Obsah (5)

§ 95§ 84§ 83§ 90§ 80

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-19264 Tsiv

) § 90 lg 1 kohaselt eeldatakse kostja omandiõigust nendele. Vastupidist peab tõendama hageja. 5. Hageja ei väitnud ega tõendanud, et ta säilitas esemete kostjale üleandmisel omandi ja tal oli õigus asjad hiljem tagasi saada, et ta sõlmis kostjaga lapse esemete kasutamiseks mõne võlaõigusliku kasutuslepingu, mis oleks nüüd lõppenud või et ta oleks esemete valdusest tahtevastaselt ilma jäänud. Hageja ei selgitanud kostjal väidetava valduse tekke asjaolusid. Seega on kostja valdus heauskne

§ 95mõttes, mitte omavoliline või pahauskne.

1. Väide, et asjad on lapsele väikseks jäänud, ei loo hagejale nõude alust ega muuda kostja väidetavat valdust ebaseaduslikuks.
2. Hagiavalduses nimetatud turvatool ei ole kunagi olnud kostja valduses. Kostja ostis 29.09.2015 ise lapsele turvatooli, mida kasutab oma autos siiani.
3. Hagejal ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist.

§ 84

lg 2 kohaselt vastutab asja hävimise ja väärtuse vähenemise eest üksnes omavoliline valdaja ja vaid siis, kui hävimist või 2 väärtuse vähenemist ei oleks toimunud, kui asi oleks olnud hageja valduses. Hageja ei tõendanud kostja valduse pahauskust.

1. Tõendamata on hageja väidetava kahju suurus. Kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda samaväärse asja soetamise kuludest võimalikult kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Tõendamata on, et neli aastat lapse kasutuses olnud asjad on sama väärtusega, nagu uued. Netiportaalis on sellised esemed müügis 5 kuni 10 euro, vankrid 80 kuni 100 euroga.
2. Kostja ei ole kunagi vallanud ega isiklikult hageja asju kasutanud. Hageja andis esemed kostjale üle, kuna pooltel on ühine laps (sündinud 17.07.2014). Hageja ei maksnud kostjale kuni juulini 2015 elatist, vaid ostis lapsele mõned suuremad esemed (jalutuskäru koos kotiga, madratsi, talvekombinesooni, jalakatte). Ülejäänud asjad ostis kostja ise. Hagiavalduses märgitud esemed on hinnatavad lapsele antud ülalpidamisena perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 ja § 100 lg 3 tähenduses ning on seega lapse vara. Asjad on siiani lapse kasutuses. Ülalpidamise tagasinõudmine ei ole võimalik ja pealegi on hagi esitatud vale isiku vastu.
3. Vanemate vahel ei ole olnud kokkulepet lapse asjade tagasiandmise kohta. Kostja soovib lapse asjad müüa ja kasutada saadavat raha lapse jaoks. Esimese astme kohtu otsus
4. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 1440 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja valduses on jalutuskäru Ew Sky Base plus Bla ja kandekott Ew Sky carrycot Plus, jalakate Ew MINI footmuff Bla, madrats Fiskunsy Sen 120*60*11 ning talvekombinesoon JACK 680-COVERALL, et nimetatud esemed ostis hageja ja andis nende valduse üle kostjale. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on tõendanud, et ta on nende asjade omanik.
6. Asjade omandiõigust ei ole käesoleval juhul võimalik valdusest tuleneva omandiõiguse eelduse alusel (

90 lg 1) kindlaks teha. Tõendamata on, et asjade omanikuks võiks olla keegi muu, kui hageja. Hageja väitel ei ole tal olnud tahet anda asjade omand üle kostjale ja kostja ei tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe omandi üleandmise kohta. Hageja omandiõiguse üleandmise tahet ei tõenda ka tema väide, et tal ei ole kostjaga mingit võlaõiguslikku kokkulepet asjade kasutamise kohta ega kostja väide, et hagiavalduses nimetatud asjad on kostjale üle antud muude kohustuste täitmiseks. Hageja ei tõendanud, et ta andis kostjale tema soetatud turvatooli Cybex Pallas M-Fix 9 valduse. Kostja tõendas, et ostis sellise turvatooli ise.

1. Pooled ei vaidle, et jalutuskäru ja kandekott, jalakate, madrats ning talvekombinesoon on kostja valduses seetõttu, et hageja soetas need poolte ühise lapse jaoks. Seega ei ole mõistlik arvata, et kostja valduses olevad asjad on tema ebaseaduslikus valduses. Kui hageja on võimaldanud kostjal kasutada asju poolte ühise lapse jaoks, on tõendatud, et hageja on oma käitumisega avaldanud tahet anda asjade valdus kostjale. Hageja ei põhistanud ega tõendanud asjaolusid, mis annaks alust arvata, et kostja on kohustatud asjad tagastama. Kuna kostja ei valda asju ebaseaduslikult, ei ole vaja hinnata, kas kostja valdus on heauskne või pahauskne.
2. Kuna hageja välistas asjade kasutamise võlaõigusliku kokkuleppe olemasolu kostjaga ja kostja arvates on lapse jaoks soetatud esemete üleandmist võimalik käsitleda lapse ülalpidamiskohustuse täitmisena, ei ole võimalik kaaluda nõude lahendamist muudel 3 alternatiivsetel alustel. Hageja põhinõue on tõendamata ja põhjendamatu on ka kahju hüvitamise nõue.
3. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 1440 eurot. Apellatsioonkaebus
4. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja kostjalt välja nõuda hagejale kuuluvad jalutuskäru, kandekott, jalakate, madrats ja talvekombinesoon, määrata otsuse täitmise kord selliselt, et asjad tuleb hagejale tagastada viie tööpäeva jooksul ja asjade tagastamata jätmise korral mõistetakse kostjalt hageja kasuks välja esemete väärtus, kuid mitte rohkem kui 1245,66 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
5. Maakohus tuvastas õigesti, et asjad on kostja valduses ja nende omandiõigus kuulub hagejale. Kohtu ette ei toodud asjaolusid, mis osundaksid omandiõiguse teostamise piirangule. Kuna omandiõigus kuulub hagejale ja kostja valdab hagejale kuuluvaid asju, kuigi tal ei ole asjade valdusõigust, tuleb hageja nõue rahuldada.
6. Kohus tuvastas ebaõigesti, et hageja avaldas tahet asjade andmiseks kostja valdusesse ja hageja andis asjad kostja valdusesse. Hageja tugines maakohtus sellele, et asjad jäid kostja valdusesse, mitte et hageja andis need kostjale. Kostja ei vaielnud vastu sellele, kuidas asjad tema valdusesse sattusid.
7. Seda, et valdajal on omaniku ees õigus asja vallata, pidi tõendama kostja (

§ 83lg 1), kuid selliseid asjaolusid kostja esile ei toonud ega tõendanud.

Maakohus leidis õigesti, et kokkulepet asjade kasutusse andmise, võõrandamise vms kohta poolte vahel ei olnud. Seega asus maakohus üllatuslikult seisukohale, et kostjal on asjade valdamiseks õiguslik alus. Ebaõige on kohtu järeldus, et valduse lõpliku kostjale üleandmisena on käsitletav ainuüksi asjaolu, et hageja võimaldas kostjal asju mingil hetkel kasutada. Kohus leidis ebaõigesti, et asjad pidid jääma kostja valdusesse põhjusel, et pooltel on ühine laps. Lapsele asjade ostmisel ei saa need selle vanema omaks, kelle käes valdus on. Vastus apellatsioonkaebusele

1. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel muutmata, kuid hagi tuleb jätta rahuldamata ringkonnakohtu põhjendustega. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
3. Maakohtus ei vaielnud pooled selle üle, et neil on ühine laps (sündinud 17.07.2014) ja nad ei ole kunagi koos elanud. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et hageja ostis ajavahemikul 19.07.2014-02.01.2016 jalutuskäru Ew Sky Base plus Bla ja kandekoti Ew Sky carrycot Plus, jalakatte Ew MINI footmuff Bla, madratsi Fiskunsy Sen 120*60*11 ning talvekombinesooni JACK 680-COVERALL ja andis need kostjale üle. Maakohus tuvastas, et hageja ei ostnud hagiavalduses märgitud turvatooli ja hageja ei ole apellatsioonkaebuses seda vaidlustanud. 4
4. Maakohus leidis ebaõigesti, et pooltel ei olnud vaidlust ka selle üle, et hageja ostetud asjad on kostja valduses. Pooltel oli vaidlus selle üle, kes on vaidlusaluste asjade omanik ja kes valdaja. Hageja leidis, et asjade omanik on tema, kuna ta need ostis, ja valdaja on kostja. Kostja leidis, et asjade omanik ja valdaja on poolte ühine laps, kuna hageja täitis nende üleandmisega lapse ülalpidamiskohustust PKS § 96, § 97 ja § 100 lg 3 tähenduses. Selle üle, kes on asjade omanik ja kes on valdaja, jätkub vaidlus ka apellatsioonimenetluses. 26.

§ 90

lg 1 sätestab eelduse, et vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

§ 80

lg-te 1 ja 2 järgi on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab ning omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest. Selleks, et kohus saaks asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise hagi rahuldada, pidi hageja tõendama, et ta on asja omanik, valdaja ei ole omanik ja valdaja valdus on ebaseaduslik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja seda tõendanud.

1. Selleks, et teha kindlaks, kes on asja omanik ja kes valdaja, pidi kohus tuvastama, millisel õiguslikul alusel sattusid vaidlusalused asjad kostja korterisse. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja ostis asjad oma lapse jaoks. Hageja ei tuginenud sellele, et asjad läksid tema valdusest välja tema tahte vastaselt. Hageja väitel ei sõlmitud asjade üleandmisel ka mingit võlaõiguslikku kokkulepet. Seega tuli kohtul järgnevalt kontrollida, kas asjad anti üle seaduse alusel, kellele need üle anti ja millise õigusliku tagajärje see endaga kaasa tõi.
2. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et ainus seadus, mis pooli nende ühise lapse kaudu ühendab, on perekonnaseadus. PKS § 96 ja § 97 järgi on hageja kohustatud oma last ülal pidama ja laps on õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 100 lg 3 esimese lause alusel võivad vanemad kokku leppida lapse ülalpidamiskohustuse täitmise muul viisil, kui sama paragrahvi lg 1 esimeses lauses sätestatud raha perioodilise maksmisega. Kostja tõendas, et hageja hakkas osaliselt täitma lapse ülalpidamiskohustust raha maksmisega alles 2015.a juulist, tasudes kuni 17.03.2016 150 eurot kuus, hiljem rohkem ( tlk 86-89). Asjaolu, et hageja kuni selle ajani lapse ülalpidamiseks raha ei maksnud ja kostja seda hagejalt ei nõudnud, tõendab seda, et poolte kokkuleppel ostis hageja lapse jaoks mitmed kallimad asjad, täites sel viisil lapse ülalpidamise kohustust.
3. Kuna PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps, on tema ülalpidamiseks teisele vanemale üle antud raha või asjad lapse, mitte teise vanema vara. Lapse vanemad on ühise hooldusõiguse korral üksnes lapse vara hooldajad PKS § 127 tähenduses, mis hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara.
4. Eeltoodud asjaoludel leiab ringkonnakohus, et vaidlusaluste asjade omanik ja samal ajal valdaja on poolte alaealine laps, mitte kostja. Kuna hageja ei ole asjade omanik, puudub tal

§ 80

alusel õigus nõuda kostjalt asjade väljaandmist, samuti asjade maksumuse hüvitamist. Maakohtu otsus jääb seega lõppjärelduses muutmata käesolevas otsuses toodud põhjendustega.

1. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
2. Kostja palub hagejalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks 525,60 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja järgi kulus kostja esindajal maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsile 0,8 tundi, apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 2,1 tundi ning nõupidamisele kliendiga ja vastuse redigeerimisele 0,75 tundi, kokku 3,65 tundi. Esindaja tunnihind on 144 eurot (käibemaksuga). 5
3. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja toimingud olid kostja õiguste efektiivseks kaitseks vajalikud ja põhjendatud ning nende tegemiseks kulunud aeg 3,65 tundi on mõistlik ja vajalik. Samuti on mõistliku suurusega hageja esindaja tunnihind. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu suurusega 525,60 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
4. Kostja taotlusel märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm Iko Nõmm Ande Tänav 6