← Eesti

2-18-19514/41

Obsah (4)§ 663§ 659§ 563§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-19514 Määruse tegemise aeg ja koht 26.09.2019, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Kaija Kaijanen, Margo Klaar Tsiviilasi XX avaldus lapse

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ja asjaolud

  1. XX (lapse isa) esitas 27.12.2018 Harju Maakohtule avalduse YY (lapse ema) vastu lapse CCga suhtluskorra määramiseks. 3 XX (lapse isa) ja YY (lapse ema) (koos ka vanemad) abielust sündis XX.XX.XXXX CC (laps). Avalduse kohaselt jäi laps elama emaga, kes takistab isal lapsega suhelda. Lapse ema suhtub lapse isasse negatiivselt. Ema saadab lapse tihti sugulaste juurde Narva ning lapsega ise ei tegele. Lapse ema sugulased samuti ei võimalda isal lapsega kohtuda, kui samal ajal ei viibi Narvas lapse ema. Lapse ema nõuab, et isa suhtleks lapsega vaid ema juuresolekul. Laps käib lasteaias. Isa töötab vahetustega 3 tööpäeva ja peale seda on 3 puhkepäeva, mistõttu saaks lapsega suhtlemine toimuda isa puhkepäevadel. Avaldaja palub määrata järgmise suhtlemise korra: 1) laps suhtleb isaga ilma lapse ema juuresolekuta lapse isa puhkepäevadel:
  2. a 29-31 detsembrini ja 2019 aastal: jaanuaris: 5-
  3. jaanuar, 16-
  4. jaanuar, 28-
  5. jaanuar, veebruaris: 9-
  6. veebruar, 15-
  7. veebruar, 21-
  8. veebruar; märtsis: 5-
  9. märts, 11-
  10. märts, 30-
  11. märts; aprillis: 4-
  12. aprill,
  13. aprill, 22-
  14. aprill; mais: 4-
  15. mai, 16-
  16. mai, 28-
  17. mai; juunis: 15-
  18. juuni, 21-
  19. juuni, 27-
  20. juuni; juulis: 9-
  21. juuli, 27-
  22. juuli; augustis: 3-
  23. august, 8-
  24. august, 20-
  25. august; septembris: 7-
  26. september, 19-
  27. september; oktoobris: 7-
  28. oktoober, 25-
  29. oktoober; novembris: 6-
  30. november, 18-
  31. november; detsembris: 7-
  32. detsember, 18-
  33. detsember, 24-
  34. detsember,
  35. detsember -
  36. jaanuar. Igal järgneval aastal eelmärgitud lapse ja isa suhtlemispäevad lükkuvad edasi 1 päeva võrra võrreldes eelmise aasta suhtlemispäevadega. 2) Kui isa lapsega kohtumiseperioodi esimene päev satub tööpäevale, siis isa võtab lapse ema elukohast enne lasteaeda minekut kell 7.30 või lasteaiast ning toob lapse tagasi ema elukohta kohtumisperioodi viimasel päeval kella 21.00-ks. 3) Kui isa lapsega kohtumiseperioodi esimene päev satub puhkepäevale, siis isa võtab lapse ema elukohast suhtlemise esimesel päeval kell 10.00 ja toob lapse tagasi ema elukohta kohtumisperioodi viimasel päeval kella 21.00-ks 4) Laps on isaga vähemalt 7 päeva lapse isa puhkuse ajal. Isa teatab lapse emale enda puhkusest vähemalt 14 päeva ette ning lapse ema peab tagama lapse isale lapsega suhtlemise ja lapse isa juures viibimise isa osutatud puhkuse ajal. 5) Laps veedab isaga isa sünnipäeva ja sellele eelneva või järgneva päeva. Konkreetsest päevast enne või peale isa sünnipäeva lapse isa teavitab lapse ema vähemalt 3 päeva ette e-maili või smsi teel. 6) Lapse sünnipäeval on laps vanematega kordamööda. Lapse sünnipäeval paaritutel aastatel ja ühel sünnipäevale järgneval päeval laps on isaga ning paaris aastatel laps on oma sünnipäeval emaga. 7) Jõulud ja uue aasta pühad laps veedab vanematega kordamööda: emaga jõulupühad 2018 ja isaga uue aasta pühad (29.12 - 31.12.2018) ning järgmisel aastal vastupidi jõulupühad laps veedab isaga ja uue aasta pühad emaga. 8) Kui lapse ja isa suhtlemiskord jääb vahele ettenägematutel asjaoludel (haigestumine jne), siis lapseisal on õigus võtta ärajäänud päevad kas korraga või osade kaupa mistahes ajavahemikul teatades sellest lapse emale kirjalikult või telefoni teel vähemalt 1 päev ette. 9) Kohtumiste vahelisel ajal lapse ema võimaldab lapse isal suhelda lapsega ka telefoni teel.
  37. Harju Maakohus võttis 04.01.2019 määrusega menetlusse isa avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.
  38. Lapse isa esitas 09.01.2019 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mille Harju Maakohus jättis 24.01.2019 kohtumäärusega rahuldamata.
  39. Lapse ema esitas 28.01.2019 kohtule seisukoha isa avalduse osas. Ema vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ema tegi kohtule omapoolse ettepaneku suhtlemise korra 4 määrmaiseks. Avalduse kohaselt lapse isa väited selle kohta, et lapse ema takistab isal lapsega suhtlemast, ei vasta tõele. Viimati kohtus isa lapsega juulis
  40. Lapse ema leiab, et kui isa soovib lapsega suhelda, siis peab ta oma suhted lapsega taastama ja suhtlemine peab olema regulaarne ja stabiilne. Laps ei ole varem isa juures ööbinud ja koheselt alustada suhtlemist ööbimisest ei ole põhjendatud ega lapse huvides, sest see võib tekitada lapsele stressi. Arvestada tuleb ka sellega, et laps ei maga hetkel rahulikult terve öö oma voodis, vaid ärkab öösel mitu korda üles ja nõuab, et ema oleks temaga. Laps on isast mingil määral võõrdunud. Mõistlik on määrata suhtlemise korras ülemineku periood, mille jooksul isa taastab oma suhted lapsega ja suhtlemine lapsega toimub regulaarselt. Lapse ema ettepanek suhtluskorraks on järgmine. 1) Lapse isal on õigus esimese kolme kuu jooksul peale suhtlemiskorra kindlaksmääramist kohtuda lapsega üks kord nädalas 3 tundi. Vanemad kooskõlastavad e-posti teel kokkusaamiseks ettenähtud päeva nädala aega ette. Juhul, kui lapse isa ei saa kohtuda lapsega kokkulepitud päeval, siis lapse isa teavitab sellest lapse ema 3 päeva ette. Kohtumised lapsega üleminekuperioodil toimuvad lapse ema juuresolekul. Kui mõjuval põhjusel kokkulepitud kohtumine jääb ära, siis kohtumist ei asendata. 2) Peale üleminekuperioodi möödumist, kui lapse isal on taastatud suhted lapsega, on isal on õigus veeta lapsega üle nädala nädalavahetusel kas laupäeval või pühapäeval terve päeva selliselt, et lapse isa võtab lapse tema elukohast hiljemalt kell 11.00 ja toob õhtul lapse elukohta tagasi hiljemalt kell 20.
  41. Samuti lapse isal on õigus veeta lapsega aega üks kord nädalas tööpäevadel eelnevalt kokkulepitud päeval. Lapse isa võtab lapse tööpäeval peale lasteaeda kell 17.00 (päeval, kui lapsel lasteaias on huviring, siis 18.00) ja viib koju tagasi hiljemalt 20.30 õhtul. Juhul, kui lapse isa ei saa võtta last nädalavahetustel või tööpäevadel, siis lapse isa teavitab sellest lapse ema 3 päeva ette. 3) Sel ajal, kui laps viibib isaga, lapse isa tagab lapsele toidu, päevarežiimi järgimise ja eakohased tegevused. 4) Lapsevanemad lepivad lapse isa juures ööbimise osas kokku täiendavalt, mil lapsel kaovad ära raskused unega ja laps hakkab öösiti terve öö rahulikult magama 5) Tähtpäevade osas kehtib järgmine kord: paaritutel aastatel laps veedab jõulud 24.-
  42. detsember emaga, aga aastavahetuse
  43. detsember -
  44. jaanuar isaga; paaris aastatel aga vastupidi, laps veedab jõulud isaga, aga aastavahetuse emaga. Antud punkt kehtib tingimusel, et laps on hakanud lapse isa juures ööbima. Kui kokkulepet lapse ööbimises isa juures ei ole veel saavutatud ja laps ei ööbi lapse isa juures, siis veedab laps isaga aega päeval, alates kell 11.00 kuni 20.
  45. Vanemad kooskõlastavad sel juhul eelnevalt, mis päeva tähtpäevadel laps veedab isaga. 6) Suveperioodil määratud suhtlemiskord ei kehti, so alates juunist kuni augustini, kuna lapse vanematel on kokkulepe, et laps viibib suveajal Narva-Jõesuus. Juhul, kui lapse isa soovib kohtuda lapsega suveperioodil, siis lepib ta eelnevalt kuupäevades kokku lapse emaga e-posti teel. 7) Haigestumise korral laps ei saa kohtuda isaga. Ärajäänud kohtumisi ei asendata. 8) Lapse sünnipäeva korraldab lapse ema, aga lapse isal on õigus osaleda korraldatud üritusel ja õnnitleda last. 9) Isa võtab lapse emaga eelnevalt kokkulepitud ajal ja toob lapse koju tagasi hiljemalt 20.30 õhtul. Lapse isa teavitab lapse ema oma sünnipäeva tähistamisest 3 päeva ette e-posti teel. 10) Mõlemad vanemad võimaldavad suhtlemist lapsega telefoni teel ajal, mil laps viibib ühe või teise vanema juures. 11) Lapse isa ei või halvustada lapse kuuldes lapse ema ja mõlemad vanemad suhtuvad üksteisesse lugupidavalt. 12) Kokkulepitud suhtlemiskorda on võimalik muuta mõlema vanema nõusolekul, kui vanem kirjutab teisele vanemale muudatustest e-posti teel ja teine vanem omalt poolt annab oma kirjaliku nõusoleku. 5
  46. Eestkosteasutused Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) ja Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) ning lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetasid suhtluskorra kindlaksmääramist.
  47. Maakohus kuulas lapsevanemad ja teised menetlusosalised ära 19.02.2019 toimunud ärakuulamisel.
  48. Harju Maakohus kohaldas 22.02.2019 kohtumäärusega esialgset õiguskaitset ja määras kohtumenetluse ajaks kindlaks lapse ja isa suhtlemise korra. Maakohtu määrus
  49. Maakohus rahuldas 25.03.2019 määrusega osaliselt isa avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. Maakohus määras kindlaks alljärgneva suhtlemise korra: 1.1 Isa kohtub lapsega E 25.03 selliselt, et võtab lapse lasteaiast kell 17.00 ja viib lapse ema juurde koju kella 21.00ks. 1.2 Isa kohtub lapsega L 06.04.2019 selliselt, et võtab lapse kodust kell 11.00 ja toob lapse koju tagasi kella 21.00ks. 1.3 Isa kohtub lapsega N 18.04.2019 selliselt, et võtab lapse lasteaiast (pärast tantsutundi) kell 18.00 ja viib lapse ema juurde koju kella 21.00ks. 1.4 Isa kohtub lapsega T 23.04.2019 selliselt, et võtab lapse lasteaiast kell 16.30 ja viib lapse ema juurde koju kella 21.00ks. 1.5 Isa kohtub lapsega L 04.05.2019- P 05.05.2019 koos ööbimisega selliselt, et võtab lapse laupäeval kodust kell 11.00 ja toob lapse koju tagasi järgmisel päeval kella 17.00-ks. 1.6 Pärast 05.05.2019 toimub isa ja lapse kohtumine selliselt, et kui lapse isa 3-päevane töögraafikujärgsete vabade päevade periood langeb argipäevadele, toimub kohtumine kahel õhtul pärast lapse lasteaeda (esmaspäev, kolmapäev ja reede 17.00-21.00, teisipäev 16.30-21.00 või neljapäev 18.00-21.00). Kui lapse isa 3-päevane töögraafikujärgsete vabade päevade periood langeb osaliselt nädalavahetusele, toimub kohtumine koos ööbimisega (reedel pärast lasteaeda 17.00 kuni laupäeval kella 19.00-ni või laupäeval kella 11.00-st pühapäeval kella 17.00-ni). 1.7 Paaritul aastal veedab laps isaga jõulud (24.-
  50. detsember) ja emaga aastavahetuse (
  51. detsember-
  52. jaanuar), paarisaastal vastupidi. 1.8 Laps veedab isaga isa sünnipäeva ja sellele eelneva või järgneva päeva. Konkreetsest päevast lapse isa teavitab lapse ema vähemalt 3 päeva ette e-maili või sms teel. Isa võtab lapse kodust kell 11.00 või lasteaiast ja toob lapse tagasi koju järgmise päeva kella 21.00-ks. 1.9 Isal on õigus oma puhkuse ajal veeta lapsega vähemalt 7 päeva. Isa teavitab ema oma planeeritavast puhkusest vähemalt 14 päeva ette. 1.10 Lapse sünnipäeva korraldab vanem, kellega suhtlemise ajale lapse sünnipäev langeb. Teisel vanemal on õigus osaleda korraldatud üritusel ja last õnnitleda. 1.11 Kumbki lapsevanem ei või lapse tema juures viibimise ajal takistada lahusoleva vanema suhtlust lapsega telefoni teel. 1.12 Isa ja lapse kohtumised toimuvad lapse ema juuresolekuta. Lapse emal on õigus viibida isa ja lapse kohtumise juures ca 10 min lapse üleandmise ja lapse olukorraga kohanemise ajaks. 1.13 Lapse ema esitab esimesel võimalusel lapse isale kirjalikult lapse päevarežiimi. Isa ja lapse kohtumise ajal on isa kohustatud järgima lapse päevarežiimi (sh toitumine, uni). 1.14 Lapse isa töögraafikujärgsed vabad päevad on 2019 aastal jaanuarikuus: 5-
  53. jaanuar, 16-
  54. jaanuar, 28-
  55. jaanuar, veebruarikuus: 9-
  56. veebruar, 15-
  57. veebruar, 21-
  58. veebruar; märtsikuus: 5-
  59. märts, 11-
  60. märts, 30-
  61. märts; aprillikuus: 4-
  62. aprill,
  63. aprill, 22-
  64. aprill; maikuus: 4-
  65. mai, 16-
  66. mai, 28-
  67. mai; juunis: 15-
  68. juuni, 21-
  69. juuni, 27-
  70. juuni; juulis: 9-
  71. juuli, 27-
  72. juuli; augustis: 3-
  73. august, 8-
  74. august, 20-
  75. august; septembris: 7-
  76. september, 19-
  77. september; oktoobris: 7-
  78. oktoober, 25-
  79. oktoober; novembris: 6-
  80. 6 november, 18-
  81. november; detsembris: 7-
  82. detsember, 18-
  83. detsember, 24-
  84. detsember,
  85. detsember -
  86. jaanuar. Igal järgneval aastal eelmärgitud lapse ja isa suhtlemispäevad lükkuvad edasi 1 päeva võrra edasi võrreldes eelmise aasta suhtlemispäevadega. Lapse isa teavitab esimesel võimalusel lapse ema oma töögraafiku muutumisest. 1.15 Graafikujärgne kohtumine võib ära jääda ainult mõjuval põhjusel. Teine vanem teatab kohtumist takistavast asjaolust ette esimesel võimalusel sobiva sidevahendi teel või isiklikult, kuid hiljemalt 3 päeva enne kohtumist. Lapse haigestumise korral esitab lapse ema lapse isale vastava arstitõendi. Ärajäänud kohtumised asendatakse vanemate vastastikusel kirjalikul kokkuleppel. 1.16 Mõlemad lapsevanemad toetavad lapse suhet kummagi vanemaga. 1.17 Lapsevanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist lapsevanemat ega õõnestada teise vanema autoriteeti. Maakohus viitas

§-le 550 lg 2 p 1, §-le 447 lg 5, PKS -le 123 lg 1, §-le 143 lg 1 ja

  1. Maakohus märkis, et lapsevanemad ei vaidle selle üle, et lapse elukoht on ema juures. Lapsevanematel ei ole lastekaitseasutuse abist olenemata õnnestunud sõlmida kokkulepet suhtluskorras. Kohtumenetluses on lapsevanemad ühel meelel selles, et kuna laps ei ole alates augustist 2018 isaga kohtunud, peaks suhtluskord olema järkjärguline. Kuna ka kohtumenetluses ei jõudnud lapsevanemad kokkuleppele lahuselava vanema ja lapse suhtlemise korras, tuleb suhtlemiskord määrata kohtul. Maakohus leidis, et suhtlemiskorra kindlaksmääramine järkjärgulise suhtlemise suurendamisega on lapse huvides. Määratud suhtluskorra alusel on lapse isal võimalik taastada oma suhe lapsega, suhet säilitada ja arendada. Isa ja lapse regulaarne suhtlemine on lapse huvides. Lapsevanematel on ühine hooldusõigus, seega on ka lapsest lahuselaval isal õigus ja kohustus oma lapse eest parimal moel hoolt kanda ja teda kasvatada. Lapse isa tihe suhtlus ja side lapsega võimaldab isal paremini mõista lapse vajadusi ja soove. Suhtluskord võimaldab isa ja lapse suhtlemist korraga pikema aja vältel (7 päeva) lapse isa puhkuse ajal. Põhjendatud ei ole lapse ema ettepanek määrata, et suhtlemiskord ei kehti suvel. Isa ja lapse regulaarne suhtlemine on lapse huvides. Eeltoodu ei välista seda, et laps veedab aega ka NarvaJõesuus, sest isa ja lapse kohtumisi saab vanemate nõusolekul korraldada ka Narvas. Maakohus arvestas lapse ema poolt avaldatuga, et lapse ema ja lapse elukoht on Tallinnas. Narvas on laps viibinud eelkõige haiguse ajal. Isa määruskaebus
  2. Isa esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osaliselt – määruse resolutsiooni punktide 1.6., 1.7, 1.9 ja 1.15 osas ning teha selles osas uus määrus, millega määrata järgmine suhtlemise kord: 1.
  3. Pärast 05.05.2019 toimub isa ja lapse kohtumine selliselt, et kui lapse isa 3-päevane töögraafikujärgsete vabade päevade periood langeb argipäevadele, toimub kohtumine vabade päevade perioodi esimesel kahel järjestikusel õhtul pärast lapse lasteaeda (esmaspäev, kolmapäev ja reede 17.00-21.00, teisipäev 16.30-21.00 või neljapäev 18.00-21.00). Kui lapse isa 3-päevane töögraafikujärgsete vabade päevade periood langeb osaliselt nädalavahetusele, toimub kohtumine koos ööbimisega (reedel pärast lasteaeda 17.00 kuni pühapäeval kella 21.00ni või laupäeval kella 10.00st pühapäeval kella 21.00ni või pühapäeval kella 10-st kuni 21.00ni). Suvekuudel (juuni august) toimub isa ja lapse kohtumine argipäevadel hommikul kella 10-st kuni 21.00-ni ning puhkepäevadel reedel kella 10.00-st kuni pühapäeva kella 21.00-ni (kui lapse isa vabade päevade periood langeb reedele kuni pühapäevani) või laupäeval kella 10.00-st kuni pühapäeva kella 21.00ni (kui lapse isa vabade päevade periood langeb laupäevale - esmaspäevale) või pühapäeval kella 7 10-st kuni esmaspäeva kella 21.00ni (kui lapse isa vabade päevade periood langeb laupäevale teisipäevale). Laps elab Tallinnas ning lapse ema peab üle andma lapse isale Tallinnas ja lapse isa tagastab lapse elukohta Tallinnas. 1.
  4. Paaritul aastal veedab laps isaga jõulud (24.-
  5. detsember) ja emaga aastavahetuse (
  6. detsember-
  7. jaanuar), paarisaastal vastupidi. Lapse ja isa suhtlemine algab suhtlemise esimesel päeval kell 10.00 ja lõpeb suhtlemise viimasel päeval kell 21.
  8. 1.
  9. Isal on õigus oma puhkuse ajal, sõltumata sellest, kas see on suvel või mingil muul ajal, veeta lapsega vähemalt 7 päeva järjest. Puhkuse esimesel päeval isa võtab lapse kodust Tallinnas kell 10.00 ja toob lapse koju Tallinnas puhkuse viimasel päeval kell 21.
  10. Isa teavitab lapse ema oma planeeritavast puhkusest vähemalt 14 päeva ette ning lapse ema kohustub võimaldama lapsel veeta isaga puhkuse. 1.
  11. Graafikujärgne kohtumine võib ära jääda ainult mõjuval põhjusel. Teine vanem teatab kohtumist takistavast asjaolust ette esimesel võimalusel sobiva sidevahendi teel või isiklikult, kuid hiljemalt 3 päeva enne kohtumist. Lapse haigestumise korral esitab lapse ema lapse isale vastava arstitõendi ja kohustub teavitama lapse isa lapse tervislikust seisundist ja lapse tervenemisest. Ärajäänud kohtumised asendatakse sellisel viisil, et iga ärajäänud kohtumise asemel lapse isa kohtub lapsega lapse tervenemisele igal järgneval lapse isa 3-päevase töögraafikujärgsete vabade päevade perioodi kolmandal päeval kuni kõikide kogunenud asenduspäevade kasutamiseni. Määruskaebuse kohaselt on kohtumääruse resolutsiooni punktid 1.6., 1.7, 1.9 ja 1.15 ebaselged ning ei ole üheselt arusaadavad ja täidetavad. Määruse p 1.
  12. sõnastuses ei ole selge, kuidas lapse isa 3-päevasel töögraafikujärgsete vabade päevade perioodil määratakse 2 õhtut, mil lapse isa saab lapsega suhelda ja kes määrab need 2 päeva. Kas lapse isa 3-päevasest töögraafikujärgsete vabade päevade perioodist saab suhelda lapsega vabade päevade perioodi kahel esimesel päeval järjest või kahel viimasel päeval järjest või vaheldumisi esimesel ja viimasel päeval. Eeltoodud osas ei ole suhtlemise kord täidetav. Isa leiab, et puhkepäevadel lapsega suhtlemise vähendamine kahele päevale kolme asemel ei ole lapse huvides ja piirab ebamõistlikult lapsega suhtlemist. Lapse isal on töögraafiku tõttu harva võimalus suhelda lapsega reedest pühapäevani. Poolikud kahepäevased suhtlemised on liiga lühikesed, et planeerida reisimist mööda Eestit, sõita suvilasse, väljapoole linna, aktiivselt puhata jne. Lapse isa arvates oleks mõistlik ja lapse huvides, et kui lapse isa 3-päevane töögraafikujärgsete vabade päevade periood langeb osaliselt nädalavahetusele reedest - pühapäevani või laupäevast esmaspäevani või pühapäevast - teisipäevani, siis toimub kohtumine ööbimisega reedel pärast lasteaeda kella 17.00-st kuni pühapäeva kella 21.00-ni või või laupäeval kella 10.00-st pühapäeval kella 21.00-ni või pühapäeval kella 10-st kuni 21.00-ni. Isa arvates on määruse resolutsiooni punkt 1.
  13. ebaselge ka seetõttu, et ei ole selge, kas see kehtib aastaringselt ning ka suveperioodil. Määruses tuleks märkida, et laps elab Tallinnas ning lapse ema peab lapse isale üle andma Tallinnas ning isa tagastab lapse tema elukohta Tallinnas. Samuti tuleb arvestada, et suveperioodil laps peamiselt lasteaias ei käi ning lapse ja isa suhtlemine suvekuudel (juuni - august) nii tööpäevadel kui ka puhkepäevadel võiks toimuda pikemalt, näiteks argipäevadel hommikul kella 10-st kuni 21.00-ni ning puhkepäevadel reedel kella 10.00-st kuni pühapäeva kella 21.00-ni (kui lapse isa vabade päevade periood on reedest kuni pühapäevani) või laupäeval kella 10.00-st kuni pühapäeva kella 21.00-ni (kui lapse isa vabade päevade periood on laupäevast - esmaspäevani) või pühapäeval kella 10-st kuni esmaspäeva kella 21.00-ni (kui lapse isa vabade päevade periood on laupäevast - teisipäevani). 8 Isa arvates on määruse resolutsiooni punkt 1.
  14. ebaselge, sest puudub suhtlemise alguse ja lõppemise aeg. Isa arvates on määruse resolutsiooni punkt 1.9 ebaselge, sest puudub suhtlemise alguse ja lõppemise aeg ning päevade kasutamise järjestus. Isa arvates on määruse resolutsiooni punkt 1.15 ebaselge, sest ei ole määratletud konkreetselt lapse haigestumist puudutavat olukorda ja ärajäänud kohtumiste asendamist. Ära on jäänud kolme kohtumise asendamised, sest lapse emaga ei ole kokkulepet saavutatud. Seetõttu ei ole võimalik määrust täita. Lapse ema varjab ka lapse isa eest lapse tegelikku tervislikku seisundit ja ei anna selle kohta informatsiooni, et takistada isal lapsega kohtumast. Edasine menetluse käik
  15. Ema palub jätta isa määruskaebuse läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud isa kanda. Ema on seisukohal, et määruskaebuse esitamise tähtajast ei ole kinni peetud. Ema hinnangul ei oma tähtsust, millal sai määruse kätte isa lepinguline esindaja, sest isa sai määruse kätte 26.03.2019.

ei sätesta eraldi regulatsiooni, et lepingulisel esindajal on eraldi menetlustähtajad. Maakohtu määrus on põhjendatud. Kaebuses välja toodud isa põhjendused esitati juba asja läbivaatamisel maakohtus. Asendused, mis on seotud lapse haigestumisega ei ole põhjendatud ja toovad segadust suhtluskorda. Seetõttu lapse ema asendusi ei poolda. Kui laps on isaga rohkem kui ühe öö, siis emal puudub ülevaade lapse seisundist. Pikematele reisidele võiks minna siis, kui laps on 8-aastane. Lapse ema arvates ei saa lubada lapsel isaga pikaajalisi kohtumisi ega jätta last isa juurde kauemaks kui üheks ööks kuni laps pole saanud 8-aastaseks. Kui laps on saanud 8aastaseks, siis on võimalikud ka pikemaajalised kohtumised ja ühised puhkused lapsega. Puhkuse ajast on vaja ema informeerida 4 kuud ette. Kui isa soovib lapsega kohtuda, siis peab isa tulema sinna, kus laps viibib. Ema arvates ei ole mõeldav möödalastud kohtumiste asendamine, kui selleks oli oluline põhjus, näiteks lapse haigus.

  1. Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) toetab isa määruskaebust. Ei ole välistatud, et määruskaebuses viidatud kohtumääruse punktid võivad olla vanemate poolt mitmeti tõlgendatavad ja ei taga vajalikul määral lapse suhtlemist isaga. Suhtluskorra täitmisel vanemate erimeelsuste vältimiseks on mõistlik isa viidatud punkte täpsustada.
  2. Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) toetab isa määruskaebust. Lapse parimates huvides on suhelda oma eraldi elava vanemaga regulaarselt ja takistusteta. Mustamäe Linnaosa Valitsus taotleb lapse õiguste ja arenguvajaduste tagamise kaitseks kohtult vanemate suunamist vanemluskoolitusele eesmärgiga saavutada ühine arusaam lapse arenguvajaduste mõistmisel ja ühtlasel tagamisel ning saavutada vanemate vaheline elementaarne koostöö lapse elukorralduslike küsimuste lahendamisel tasemeni, mis tagab lapse loomuliku arengu, ilma vanemate konfliktide kahjustusteta. Kui lapsega kooselav vanem takistab lapse suhtlusõigust ja lapse jaoks loodud suhtlusvõimaluste reaiseerimist, otsides erinevaid vabandusi ja põhjuseid, on lapse õiguste ja loomuliku arengu huvides vajalik kaaluda hooldusõigusest tuleneva otsustus- ja esindusõiguse muutmist ning anda see lapse isale. 9
  3. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab isa määruskaebust. Vanemate vahel on täielik ebakõla ja kommunikatsioonihäired, mistõttu peaks selguse huvides suhtluskord olema sõnastatud võimalikult täpselt ja üheselt mõistetavalt. See on lapse huvides.
  4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 15. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega muudab ja täiendab isa ja lapse suhtluskorda. Ringkonnakohus rahuldab isa määruskaebuse osaliselt.

  1. Ringkonnakohus käsitleb esmalt ema taotlust määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks (I), seejärel isa ja lapse suhtluskorda (II) ja teeb lõpetuseks menetluslikud otsustused (III). I
  2. Vastuses määruskaebusele palub ema jätta isa määruskaebuse läbi vaatamata. Ema on seisukohal, et määruskaebuse esitamise tähtajast ei ole kinni peetud. Ema hinnangul ei oma tähtsust, millal sai määruse kätte isa lepinguline esindaja, sest isa sai määruse kätte 26.03.2019.

ei sätesta eraldi regulatsiooni, et lepingulisel esindajal on eraldi menetlustähtajad. Maakohus asus 08.05.2019 kohtumääruses seisukohale, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Maakohus selgitas, et on toimetanud lõpplahendi kätte nii lapsevanematele kui ka nende lepingulistele esindajatele. Määruskaebuse esitajale XX-le on määrus kätte toimetatud AET-is 26.03.2019 ja XX lepingulisele esindajale vandeadvokaat Vladimir Sadekovile 08.04.2019. Maakohus asus seisukohale, et määruskaebuse esitamise tähtaja järgimise kontrollimisel tuli lähtuda vaidlustatud määruse kättetoimetamisest 08.04.2019 kaebuse esitaja lepingulisele esindajale. Maakohus viitas

§-le 321 lg 1 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsusele asjas nr 3-2-1-97-09 p 11 ning Tallinna Ringkonnakohtu 12.12.2016 määrusele tsiviilasjas nr 2-16-

  1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et määruskaebus on esitatud tähtaegselt. Määruskaebuse kättetoimetamise tähtaega tuleb hakata arvutama määruse kättetoimetamisest esindajale. Kui menetlusosalisel on kohtumenetluses esindaja, siis tähtaja arvutamisel ei oma tähtsust asjaolu, et määrus on kätte toimetatud ka menetlusosalisele endale. Riigikohus on selgitanud, et üks menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärke ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg (Riigikohtu 30.09.
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9709, p 11). Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus rahuldamata ema taotluse määruskaebuse läbi vaatamata jätmiseks. II (A)
  3. Määruskaebuse kohaselt on kohtumääruse resolutsiooni punktid 1.6., 1.7, 1.9 ja 1.15 ebaselged ning ei ole üheselt arusaadavad ja täidetavad.
  4. Isa on seisukohal, et määruse p 1.
  5. on ebaselge järgmistel põhjustel: 10 - kuidas lapse isa 3-päevasel töögraafikujärgsete vabade päevade perioodil määratakse kaks õhtut, mil lapse isa saab lapsega suhelda ja kes määrab need kaks päeva. kas suhtluskord kehtib aastaringselt ning ka suveperioodil. ei nähtu, kus tuleb laps isale üle anda ja kuhu peab isa lapse tagastama. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kohus teeb lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lg 1). Suhtluskorra määramisel on oluline, et laps saaks omada head ning lähedast suhet mõlema vanemaga. Maakohus on suhtlemise korda määrates õigesti lähtunud PKS §-st 143 lg 1 ja § 123 lg-st 1, kuid maakohtu määratud suhtlemise kord ei ole selge ja täidetav osas, milles maakohus ei ole täpselt kindlaks määranud, millisel kahel päeval toimub isa ja lapse kohtumine isa 3-päevase töögraafikujärgsete vabade päevade olemasolul, mis langeb argipäevadele. See tähendab seda, et ema ja isa peavad omavahel need kaks päeva kokku leppima. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi suhtlemise korra täitmisel, tuleb kohtul lapsega suhtlemist reguleerides määrata võimalikult täpselt vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg, sh kestus ja sagedus ning lapse üleandmise kord. Vanemad taotlevad kohtus vanema ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramist eelkõige seetõttu, et nad ei jõua omavahel suhtlemise korras, sh suhtlemise aegades ja lapse üleandmise kohas kokkuleppele. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle ja lapse üleandmise koha üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade ja lapse üleandmise koha osas täpne (vt Riigikohtu
  6. novembri
  7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 22). Eeltoodust tulenevalt täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1.6 esimest lauset ja määrab, et pärast 05.05.2019 toimub isa ja lapse kohtumine selliselt, et kui lapse isa 3-päevane töögraafikujärgsete vabade päevade periood langeb argipäevadele, toimub kohtumine vabade päevade perioodi esimesel kahel järjestikusel õhtul pärast lapse lasteaeda (esmaspäev, kolmapäev ja reede 17.00-21.00, teisipäev 16.30-21.00 või neljapäev 18.00-21.00).
  8. Isa on määruskaebuses tuginenud sellele, et määruse resolutsiooni punktist 1.
  9. ei nähtu, kus tuleb laps isale üle anda ja kuhu peab isa lapse tagastama. Nimetatud asjaolud on selgunud menetluse kestel. Ringkonnakohtul on aga võimalik menetlusökonoomia põhimõttest ja lapse huvidest lähtudes maakohtu määratud suhtluskorda täpsustada. Vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend peab olema lapse üleandmise koha osas täpne (käesoleva otsuse p 19). Käesoleval juhul on isa ja ema vahel tekkinud lapse üleandmise kohas vaidlus, sest ema viibib lapsega tihti Narva-Jõesuus, kuid lapse tegelik elukoht ja ema ning isa elukohad asuvad Tallinnas. Kui isa peab lapsele järgi minema sinna, kus ema lapsega parasjagu viibib, muudab selline olukord lapse võtmise isa jaoks keeruliseks, kui ema viibib lapse elukohast kaugel ja isa peab kulutama ebamõistlikult palju aega lapseni jõudmiseks. Käesoleval juhul viibib ema lapsega tihti NarvaJõesuus, kuhu isa peaks Tallinnast lapsele järgi sõitma. Kuivõrd Narva-Jõesuus ei ole lapse püsiv elukoht, siis leiab ringkonnakohus, et on mõistlik ja ka lapse huvides, kui isa võtab lapse Tallinnas lapse elukohast ja toob lapse tagasi Tallinnasse lapse elukohta. Eeltoodust tulenevalt täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1.6 viisil, et isa võtab lapse Tallinnas lapse elukohast ja toob lapse tagasi Tallinnasse lapse elukohta. 11
  10. Põhjendamatu on määruskaebuse seisukoht, mille kohaselt maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1.6 on ebaselge ka seetõttu, et sellest ei nähtu, kas see kehtib aastaringselt ning ka suveperioodil. Kui kohtumääruse resolutsioonist ei nähtu erandeid suhtluskorra osas suveperioodil, siis tähendab see seda, et suhtluskord kehtib aastaringselt. Ka maakohtu määruse põhjendava osa punktist 12 nähtub, et maakohus ei pidanud põhjendatuks lapse ema ettepanekul määrata, et määratud suhtlemiskord ei kehti suvel.
  11. Põhjendatud on määruskaebuse seisukoht, et maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1.
  12. on ebaselge, sest puudub suhtlemise alguse ja lõppemise aeg. Vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend peab olema suhtlemise aegade osas täpne. Eeltoodust tulenevalt täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse punkti 1.7 ja lisab sellele, et isa võtab lapse suhtlemise esimesel päeval kell 10.00 ja toob tagasi suhtlemise viimasel päeval kell 20.
  13. Ringkonnakohtu põhjendused kellaaegade osas on määruse punktis
  15. Põhjendatud on määruskaebuse seisukoht, et maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1.
  16. on ebaselge, sest puudub suhtlemise alguse ja lõppemise aeg ning päevade kasutamise järjestus. Praegusel juhul peab määruse resolutsioonist nähtuma täpne suhtlemise aeg. Eeltoodust tulenevalt täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse punkti 1.9 ja lisab sellele, et isa võtab lapse Tallinnas lapse elukohast puhkuse esimesel päeval kell 10.00 ja toob lapse tagasi Tallinnasse lapse elukohta puhkuse seitsmendal päeval kell 20.
  17. Ringkonnakohtu põhjendused kellaaegade osas on määruse punktis
  19. Põhjendatud on määruskaebuse seisukoht, et maakohtu määruse resolutsiooni punkt 1.
  20. on ebaselge, sest ei ole määratletud konkreetselt lapse haigestumist puudutavat olukorda ja ärajäänud kohtumiste asendamist. Praegusel juhul peab määruse resolutsioonist nähtuma täpne suhtlemise aeg. Eeltoodust tulenevalt täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1.15 ja lisab sellele, et lapse ema teavitab lapse isa lapse tervenemisest. On oluline, et isal oleks teada, millal laps terveks sai, et lapsega ärajäänud kohtumised asendada esimesel võimalusel. Määruse resolutsioonist peab nähtuma, kuidas toimub ärajäänud kohtumiste asendamine, sest vanemate vahel on selles vaidlus. Eeltoodust tulenevalt täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1.15 ja lisab sellele, et ärajäänud kohtumised asendatakse samadel kellaaegadel selliselt, et iga ärajäänud kohtumise päeva asemel kohtub isa lapsega lapse tervenemisele igal järgneval isa 3-päevase töögraafikujärgsete vabade päevade perioodi kolmandal päeval kuni kõikide ärajäänud kohtumiste asendamiseni. (B)
  21. Isa vaidlustab ka osaliselt maakohtu määratud suhtluskorda ja soovib muuta suhtlemise kestust nii päevade kui ka kellaaegade osas. Ringkonnakohus peab määruskaebuses toodud suhtlemise kestust päevade osas põhjendatuks ning kellaaegade osas osaliselt põhjendatuks ja lapse huvides olevaks. Lapse huvides on see, et laps saab lahus elava vanemaga suhelda. Samuti arvestab kohus sellega, et lapse ema on pidanud võimalikuks, et laps viibib isa juures mitu ööd 12 järjest (tl 55, p 9.5.). Lapse isa on kohtule avaldanud, et ta töötab töögraafiku alusel, mille järgi on lapse isa vaheldumisi kolm päeva tööl ja kolm päeva vaba. Lapse isa märgib, et töögraafiku tõttu esineb tal harva võimalus lapsega suhtlemiseks reedest pühapäevani. Maakohus on määruse resolutsiooni punktis 1.
  22. märkinud, et lapse isa töögraafikujärgsed vabad päevad on 2019 aastal jaanuarikuus: 5-
  23. jaanuar, 16-
  24. jaanuar, 28-
  25. jaanuar, veebruarikuus: 9-
  26. veebruar, 15-
  27. veebruar, 21-
  28. veebruar; märtsikuus: 5-
  29. märts, 11-
  30. märts, 30-
  31. märts; aprillikuus: 4-
  32. aprill,
  33. aprill, 22-
  34. aprill; maikuus: 4-
  35. mai, 16-
  36. mai, 28-
  37. mai; juunis: 15-
  38. juuni,
  39. juuni, 27-
  40. juuni; juulis: 9-
  41. juuli, 27-
  42. juuli; augustis: 3-
  43. august, 8-
  44. august, 20-
  45. august; septembris: 7-
  46. september, 19-
  47. september; oktoobris: 7-
  48. oktoober, 25-
  49. oktoober; novembris: 6-
  50. november, 18-
  51. november; detsembris: 7-
  52. detsember, 18-
  53. detsember,
  54. detsember,
  55. detsember -
  56. jaanuar. Isa töögraafikust nähtub, et harva langeb isa 3-päevane töögraafikujärgsete vabade päevade periood nädalavahetusele, mistõttu saab isa harva veeta lapsega terve päeva. Ringkonnakohus peab põhjendatuks, et isa kohtub lapsega isa 3-päevase töögraafikujärgsete vabade päevade perioodil nädalavahetusel pikemalt ja koos ööbimisega. Suhtluskorra kellaaegade osas ei ole maakohus põhjendanud, miks peab isa lapse laupäeval koju tagasi tooma kell 19.00 ning võtma lapse laupäeval kell 11.00-st ja tagasi koju tooma pühapäeval kell 17.00, kui lapse ema on menetluses avaldanud, et lapse isa võib lapse võtta tema elukohast hiljemalt kell 11.00 ja koju tuua hiljemalt kell 20.30 (tl 55). Seetõttu ei ole maakohtu määrus selles osas põhjendatud. Ringkonnakohus peab põhjendatuks, et isa võtab lapse kell 10.00 ja toob lapse koju hiljemalt kell 20.
  57. Seejuures arvestab ringkonnakohus lapse vanusega (laps on 5-aastane) ja seda, et õhtul pärast koju tulemist ja enne magama minemist on vaja teha ettevalmistavad toimingud (sh vajadusel arvestada söögiajaga). Seetõttu on mõistlik, et isa toob lapse koju hiljemalt kell 20.
  58. Samuti ei näe ringkonnakohus, et lapse huvidega oleks vastuolus, kui isa võtab lapse laupäeval kell 10.
  59. Eeltoodust tulenevalt täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1.6 teist lauset ja määrab, et kui lapse isa 3-päevane töögraafikujärgsete vabade päevade periood langeb osaliselt nädalavahetusele, toimub kohtumine koos ööbimisega (reedel pärast lasteaeda kell 17.00 kuni pühapäeval kella 20.30-ni või laupäeval kell 10.00-st kuni pühapäeval kella 20.30-ni) või pühapäeval kella 10.00-st kuni 20.30-ni. Põhjendatud ei ole vastustaja seisukoht, et isale ei saa lubada lapsega pikaajalisi kohtumisi ega jätta last isa juurde kauemaks kui üheks ööks kuni laps pole saanud 8-aastaseks. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaks alust piirata lapse ja isa suhtlusõigust nii nagu lapse ema seda taotleb. Igal lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga ning igal vanemal on õigus suhelda ja kohustus tagada teisele vanemale lapsega suhtlemise võimaldamine. Vanemal on õigus nõuda teiselt vanemalt teavet lapse isikuga ja varaga seotud tähtsate asjaolude kohta, kui see ei ole vastuolus lapse huvidega (PKS § 144). Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et lapse ema ei ole vaidlustanud maakohtu määruse resolutsiooni punkte 1.
  60. ja 1.9., kus maakohus on määranud isa ja lapse kohtumised ööbimisega pikemaks kui üks öö.
  61. Lapse isa palub täiendada maakohtu määruse resolutsiooni punktis 1.
  62. Põhjendatud on määruskaebuse seisukoht, et suvekuudel (juuni - august), kui laps lasteaias ei viibi, peaks isa saama lapsega pikemalt aega koos veeta. See on ka lapse huvides. Seetõttu määrab ringkonnakohus, et suvekuudel (juuni - august), kui laps lasteaias ei viibi, toimub isa ja lapse kohtumine argipäevadel 13 (esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval, reedel) hommikul kella 10.00-st kuni 20.30ni. Suvekuudel (juuni – august), kui laps lasteaias ei viibi ja lapse isa vabade päevade periood on reedest pühapäevani, siis toimub isa ja lapse kohtumine reedel kella 10.00-st kuni pühapäeval kella 20.30-ni. Suvekuudel (juuni – august), kui laps lasteaias ei viibi ja lapse isa vabade päevade periood on laupäevast teisipäevani, siis toimub isa ja lapse kohtumine pühapäeval kella 10.00-st kuni esmaspäeval kella 20.30-ni.
  63. Maakohus on lahendi resolutsiooni punktis 1.
  64. määranud, et ärajäänud kohtumised asendatakse vanemate vastastikusel kirjalikul kokkuleppel. Seega nähtub, et maakohus ei ole määranud, kuidas ärajäänud kohtumiste asendamine toimub. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1.
  65. osas, milles maakohus määras, et ärajäänud kohtumised asendatakse vanemate vastastikusel kirjalikul kokkuleppel. Nõustuda tuleb määruskaebuse väitega, et praegusel juhul peab määruse resolutsioonist nähtuma, kuidas toimub ärajäänud kohtumiste asendamine, sest vanemate vahel on selles vaidlus. Ringkonnakohus peab põhjendatuks, et ärajäänud kohtumised asendatakse samadel kellaaegadel selliselt, et iga ärajäänud kohtumise päeva asemel kohtub isa lapsega lapse tervenemisele igal järgneval isa 3-päevase töögraafikujärgsete vabade päevade perioodi kolmandal päeval kuni kõikide ärajäänud kohtumiste asendamiseni. Sellise korra eesmärgiks on, et ärajäänud kohtumine asendatakse samaväärse kohtumisega, st et asendatava kohtumise pikkus oleks sama, mis ärajäänud kohtumise pikkus. Maakohtu resolutsiooni tuleb täiendada lapse ema kohustusega teavitada lapse isa lapse tervenemisest. On oluline, et lapse isale oleks teada, millal on laps terveks saanud, et planeerida lapsega ärajäänud kohtumised. Muus osas on maakohtu resolutsiooni p 1.
  66. selge ega vaja muutmist või täiendamist. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus on määruse resolutsiooni punktis 1.
  67. määranud, et ärajäänud kohtumised asendatakse. Lapse ema ei ole selles osas määruskaebust esitanud, mistõttu saab ringkonnakohus läbi vaadata üksnes isa määruskaebuse ja otsustada, kuidas ärajäänud kohtumised asendatakse. III
  68. Seoses Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) taotlusega märgib kolleegium järgmist. Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et vanemad suudavad koostööd teha ja isa on saanud lapsega suhelda. Lapse ema ei ole maakohtu määrust vaidlustanud, seega on lapse ema maakohtu määratud suhtluskorraga nõustunud. Suuremas osas taotleb lapse isa määruskaebekorras maakohtu määruse täpsustamist. Kui vanemad siiski tulevikus määratud suhtluskorda ei täida ja omavahel kokkuleppele ei jõua, on võimalik ühe mõjutusvahendina suunata vanemad vanemluskoolitusele

§-i 563 lg 7 kohase lepitusmenetluse raames. Eeltoodust tulenevalt ei ole käesolevas menetlusstaadiumis alust rahuldada Tallinna linna (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) taotlust vanemate suunamiseks vanemluskoolitusele. Nimetatu ei tähenda, et vanemad ei peaks tegema pingutusi, et saavutada ühine arusaam lapse arenguvajaduste mõistmisel ja vanemate koostöö lapse elukorralduslike küsimuste lahendamisel. Käesolevas asjas määratava suhtlemise korra eesmärgiks on eelkõige tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine, võimaldada lapsel tunda lahus elavat vanemat ja säilitada vanemate ja lapse vahelised isiklikud suhted. Suhtlusõiguse tagamise eesmärgil peavad lahus elavad vanemad käituma heas usus ja hoiduma suhtlusõiguse realiseerimise takistamisest ning tegema endast kõik 14 võimaliku suhtlusõiguse teostamiseks. Lapsega koos elav vanem peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Kui lapsega koos elav vanem ei teosta oma õigusi kooskõlas lapse huvidega ja takistab lahus elaval vanemal lapsega suhelda, s.o ei täida kohtu kindlaks määratud suhtluskorda või raskendab selle täitmist, on võimalik vanemal algatada

§ 563

alusel lepitusmenetlus last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks.

§ 563

lg 4 järgi arutab kohus vanematega lapsega suhtlemise võimatuse tagajärgi lapse heaolule ja juhib tähelepanu võimalikele sunnivahenditele määruse täitmisele sundimiseks ja suhtlemisõiguse kitsendamise või äravõtmise võimalusele, samuti võimalusele lasta end nõustada perenõustajal. Kui kohtus ei saavutata suhtlemise korraldamises ega järgnevas perenõustaja poole pöördumises kokkulepet või kui kas või üks vanematest kohtusse ei ilmu, tunnistab kohus

§ 563

lg 7 kohaselt lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määrab, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust või milliseid muudatusi on vaja teha vanema õigustes lapse suhtes. 29.

§ 172

lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades vaidluse sisu, on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud, mis jäävad riigi kanda (

§ 172lg 3).

Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.