← Eesti

2-19-100105/6

Obsah (5)§ 444§ 174§ 138§ 144§ 178

2-19-100105 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja P OÜ rentis kostja D V’ile sõiduki xxxx registreerimismärgiga xxxx perioodiks 21.11.2017 kuni 21.12.

  1. Rendilepingu tingimuste kohaselt tohtis sõidukit juhtida üksnes rentnik D V (p 1.5). Eeltoodule vaatamata ning rendileandja kirjaliku nõusolekuta andis kostja I sõiduki juhtimise üle kolmandale isikule, kes põhjustas 09.12.2018 liiklusõnnetuse. Liiklusõnnetuse põhjustaja lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt. Hagejal oli kaskokindlustus, kuid kindlustusandja keeldus tekkinud kahju hüvitamast, kuna kindlustuslepingu tingimused nägid ette liiklusõnnetuse fikseerimise sündmuskohal ja politsei teavitamise. Samasugused nõuded liiklusõnnetuse sündmuskohal käitumiseks sätestavad ka liiklusseaduse § 169 ning hageja ja kostja vahel sõlmitud rendileping. Kuna kindlustusandja kahju ei hüvitanud, siis on kogu kahju jäänud seni hageja kanda. Liiklusõnnetuse põhjustaja F T allkirjastas hagejaga võlatunnistuse kahju hüvitamiseks summas 8500 eurot. D V’iga on peetud läbirääkimisi, kuid kirjalikku kokkulepet ta sõlminud ei ole. F T on hüvitanud 1200 eurot. Hageja palub
  2. rahuldada hagi;
  3. mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 7294,94 eurot;
  4. mõista kostjalt solidaarselt välja viivised alates hagi kohtu menetlusse võtmisest kuni nõude täitmiseni seadusjärgses määras (hagiavalduse esitamise aja seisuga 1,60 eurot päevas);
  5. menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 444lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2 2-19-100105 Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et soovib menetluskulude jätmist kostjate kanda, kuid ei ole eraldiseisvalt välja toonud, millised on hageja menetluskulud ega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust. Hagiavaldusest nähtub vaid, millises ulatuses kulusid on hageja kandnud seoses riigilõivu tasumisega. Kohus on 02.04.2019.a menetlusse võtmise määruses kohustanud hagejat esitama enda menetluskulude nimekiri ning selle aluseks olevad tõendid kohtule 20 päeva jooksul nimetatud määruse kättesaamisest, kuid hageja nimekirja esitanud ei ole. Hageja esindaja sai menetlusse võtmise määruse kätte 05.04.2019.a. Kuivõrd hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlust ega kulude nimekirja kohtule esitanud ei ole, määrab kohus tulenevalt

§ 174

lg-st 1 menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Käesoleva tsiviilasja kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 475 eurot. Kohus peab hageja kulutusi riigilõivule summas 475 eurot põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulud summas 475 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.