Obsah (6)

§ 405§ 444§ 173§ 174§ 162§ 190

2-19-5587 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi toimumise aeg Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Kohtunik Menetlusosalised j

) § 405 lg 1 ja § 627 lg

1. Kohus selgitab, et üksnes juhul kui kohus on otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse tervikteksti apellandile kättetoimetamisest. RESOLUTSIOON
2. Jätta Murel Murumetsa hagi Gary Urbi (Urb) vastu täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda.
4. Mõista Murel Murumetsalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv summas 175 (sada seitsekümmend viis) eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr E401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
5. Selgituseks tuleb märkida: „Murel Murumets, 2-19-5587, riigilõivu tasumine riigituludesse.
6. Muud välja mõistetavad kulud antud menetluses puuduvad. 1/3 2-19-5587 KOHTU PÕHJENDUSED
7. Tulenevalt vastavalt

§ 405

lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt

§ 444

lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. HAGI ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA KOSTJA VASTUS

1. Pärnu Maakohtu menetluses on alates 24.05.2019 Murel Murumetsa hagi Gary Urbi vastu võlgnevuse summas 811,39 € sissenõudes. Haginõue koosneb hageja poolt 29.08.2018 sõlmitud üürilepingu alusel makstud tagatise summas 900 eurot tagastamise nõudes. Tagatisrahast on hageja maha arvanud koristuskulud 50 eurot, purunenud külmkapirestid summas 20 eurot ja jaanuarikuu kommunaalmaksed, mis on tasumata. Hageja on nõus tasaarveldama tasumata tagatisrahast 900 eurot koristuskulud 50 eurot, purunenud külmkapirestid 2tk 20eurot, jaanuarikuu kommunaalmaksed. 138,61eurot. Hageja täpsustas oma nõuet 01.10.2019 kohtuistungil ning märkis, et lõplikuks nõudeks on 768,95 eurot
2. Kohus vabastas hageja oma 24.05.2019 määrusega täielikult riigilõivu tasumisest avalduse esitamisel, märkides, et see ei vabasta hagejat hiljem kohtulahendi alusel menetluskulude hüvitamisest kostjale või riigi tuludesse.
3. Kostja vastas hagiavaldusele 14.06.2019 ning leidis, et tal on õigus tagatisraha kinni pidada kuna tema kui üürileandja vara on hageja poolse süülise käitumise läbi kahjustatud, hageja poolne süü on tõendatav. Kahju on tekkinud hageja poolt korteri küttesüsteemi kasutamiseks antud soovituste järgimata jätmisega, mis põhjustas tammelaudparkettpõrandasse pikipragude tekkimise ülekütmise tulemusena. Kostja ei pidanud vajalikuks esitada käesolevas kohtuasjas vastuhagi, kuigi kostja arvestuste kohaselt oli korterile tekkinud kahju oluliselt suurem kui hageja poolt makstud tagatisraha. Kostja leidis, et ta loeb tekkinud kahjunõuded kogumis tagatisrahaga hüvitatuks. Kostja pakkus hagejal ka samasisulist kompromissi, millega hageja ei nõustunud. KOHTUOTSUSE SELGITUSED
4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
5. Poolte vahel puuduvad vaidlused järgmistes asjaoludes:     1 Hageja ja Kostja sõlmisid üürilepingu 29.08.18 kehtivusega kuni 31.08.19 eluruumi kasutamiseks aadressiga xxxxx x-x xxxxx; Lepingu allkirjastamise päeval kandis Hageja Kostja poolt volitatud isiku arveldusarvele tagatisraha summas 900 eurot (2 kuu üür).; Üürileping lõppes 06.02.19 ja korteri üleandmine 10.02.19; Eluruumi üleandmisel 10.02.19viitas kostja, et korteri põrandat katvas puitparketis on pikipraod. Poolte vahel tekkinud erimeelsuste tõtu pooled korteri üleandmisvastuvõtmisakti ei allkirjastanud. Kohtuistungi protokolli helisalvestis 00:05:42 (tlk139-141) 2/3 2-19-5587   
10. 2 3 Kostja saatis 11.02.19 hagejale e-maili teel oma nõude kahju hüvitamiseks tagatisraha arvel, millega Hageja ei saa täies ulatuses nõustuda. Hageja oli saanud kostjalt soovitused vesipõrandakütte reguleerimiseks regulaatoriskaalal vahemikus 1-
11. Hageja kasutas põrandakütet maksimumile (skaalal nr. 5) keeratuna, sealjuures oli küttesüsteem alaliselt maksimumis, ka sel ajal, kui ta ise korteris ei viibinud. Hageja möönab, et praod põrandasse on tekkinud tema poolt korteri kasutamise ajal. Poolte vahelise vaidluse esemeks on küsimus, kas kostjal on hageja vastu tasaarvestatav nõue tagatisraha osas. Vaidlust ei ole, et hageja on kostjale tagatisraha 900 eurot tasunud, kuid vaidlus on selles, kas kostjal on õigus seda oma nõudega tasaarvestada. Kohus ei analüüsi antud lahendis neid kahjusid, mille hüvitamisega tagatisraha arvelt oli nõus hageja, kes korrigeeris sellest tulenevalt oma haginõuet vähendades seda. VÕS § 308 lg 3 järgi võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõuetest üürniku vastu. Poolte vahelise üürilepingu p 3.
12. järgi2 oli üürileandjal õigus kasutada tagatisraha ja teostada selle arvelt tasaarvestusi juhul kui üürnikul on üürileandja ees lepingust tulenevaid võlgnevusi või kui üürnik on kahjustanud eluruumi või selle sisustust ulatuses, mis ei ole käsitletav hariliku kulumisena. Eeltoodust järeldab kohus, et õigus määrata, millise nõude katteks tagatisraha kasutatakse, on üürileandjal, kellel on lepingust tulenevalt ka õigus tagatisrahaga tasaarvestada kahjunõudeid. Üürileandja on lepingu lõpetamisel ja korteri üle vaatamisel teavitanud hagejalt kahju tekkimisest ja esitanud üürilepingus toodud tähtaja jooksul nõude
13. Tulenevalt VÕS §276 lg 2 peab üürnik asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürile andmisel lähtuti. Lisaks sätestab VÕS §276 lg 3, et elu- või äriruumi üürnik peab arvestama majaelanike ja naabrite huvidega. VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis ning lg 2 kohaselt üürnik vastutab üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteri parkettpõrandasse on hageja kasutusajal tekkinud pikipraod, mida enne kasutamist ei olnud. Seega ei ole hageja tagastanud eluruumi VÕS § 334 lg 1 toodud nõuetele vastavas seisundis. Poolte vahel puudub vaidlus ka selle üle, et hageja kasutas vesipõrandaküttesüsteemi maksimumrežiimil ning ei järginud kostja poolt antud kirjalikke soovitusi küttesüsteemi kasutamiseks. Samuti tuvastas maakohus, et hageja ei teavitanud kostjat asjaolust, et kostja poolt toodud soovituslik kütterežiim ei ole hageja jaoks piisav ning korter on külm. Kohus leiab, et Hageja tõend üürileping tlk 4-8 Kostja tõend tlk 80-81 lisa fotod 82-114 3/3 2-19-5587 hageja ei ole järginud VÕS § 282 lg 1 p 1 toodud üürniku teatamiskohustust. Kui hageja leidis, et üürileandja poolt antud suunis küttesüsteemi kasutamiseks ei vasta tegelikkusele ning korter on külm, pidanuks ta sellest kostjat teavitama. Hageja seda ei teinud.
14. Kohus on seisukohal, et hageja poolt istungil antud selgitused küttesüsteemi kasutamise kohta4 ei vasta tavapärasele ja vajalikule hoolsusele. Kohus arvestab siinkohal ka kostja selgitust5, mille kohaselt üürilepingu juurde on lisatud heaperemehelik kasutusjuhend, seal oli kirjas, et piisab sellest, kui talvel regulaator 1-2 peale panna, ei ole vaja põrandakütet rohkem reguleerida. Kostja selgitas, et majas on xxxxx keskküte, majal endal on vahekatla sõlm, korteri põrandakütte torustik on ühendatud maja üldküttesõlme. Korteris põranda kütet reguleerida ei ole vaja, kui, siis 1-2 vahel, vastasel juhul tekkis ülekütmine. Tekkinud kahju tähendab kogu parketi vahetust, mida kostja käesolevaks ajaks teinud ei ole. Õlitatud/vahatatud parkett on, üürniku kohustus oli hoida põrand puhas, vajadusel pesta vastava vahendiga. Parketti hooldati viimati tänasest kuskil 2 aastat tagasi, aastal 2017.a. Seda põrandat hooldama peabki kahe aasta tagant. Vesipõrandaküte on korteris aastast 2007, varasemaid kahjustusi ei olnud. Samale materjalile on võetud hinnapakkumine. Olen toonud vaid materjali maksumuse, siin ei ole transporti ega ka paigaldust. Kostja hinnapakkumisest on näha, et parkettmaterjali maksumus on 3677,94 eurot.6 Sellele lisandub paigaldustöö. Kostja leiab, et ta ei esita täiendavat nõuet hageja vastu, vaid loeb kahju hüvitatuks tagatisrahaga. Kohus arvestab hageja vajaliku ja mõistliku hoolsuse hindamisel ka asjaolu, et antud küttesüsteem – vesipõrandaküte koos laudparketiga on korteris kasutusel olnud alates 2007 ning kuni kostja poolt korteri kasutamiseni 6 kuu jooksul tekkisid parketile olulised kahjustused, mida ei ole võimalik parandada mingil muul viisil kui põranda täieliku väljavahetamise teel. Seega on hageja süüliselt kostjale kahju tekitanud ja kostjal on õigus hageja poolt makstud tagatisest teha tasaarvestus. Kostja on loobunud nõuete esitamisest kahju osas, mis ületavad tasaarvestatust ja leiab, et nõue tuleks lugeda lõppenuks tasaavestusega.
15. Eeltoodust tulenevalt kohus tuvastas, et tagatise tagastamise nõue oli kostja poolt tehtud tasaarvestusega kogu tagatisraha ulatuses VÕS § 197 lg 2 järgi lõppenud. Hagejal puudub eeltoodust tulenevalt alus tagatise tagastamist nõuda, mistõttu hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses (

§ 173

lg 1;

§ 174lg 1).

Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (

§ 173

lg 1 ja 2).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Tulenevalt

§ 190

lg 4 mõistab kohus hagejalt hagiavalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse välja täies ulatuses. Hageja on vabastatud riigilõivu summas 4 Istungiprotokoll aeg 00:35:19 Istungiprotokoll aeg 00:28:13 6 Kostja tõend hinnapakkumine tlk 118A 5 4/3 2-19-5587 175 eurot tasumisest Pärnu Maakohtu 24.05.2019 määrusega. Kuna kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata, mõistab kohus riigilõivu summas 175 eurot hagejalt välja riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr E401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919700053129. Selgituseks tuleb märkida: „Murel Murumets, 2-19-5587, riigilõivu tasumine riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 5/3