allan Mirka, olles isik, keda on 22.05.2018. a Pärnu Maakohtu poolt karistatud

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ning olles seega

§ 199

lg 2 p 9 nimetatud isik, 09.09.2018.a kella 21.00 ajal võttis xx kuuluvast kauplusest T. K ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks kommikarpi „Cardinale“ koguväärtusega 6,58 eurot. Seega Allan Mirka, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani toime

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Allan Mirkat süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 14.10.

  1. a kell 23:15 kuni 15.10.
  2. a kell 00:40, kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, püüdis tappa O. J, lüües tahtlikult ühise alkoholi tarvitamise ajal esikus püsti seisvat O. J noaga kahel korral vasakule poole keha piirkonda, tekitades O. J eluohtlikud tervisekahjustused – kaks kõhuõõnde ulatuvat torke-lõikehaava vasakul pool kehatüvel koos peensoole kinnisti ja peensooleseina vigastusega. Seejärel, kui O. J oli kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata viisil elutuppa pikali maha kukkunud, lõi püsti seisev Allan Mirka külili pikali maas olevat O. J jalaga kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata arvul korral, kuid vähemalt kümnel korral, pea ja näo piirkonda ning vastu näo ette kaitseks tõstetud käsi, tekitades O. J füüsilist valu ja tervisekahjustusi – ninaluude murru, nahaalused verevalumid näo piirkonnas silmade ümbruses ja paremal ülajäsemel. Peksmise ajal O. J korduvalt palus A. Mirkal peksmine lõpetada, kuid A. Mirka seda ei teinud, vaid jätkas oma tegevust. O. J surm jäi saabumata, kuna ta otsustas teeselda, et on teadvusetu. A. Mirka lõpetas O. J peksmise, 4

(13)1-19-3307 kui oli arvamusel, et kannatanu on teadvusetu. Seejärel läks A. Mirka kannatanu voodisse, kus jäi magama. Kannatanu, aimates, et A. Mirka magab, tõusis püsti ning põgenes korterist. Seega pani Allan Mirka toime teise inimese tahtliku tapmise katsega, s.o.

§ 113lg 1- § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil prokurör nõudis A. Mirka esitatud süüdistuses süüdimõistmist ja karistamist: veebruaris 2018 toimepandud kuriteos

§ 121lg 2 p 3 järgi ning karistada teda kaheaastase

(2a)vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud põhikaristust kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõista liitkaristus Pärnu Maakohtu 22.05.2018.a otsusega suurendades üksikkaristusest väikseimat ning liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. Pärnu Maakohtu 22.05.

  1. a otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus 7 kuud 24 päeva arvestada karistusest maha ning kandmisele kuuluvaks karistuseks on 1a 4k 6p vangistust. Ülejäänud kuritegude eest, mille A. Mirka pani toime pärast Pärnu Maakohtu poolt 22.05.2018 otsuse kuulutamist palun Allan Mirka süüdi tunnistada: mais
  2. a toime pandud

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning karistada teda ühe aasta kuuekuulise (1a 6k) vangistusega,

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ja karistada teda üheaastase

(1a)vangistusega,

§ 113

lg 1- § 25 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 6 aastat vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergemad karistuseks kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetud põhikaristust kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 4a vangistust.

§ 65

lg 2 puhul mõista liitkaristus suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust, s.o. 4a vangistust Pärnu MK 22.05.2018. a otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1a 4k 6p võrra ning liitkaristuseks mõista 5a 4k 6p vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada A.

Mirka poolt eelvangistuses viibitud aeg 15.10.2018, s.o. 1 päev, karistusaja hulka. Kaitsja ja süüdistatav taotlesid 14.10.2018 toimepandud episoodis teo kvalifitseerimist

§ 118

lg 1 p 1 järgi, mitte

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et A. Mirkale esitatud süüdistused

§ 121

lg 2 p 3; § 199 lg 2 p 9; § 113 lg 1 – § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes on täies mahus tõendamist leidnud. A. Mirka tunnistas kohtuistungil kõikides episoodides süüdi. A. Mirka jäi enda kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste juurde ning ristküsitlemist ei soovinud. Kaitsja oli seisukohal, et 14.10.2018. a kell 23:15 kuni 15.10.2018. a kell 00:40 toimepandud episoodis peaks tegu olema kvalifitseeritud

§ 118

lg 1 p 1 järgi, mitte

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi.

1. Süüdistus

§ 121lg 2 p 3 järgi 1.1.

Süüdistus ajavahemikul 10.02.2018. a kell 22:00 kuni 11.02.2018 kell 16:26 toimepandud episoodis (kannatanu R. J) Käesoleva kuriteosündmuse järgselt kannatanu R. J suri, kuid süüdistus on esitatud tervisekahjustuse põhjustamises, seega kohus leiab, et asjasse ei puutu K. J ütlused, kes on üle kuulatud kannatanuna. 5

(13)1-19-3307 Tunnistaja L. P ütlustega on tõendatud, et ta leidis peale kella nelja 11.02.2018 talle kuuluvast korterist R. J surnuna ning kutsus kiirabi. Eelnevat kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud 11.02.2018 kell 16.17 hädaabinumbrile tehtud kõne. R. J surnuna korterist leidmist 11.02.2018 tõendavad ka sündmuskoha 11.02.2018 vaatlusprotokoll, kiirabikaart (kiirabi jõudis sündmuskohale kell 16.26). Need tõendid tõendavad kuriteo toimepanemise aega ja kohta esitatud süüdistuse järgi. Patrullpolitseiniku ettekanne ei ole lubatud tõendivormis, milleks oleks patrullpolitseiniku ülekuulamine. Korteri üürniku, A. M ütluste kohaselt tema vahelduva eduga magas seal korteris, kuid sel ajal, kui tema ärkvel oli tema mitte mingisugust kaklust või kähmlust ei näinud. Kui ta kella 05:30-06:00 ajal ärkas, siis ta nägi, et R oli selili T voodi ees vaibal pikali ning M sõnul ta arvas, et R magab kuna „ta on enne ka suvaliselt nii maganud“. Tunnistaja T. T ütlustega on tõendatud, et ta nägi ärkvel olles konflikti ja rüselemist P (Allan Mirka) ja R. J vahel, kuid löömise kohta ei ole tunnistaja ütluseid andnud. Ta oli süüdistuses nimetatud ajavahemikul vahelduvalt ärkvel ja magas. Kahtlustatavana üle kuulatud Allan Mirka ütlustega on tõendatud, et ta lõi R. J kahel korral näo piirkonda. A. Mirka selgitab, et löömise hetkel oli tema käe ümber mähitud kalts, kuivõrd enne oli A. M tema kätt noaga vigastanud ning käest tuli verd. A.Mirka sõnul pärast tema löömist vajus R. J küünarnukkidele pikali maha, kuid ta ei näinud, et R oleks oma pea kuhugi ära löönud. R. J tõusis seejärel uuesti püsti. A. Mirka ütluste usaldusväärsust kinnitavad tunnistaja W. K ütlused, kellele A. Mirka rääkis sündmustele järgneval päeval, et oli A. M korteris R. J maadelnud. A. Mirka ütluste kohaselt lõi kannatanut ka A. M, kuid kuna A. M seda ei tunnistanud ning muud kriminaalasjas kogutud tõendid prokuratuuri hinnangul A.Mirka versiooni ses osas ei toetanud, siis A. M osas lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. R. J esitatud süüdistuse järgi tekitatud vigastused on tõendatud surnu ekspertiisiaktiga nr koos lisadega. Ekspertiisiakti kohaselt R. J surnukehal esineb mh vasakul poole huulel limaskesta ja naha piiril haav pikkusega 1 cm (huult läbiv põrutushaav). Ekspertiisiga haakuvad ka A. Mirka enda ütlused. 11.02.2018 kell 06.03 tehtud Häirekeskuse kõne, mis on vaadeldud 13.03.2018 vaatlusprotokollis, tõendab, et A. Mirka on sellel ajal tulnud xx korterist ning seda tõendavad ka tunnisaja E. M ütlused, kes A. Mirkale sõrme vigastuse pärast kiirabi kutsus. Kiirabikaart ja patsiendikaart kinnitavad eelnevat. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollid 21.02.2018 ja 15.02.2018 ei puutu käesolevasse süüdistusse ning kohus jätab need tõendikogumist välja. Samuti ei puutu käesolevasse süüdistusse indikaatorvahendi kasutamise protokoll A. M joobe tuvastamise kohta. Kohus on seisukohal, et A. Mirka pani teo toime kavatsetusega. Ta lõi kannatanut pea piirkonda, eesmärgiga viimasele valu ning tervisekahjustus tekitada. Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Allan Mirka

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdi. 1.2. Süüdistus 22.05.2018. a kella 20.00 paiku toimepandud episoodis (kannatanu A. A) 6

(13)1-19-3307 A. Mirka kahtlustatavana ülekuulamise protokollis tunnistab, et ta võttis süüdistuses toodud ajal ja kohas A. A kõrist käega kinni, kuid selgitab, et tegi seda seetõttu, kuna oli eelnevalt kahelt mehelt peksa saanud ning tahtis korterist välja saada, kuid A. A takistas teda trügides ukse ette. Kohus on seisukohal, et A. Mirka ütlused ei ole usaldusväärsed, need on ümber lükatud kannatanu A. A ja tunnistaja J. K ütlustega. Mõlema, A. A ja J. K ütlustega on tõendatud, et A. Mirka hakkas kannatanu korteris lärmama ning kannatanu kustus teda viisakalt korrale ja palus korterist lahkuda. Seepeale aga A. Mirka haaras kannatanul käega kõrist ja hakkas kägistama. Pärast seda alles sai A. Mirka meeste käest peksa. Kannatanu ja tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, kuna need riimuvad üksteisega. Kannatanu ütlustega on tõendatud, et A. Mirka poolt käega tema kaela pigistamine põhjustas kannatanule valu. Seega on tõendamist leidnud

§ 121objektiivse koosseisu tunnused.

Kohus on seisukohal, et A. Mirka pani teo toime otsese tahtlusega, sest talle ei meeldinud, et kannatanu teda vahetult korrale kutsus ning korterist lahkuda palus. Vägivald oli A. Mirka tahtlik reaktsioon kannatanu õiguspärase tegevuse lõpetamiseks. A. Mirka on varasemalt, s.o Pärnu Maakohtu 17.09.2017 otsusega ja ka käesoleva kohtu otsusega süüdi mõistetud kehalise väärkohtlemise eest, seega kvalifitseerub tema tegu

§ 121lg 2 p 3 järgi.

Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Allan Mirka

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdi.

2. Süüdistus

§ 199lg 2 p 9 järgi A.

Mirka on end esitatud süüdistuses varguses süüdi tunnistanud. Tema ülekuulamise protokolli kohaselt 09.09.2018 läks ta T. K, võttis riiulilt kaks karpi kommi ning pani need põue. Ta ostis poes midagi, kuid kommikarpide eest jättis ta maksmata. Võõra vallasasja – kommikarpide äravõtmine süüdistuses toodud ajal ja kohas on tõendatud lisaks ka videosalvestisega ning videoanalüüsiga koos tšekiga. Viimaste kohaselt 09.09.2018. a kella 20.57 ajal võttis meesterahvas xxx asuvast V. T kuuluvast kauplusest T. K ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaks kommikarpi ning lahkus seejärel 21.00 nende eest tasumata, tasudes vaid joogi Grapefruit 0,5 eest. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega ning videosalvestiselt, kuidas kapuutsiga meesterahvas võtab kaks kommikarpi, paneb need põue ning möödub kassadest tasudes vaid joogi eest. Eelnevat kinnitab ka turvamehest tunnistaja J. K enda ülekuulamise protokollis. Tunnistaja R. L ja J. K ülekuulamise protokollidega on tõendamist leidnud kommikarpide väärtus, nimelt oli kommikarbi „Cardinale“ hind 3,29 ning kokku 6,58 eurot. Kuna A. Mirka on varasemalt, s.o Pärnu Maakohtu 22.05.2018 otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, kvalifitseerub käesolev tegu

§ 199lg 2 p 9 järgi, s.o süstemaatilise vargusena.

Seega on tõendamist leidnud kõik

§ 199kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused.

A. Mirka pani teo toime kavatsetult. Ta läks poodi eesmärgiga võtta võõrad, talle mittekuuluvad kommikarbid ning lahkuda nende eest tasumata. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Allan Mirka

§ 199lg 2 p 9 järgi süüdi. 7

(13)1-19-3307 3. Süüdistus

§ 113lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi A.

Mirkale on esitatud süüdistus kannatanu O. J tapmiskatses. Tapmiskatse on tahtlik tegu, mis on suunatud tapmise toimepanemisele. Tapmiskatse algab hetkest, mil süüdlane alustab tegu, mis tema ettekujutuses põhjustab kindlasti või vähemalt võib põhjustada kannatanu surma. A. Mirka kahtlustatavana ülekuulamise protokollides tunnistab, et nad läksid süüdistuses toodud ajal ja kohas O. J millegi pärast vaidlema ning ta lõi kannatanut kahel korral noaga kõhu piirkonda (26.02.2019 protokollis juurde täpsustanud) ning siis maas lamavat kannatanut jalaga vähemalt 4-6 korda. Peksmise ajal hüüdis O. J, et lõpeta ära. Järgmise asjana, mida A. Mirka mäletab oli see, et korteris olid politseinikud. Protokollile lisatud fotodelt nähtub, et A. Mirka riided on verekahtlase määrdumisega. Kohus on seisukohal, et A. Mirka ütlused on usaldusväärsed, v.a jalalöökide arvu osas. Kannatanu ütluste kohaselt lõi A. Mirka teda jalaga vähemalt 10 korda. Kohus on seisukohal, et kannatanu ütlused on selles osas usaldusväärsemad, kuna A. Mirka oli nii purjus ja kuna ütluste kohaselt järgmise asjana pärast löömist mäletab ta üksnes politseinike tulekut. Samuti arvestades kannatanu vigastusi ekspertiisiakti järgi – verevalumeid üllajäsemel ja näo piirkonnas silmade ümbruses, kinnitab see, et lööke oli rohkem. A. Mirka löökide arvu mitte täpselt mäletamist selgitab kindlasti ka tema joove – indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli A. Mirkal kuriteosündmuse järgselt 15.10.2018 kella 02.20 ajal alkoholijoove 1,30 mg/l ning joobeseisundile viitavad tunnused: silmade punetus, suured pupillid, segane ja arusaamatu kõne, aja-, isiku-, ja kohatajus esines häireid, ei mäleta viimase 24 tunni sündmusi, koordinatsioonis kerged häired, rahutu käitumine, ärritumine. Kannatanu ütluste kohaselt oli noalööke vähemalt üks. Lisaks tõendab A. Mirka poolt kannatanu löömist äratundmiseks esitamise protokoll, mille kohaselt on kannatanu fotolt nr 3 ära tundud Allani nimelise isiku, kes teda lõi. Teenistuslehega ning tunnistaja S. K ütlustega on tõendatud, et A. Mirka oli pärast kuriteosündmust kannatanu korteris. A. Mirka peeti kahtlustatavana kinni 15.10.2018 kella 1.45 ajal xxx. Kannatanu ütluste usaldusväärsust A. Mirka poolt teda noaga löömise osas kinnitavad tunnistaja A. J ütlused, kellele kannatanu rääkis juhtunust öösel, kohe peale sündmust. Tunnistaja nägi kannatanu veriseid riideid ning helistas Häirekeskusesse 15.10.2018 kell 01.05.13. Viimast tõendab ka Häirekeskuse kõnesalvestis, selle vaatlusprotokoll. DNA ekspertiisi käigus ei leitud kannatanu korterist sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud noalt süüdistatava DNA-d ega ka inimverd, kuid arvestades S. K ütlusi on see loogiline. Nimelt, politseinikust tunnistaja S. K ütluste kohaselt leidis ta köögist kraanikausi äärepealt noa ning jäi mulje, et keegi oli nuga puhastanud. Samas ekspertiisi kohaselt leiti noalt kannatu DNA. Nuga on vaadeldud ka 05.02.2019 asitõendi vaatlusprotokollis. Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos skeemi ja fototabeliga nähtub fotolt nr 7 verekahtlase määrdumisega kööginuga samuti verekahtlane määrdumine põrandal ja vaibal. Elutuppa viiva ukse klaas on katki. Isiku ekspertiisiaktiga nr xxx koos lisaga on tõendatud, et O. J on diagnoositud järgmised tervisekahjustused: kaks kõhuõõnde ulatuvat torke-lõikehaava vasakul pool kehatüvel koos peensoole kinnisti ja peensooleseina vigastusega, ninaluude murd ning lõikehaav vasakul pool peapiirkonnas. Torke-lõikehaavad kehatüve piirkonnas ja lõikehaav pea piirkonnas on saadud terava vägivalla toimel, võimalik, et 15.10.2018 löökidest teravat otsa ja serva omava esemega, näiteks noaga kehatüve ja näo piirkonda. Kannatanu O. J 16.10.2018 toimunud ülekuulamise protokolli juurde lisatud fototabeli alusel on kannatanul nahaalused verevalumid paremal ülajäsemel ja näo piirkonnas silmade ümbruses, mis on saadud tömbi vägivalla toimel, võimalik, et 15.10.2018 löökidest kõvade tömpide esemetega (näiteks käega, jalgadega) pea piirkonda ja nende löökide pareerimisel käega. Lähtudes 13.08.2002 Vabariigi Valitsuse määrusest nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7, on antud vigastused eluohtlikud. 8

(13)1-19-3307 Ekspertiisiaktiga on seega tõendatud, et noalööke oli kaks. See ei muuda kannatanu ütlusi ebausaldusväärseteks, kuna kannatanu on öelnud, et noalööke oli vähemalt üks, mis ei tähenda, et neid võis olla kaks. Süüdistatav on ise tunnistanud, et noalööke oli kaks. Tõendamist on seega leidnud, et A. Mirka süüdistuses toodud ajal ja kohas tekitas kannatanule eelnimetatud vigastused ning et tema poolt kannatanu O. J peksmise tagajärjeks oli eluohtlikud vigastused. Kohus on seisukohal, et A. Mirka tahtlus ei olnud suunatud mitte kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamisele, vaid kannatanu surmale. Kohus leiab, et A. Mirka tegi kõik endast oleneva, et saabuks A. Mirka surm. Ta lõi teda tahtlikult noaga kaks korda kehasse, tekitades sellega eluohtliku vigastuse ning lõi teda jalgadega pea ja näo piirkonda (osa lööke tabasid käsi, mis kannatanu pani pea ette kaitseks), seni kuni jõudis arusaamiseni, et kannatanu ei reageeri enam. Kannatanu ütluste kohaselt ta peksmise ajal ta hüüdis, et lõpeta ära, kuid A. Mirka jätkas peksmist ning seetõttu teeskles ta teadvusetut. Kannatanu on selgitanud, et koheselt pärast seda, kui ta mängis, et on teadvusetu, tonksas A. Mirka teda jalaga, et ikka kindlaks teha ega kannatanu ei reageeri. Kohus leiab, et need asjaolud sisustavad tapmiskatse subjektiivset koosseisu. Lüües kannatanut noaga kahel korral kõhtu ning pekstes jalgadega, ei kontrollinud A. Mirka mingilgi viisil sündmuste edasist käiku. A. Mirka käitumine tõi kaasa tema poolt mittekontrollitava sündmuste käigu ning tema poolt loodud konkreetse ohu võimaliku tagajärje - kannatanu surma - hoidis ära vaid meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine. Tegemist oli nn õnneliku juhusega kolmandate isikute sekkumise näol, mis muutis A. Mirka poolt vallandatud kausaalahela kulgemist. A. Mirka ise kuriteojärgselt läks teise tuppa magama, jättes kannatanu põrandale maha vigastustega lamama. Kannatanul õnnestus seejärel korterist minema hiilida. Kohus leiab, et see näitab, et ta oli enda meelest teo lõpuni viinud ning sooviski kannatanu surma. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. Mirka tegutses kannatanu surma saabumise osas otsese tahtlusega. Riigikohus on leidnud, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et

§-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui

§ 118p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis.

Olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Lootus, et konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest (RK otsus nr 3-1-1-128-06 ja RK otsus nr 3-1-1-142-05). Asjaolu, et kannatanu jõi ning kutsus joobes A. Mirka enda juurde, ei saa kannatanule ette heita ning ei ole mitte mingisugune õigustus süüdistatava käitumisele.

§ 113kuriteokoosseisu objektiivne tunnus - kannatanu surm jäi saabumata, kuid seda A.

Mirka tahtest sõltumatutel asjaoludel. A. Mirka asus vahetult kuriteokoosseisu täitma ning seega vastutab tapmiskatse eest. 9

(13)1-19-3307 Puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Allan Mirka esitatud süüdistuses

§ 113

–

§ 25lg 1, 2 järgi süüdi.

Karistus

§ 121

lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 1) Episood 10.02.2018. a kell 22:00 kuni 11.02.2018 kell 16:26 (kannatanu R. J). Tegemist on enne Pärnu Maakohtu 22.05.2018.a kohtuotsust toimepandud episoodiga. A. Mirka süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime kavatsetusega. Kohus arvestab kannatanu kehalise väärkohtlemise viisi ning tekitatud vigastust. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole võimalik arvestades A. Mirka süü suurust ning karistuse eripreventiiseid eesmärke. Arvestades A. Mirka süü suurust on kohtu hinnangul põhjendatud prokuröri karistusettepanek, milleks on kaks aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada mõistetud põhikaristust kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks lugeda 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 1 (juhindudes RKL nr 1-17-7807 ja RKL nr 3-1-1-64-14) ja § 64 lg 1 alusel tuleb mõista liitkaristus Pärnu Maakohtu 22.05.2018.a otsusega mõistetud karistusega 1 aasta vangistust, suurendades üksikkaristusest raskeimat ning seeläbi liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. Pärnu Maakohtu 22.05.2018.a otsuse järgi osaliselt ärakantud (kandmise aja algus 15.10.2018) karistus 9 kuud 24 päeva arvestada karistusest maha ning seeläbi ärakandmata karistuseks on 1 aasta, 2 kuud ja 6 päeva vangistust. 2) Episood 22.05.2018. a kella 20.00 paiku (kannatanu A.A). Tegemist on pärast Pärnu Maakohtu 22.05.2018.a kohtuotsust toimepandud episoodiga A. Mirka süü suuruse juures arvestab kohus, et ta pani teo toime otsese tahtlusega, samuti kannatanu kehalise väärkohtlemise viisi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole võimalik arvestades A. Mirka süü suurust, karistuse eripreventiiseid eesmärke ning arvestades erinevate kuriteoepisoodide hulka, milles on A. Mirka käesoleva kohtuotsusega süüdi tunnistatud. A. Mirka on teo toime pannud katseajal, mis näitab, et varasemad kergemaliigilised karistused ei ole suutnud panna teda õiguskuulekalt käituma. 10

(13)1-19-3307 Arvestades A. Mirka süü suurust on kohtu hinnangul põhjendatud prokuröri karistusettepanek, milleks on 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 199

lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Süü suuruse juures arvestab kohus, et A. Mirka pani teo toime kavatsetusega ning samuti kannatanule tekitatud kahju suurust. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus kahetust ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole võimalik arvestades A. Mirka süü suurust ning karistuse eripreventiiseid eesmärke. Arvestades A. Mirka süü suurust on kohtu hinnangul põhjendatud prokuröri karistusettepanek, milleks on 1 aasta vangistust.

§ 113

–

§ 25

lg 1, 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu näeb ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Süü suuruse juures arvestab kohus, et A. Mirka pani teo toime otsese tahtlusega. Kohus arvestab kannatanule tekitatud vigastuste ulatust ning laadi. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub prokuröri karistusettepanekuga, milleks on 6 aastat vangistust, arvestades, et A. Mirka süü suurust ning et tegu jäi katse staadiumisse. Eelnimetatud kolm episoodi (

§ 121

lg 2 p 3,

§ 199

lg 2 p 9 ja

§ 113

lg 1 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritavates kuriteod) on toime pandud pärast Pärnu Maakohtu 22.05.2018.a kohtuotsuse kuulutamist.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõista 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada mõistetud põhikaristust kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks lugeda 4 aastat vangistust. Kuna teod on toime pandud katseajal, tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 22.05.2018 otsusega mõistetud ning käesolevas asjas liidetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta, 2 kuu ja 6 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 5 aastat, 2 kuud ja 6 päeva vangistust. A. Mirka on ühes episoodis teo toime pannud enne eelmist kohtuotsust ning ülejäänud episoodides katseajal. Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus on käesolevalt täitmisele pööratud ning kohus on seisukohal, et arvestades A. Mirka eelnevat karistatust ning erinevate kuriteoepisoodide hulka, milles on A. Mirka käesoleva kohtuotsusega süüdi tunnistatud, on vältimatu reaalne vangistus. A. Mirkal on küll vastavalt meditsiinidokumentidele mitmete haiguste diagnoosid, kuid see ei takista vangistuse kandmist. Karistuse kandmise aja algust tuleb arvata alates 09.08.2019.a. 11

(13)1-19-3307 Menetluskulud Menetluskuludeks on määratud kaitsja Rünno Roosmaa kohtueelses menetluses määratud tasu kulud summas 90 eurot, 221,28 eurot ja 476,28 ning kohtumenetluses 360 eurot. Lisaks ekspertiiside maksumused. Välja mõista tuleb Allan Mirkalt KrMS § 180 lg 1, § 175 alusel riigituludesse menetluskulud seoses I astme kuriteo toimepanemisega sundraha 1350 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 273 eurot, isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 84 eurot, DNA eksperiisi makusmus 627 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 1147,56, kokku 3481,56 eurot. Rahuldada kaitsja taotlus menetluskulude ajatamiseks. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tsiviilhagi Kannatanu V. T. Ü on eistanud A. Mirka vastu tsiivilhagi summas 6,58 eurot. Süüdistatav on end kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning tunnistab tsiviilhagi. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud kannatanule varaline kahju. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd võõra vallasasja - kahe kommikarbi - ebaseadusliku äravõtmisega tekitati varaline kaju. Tunnistajate R. L ja J. K ütlustega on tõendatud kommikarpide väärtus. Seega tuleb VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg ja § 136 lg 1 alusel välja mõista A. Mirkalt kannatanu V. T. Ü kasuks 6,58 eurot. Tõkend, ja asitõendid Tõkendit ei ole kohaldatud. Järgmised asitõendid jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde: DVD-ROM andmekandja, millel 11.02.2018 häirekeskusele tehtud kõnede salvestised /kd I, tl 2-6/; DVD-ROM andmekandja, millel kõneeristuse fail – R. J; DVD-ROM andmekandja, millel kõneeristuse fail – T. T; DVD-ROM andmekandja, millel kõneeristuse fail - Allan Mirka; DVD-ROM andmekandja, millel kõneeristuse fail – A. M; pakend nr 1 - DVD-R plaat, milles 09.09.2018 P. T. K turvakaamerasalvestis;andmekandja nr 1 - DVD plaat, millel 15.10.2018 häirekeskusele tehtud kõnesalvestis. Järgmised asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada:

§ 121lg 2 p 3 sündmus (kannatanu R.

J) - Pakend nr 1 - DNA proov, - Pakend nr 2 - DNA proov, - Pakend nr 3 DNA proov, - Pakend nr 4 - DNA proov, - Pakend nr 5 - DNA proov, - Pakend nr 6 - DNA proov, Pakend nr 7 - mobiiltelefon Nokia xxx koos SIM kaardiga, - Pakend nr 8 – käterätik, - Pakend nr 9 – köögirätik, - Pakend nr 10- DNA proov, - Pakend nr 1 (lahang pakend nr 7) - DNA proov, - Pakend nr 2 (lahang pakend nr 8) - DNA proov, - Pakend nr 3 (lahang pakend nr 9) – R. J laiba sõrmejälgede kaart, - Lahang pakend nr 1 – särk, - Lahang pakend nr 2 – soojavöö, - Lahang pakend nr 3 - musta värvi püksid, - Lahang pakend nr 4 - halli värvi püksid, - Lahang pakend nr 5 - halli värvi sokid, Lahang pakend nr 6 - valget värvi sokid; Lahangu pakendid 7 ja 8- DNA proovid; Lahangu pakend 9 - 12

(13)1-19-3307 R. J laiba sõrmejälgede kaart.

§ 118lg 1 p 1 sündmus (kannatanu O.

J) -Pakend nr 1 - 15.10.2018 sündmuskoha vaatlusel põrandalt võetud verekahtlase määrdumise DNA proov; -Pakend nr 2 15.10.2018 sündmuskoha vaatlusega leitud kolm verekahtlase määrdumisega klaasikildu; -Pakend nr 4 - kannatanu T-särk /kd IV, tl 70/.

§ 83lg 1 alusel tuleb konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina nuga (pakend nr 3) ning kohtuotsuse jõustumisel Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.