← Eesti

1-19-1921/17

Obsah (13)§ 187§ 4896§ 50838§ 50836§ 50839§ 436§ 477§ 48911§ 50835§ 50845§ 50834§ 337§ 175

1-19-1921 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 9. juuli 2019. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-1921 Kohtukoosseis Andres P

§ 187lg 2 alusel Tauri Tamme kanda.

Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo edastatakse Tauri Tammele eraldi dokumendina. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Tauri Tamm mõisteti Austria Vabariigi Innsbrucki maakohtu
  2. aprilli
  3. a otsusega süüdi selles, et tema grupis koos IG ja RM-ga võtsid
  4. oktoobril 2017 Innsbruckis teadliku ja tahtliku ühise tegevuse käigus tapmisega ning tervisekahjustuse tekitamisega ähvardades ja relva kasutades jõuga ära neile mittekuuluvaid vallasasju juveeliäri Leitner teenistujatelt. Nimelt kolm 1

(6)1-19-1921 kella kaubamärgiga Alpine väärtusega 4185 eurot nende ebaseadusliku omastamise ja isikliku kasu saamise eesmärgil. Seejuures kõndis IG läbi juveeliäri ruumide, kus viibisid kolmandad isikud ja sihtis laskevalmis gaasirevolvriga, sundides sel viisil müüjatari kõhuli maha heitma. Samal ajal lõhkus RM kaasatoodud haamriga klaasvitriini ja võttis sealt kellad ning T. Tamm üritas vitriini lõhkuda kaasatoodud pikavarrelise kirvega. T. Tamme karistati toimepandud kuriteo eest vangistusega 2160 päeva, s.o kuus aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti
  1. oktoober 2017 ja karistuse lõpp on
  2. oktoober
  3. Austria Vabariigi kohtuotsus jõustus
  4. aprillil
  6. Eesti Vabariigi Justiitsministeerium edastas
  7. märtsil 2019 Harju Maakohtule menetlemiseks Austria Vabariigi Justiitsministeeriumist saabunud T. Tamme suhtes koostatud vabaduskaotusliku tunnistuse koos lisadokumentidega Austria Vabariigi Innsbrucki maakohtu
  8. aprilli
  9. a otsuse nr 28 Hv 10/18s tunnustamiseks ja T. Tamme karistuse kandmise jätkamiseks Eestis.
  10. Harju Maakohus lükkas
  11. märtsi
  12. a kohtuistungil asja arutamise edasi, et küsida Justiitsministeeriumilt otsust T. Tamme väljasaatmise kohta Austriast.
  14. mail 2019 saabus Harju Maakohtusse Austria Vabariigi Rände- ja Varjupaigaameti otsus, mille kohaselt kehtib T. Tamme suhtes alates
  15. oktoobrist 2018 tähtajatu riigis viibimise keeld. Pärast vangistuse lõppemist on T. Tamm kohustatud koheselt riigist lahkuma.
  16. Harju Maakohtu
  17. mai
  18. a kohtistungil palus prokurör esitatud taotluse rahuldada, sest kõik otsuse tunnustamise üldtingimused ja kriteeriumid on täidetud ning T. Tamme edasine vangistuse kandmine Eestis hõlbustab kõige paremini tema sotsiaalset rehabiliteerimist. T. Tamm on Eesti Vabariigi kodanik, kes elas vahetult enne viimase kuriteo toimepanemist Eestis. Andmed puuduvad selle kohta, et tal oleksid mõnes teises riigis perekondlikud või sotsiaalsed sidemed või võimalik elukoht vangistusest vabanemisel. Kaitsja leidis, et kuigi T. Tammel tuleb vangistusest vabanemisel viivitamatult Austriast lahkuda, ei hõlbusta vangistuse edasine kandmine Eestis tema sotsiaalset rehabiliteerimist. Süüdimõistetu on leidnud, et Austrias vanglas olles on tal paremad tingimused, väljundid ja rakendus ning vabanemisel ei pea ta tulema Eestisse. Olles ära õppinud saksa keele, võib ta elama minna Saksamaale või mõnda teise riiki.
  19. Harju Maakohus tunnistas
  20. mai
  21. a määrusega lubatavaks T. Tamme suhtes tehtud Austria Vabariigi Innsbrucki maakohtu
  22. aprilli
  23. a otsuse nr 28 Hv 10/18s täitmise Eesti Vabariigis ning määras, et T. Tammel kuulub ärakandmisele kuus aastat vangistust algusega
  24. oktoober
  25. 6.
  26. Maakohus tuvastas, et T. Tamm on Austria Vabariigi kohtuotsusega süüdi mõistetud kuriteos, mis on

§ 4896lg 1 p-s 18 märgitud süütegu.

T. Tammele mõisteti karistuseks kuus aastat vangistust ja kohtuotsus jõustus

  1. aprillil
  2. Eesti seaduse järgi on KarS § 200 lg 2 p 7 järgi toimepandud kuriteo sanktsioonimääraks kolm kuni viisteist aastat vangistust. Kuivõrd T. Tammele Austria Vabariigis mõistetud karistus ei ületa sama kuriteo eest Eesti Vabariigis ettenähtud karistuse ülemmäära, siis ei kuulu mõistetud karistus muutmisele. 2

(6)1-19-1921 6.
  1. Nii kohtule esitatud Euroopa Liidu vabadusekaotusliku karistuse tunnistuse kui ka Eesti Vabariigi rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on T. Tamm Eesti Vabariigi kodanik. Tunnistuse kohaselt on T. Tamme viimane teadaolev elukoht XXX. Rahvastikuregistri kohaselt T. Tammel Eestis elukoht puudub. Austria Vabariigi Rände- ja Varjupaigaameti
  2. oktoobri
  3. a otsuse nr 17-1172296405/171313489 kohaselt on T. Tammele kehtestatud tähtajatu Austria Vabariigi territooriumil viibimise keeld, mis hakkab kehtima otsuse rakendumisega ja sellel hetkel peab T. Tamm viivitamatult Austriast lahkuma. Eeltoodust tulenevalt ei ole

§ 50838

lg 1 ja

§ 50836lg 1 p 2 alusel Innsbrucki maakohtu otsuse tunnustamiseks ja täitmiseks T.

Tamme nõusolek nõutav. Samuti ei esine arutatavas asjas kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid

§ 50839

,

§ 436

,

§ 4896

lg 3 ega

§ 477mõttes.

6.

  1. Kohtule esitatud tunnistuse kohaselt kannab T. Tamm vangistust ja väljaandjariigi õiguse kohaselt saab karistus kantud
  2. oktoobril
  3. Seega tunnistas kohus

§ 48911lg 1 p 1 kohaselt Innsbrucki maakohtu 9.

aprilli

  1. a otsuse nr 28 Hv 10/18s täitmise Eesti Vabariigis T. Tammele mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmise osas lubatavaks ja määras, et T. Tammel kuulub ärakandmisele 6 aastat vangistust, mille kandmise aja alguseks tuleb lugeda
  2. oktoober
  3. 6.
  4. Eestile esitatud materjalidest nähtuvalt on T. Tamm enda Eestisse ületoomise vastu. Kohus ei nõustunud kaitsjaga, et T. Tamme edasine vangistuse kandmine Eestis ei tulene vajadusest tema sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Enne kinnipidamist Austrias elas T. Tamm Eestis. Karistusregistri kohaselt karistati T. Tamme Harju Maakohtu
  5. septembri
  6. a otsusega vangistusega 1 aasta, 1 kuu ja 29 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 420 tundi ja tal oli kohustus elada oma elukohas XXX. Üldkasulikku tööd saab määrata vaid isikule, kellel on olemas kindel elukoht. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt elavad XXX T. Tamme vanemad. Seega on ta oma perekondlike ja sotsiaalsete, samuti keeleliste ja kultuuriliste sidemetega seotud just Eestiga. Edasine vangistuse kandmine Austrias ei soodusta T. Tamme võimalusi Eesti ühiskonda rehabiliteeruda. Ka Eesti vanglates pakutakse erinevaid programme ja tugiteenuseid, mis aitavad kinnipeetutel siinsesse ühiskonda rehabiliteeruda. Sotsiaalse võrgustiku olemasolu aitaks T. Tammel vangistuse ärakandmisel või tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral jätkata õiguskuulekat elu Eestis. Kaitsja ega T. Tamm ei esitanud kohtule ühtegi asjaolu, mille kohaselt oleks isikul mingeid kaalukaid sidemeid teiste riikidega.
  7. Harju Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse T. Tamme kaitsja, kes palub maakohtu määrus tühistada ja tunnistada T. Tamme suhtes tehtud Austria Vabariigi otsuse täitmine Eesti Vabariigis mittelubatavaks. 7.
  8. Kaitsja leiab, et T. Tamme suhtes tehtud Austria Vabariigi otsuse täitmine Eesti Vabariigis ei ole lubatav, sest

§ 50835

lg-s 3 nimetatud eeldus ei ole täidetud, s.o ei ole tõendatud, et karistuse üleandmine Eesti Vabariigile on vajalik isiku sotsiaalse rehabiliteerimise hõlbustamiseks. Veendumaks, et karistuse täideviimine täitvas riigis hõlbustab süüdimõistetud isiku sotsiaalset rehabilitatsiooni, peab väljaandjariigi pädev asutus võtma arvesse selliseid üksikasju nagu isiku sidemed täitva riigiga, kas ta peab seda perekondlike, keeleliste, kultuuriliste, 3

(6)1-19-1921 sotsiaalsete ja majanduslike sidemetega paigaks või on tal muid seoseid täitva riigiga. Seega on oluline isiku üleandmisel teisele riigile põhjendada seda, et teisele riigile üleandmine omab positiivset mõju isiku rehabilitatsioonivõimalustele. 7.
  1. Maakohus ei ole analüüsinud, millised sidemed on T. Tammel Eesti ja Austria Vabariikidega. Kohus tuvastas, et T. Tamm on Eesti kodanik ja ta elas Eestis, kuid nimetatud põhjused ei anna alust eeldada, et isikul on Eestiga mingi oluline seos. Isik saab omandada kodakondsuse sünnilt ja riigis elamise fakt ei taga seda, et isikul on riigiga olulised sotsiaalsed sidemed. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et T. Tammel oleks Eestis sotsiaalseid sidemeid. Süüdimõistetud isiku üleandmine teisele riigile peab tema rehabilitatsioonivõimalusi parendama. Süüdimõistetu ei soovi enda toomist Eestisse, millest saab järeldada, et ta ei seosta end Eestiga. Kuna ta soovib oma vangistust kanda Austria Vabariigis, siis on põhjust arvata, et ta tunnetab enda sidemeid Austriaga. Kui isikul pole Eestis lähedasi, siis väheneb tema rehabilitatsioonivõimalus. Kaitsja hinnangul ei ole põhjendatud maakohtu eeldus, et kuna süüdimõistetu osas kehtib sisenemiskeeld Austria Vabariiki, siis hakkab T. Tamm pärast vabanemist elama Eesti Vabariigis. Eesti asub Schengeni alas, millest tulenevalt saab süüdimõistetu pärast vabanemist valida üle 20 erineva riigi vahel, kuhu elama asuda. Seetõttu ei ole põhjendatud kohtu eeldus, et vangla sotsiaalprogrammid peavad võimaldama T. Tammel kohanduda konkreetselt Eesti ühiskonnaga. 7.
  2. Kaitsja ei nõustu maakohtu etteheitega, et kaitsja ega T. Tamm ei ole kohtule esitanud ühtegi faktilist asjaolu, et süüdimõistetul oleks mingeid kaalukaid sidemeid mõne teise riigiga. T. Tammele ei ole antud võimalust kohtule omapoolseid selgitusi anda. Samuti pöörab selline kohtu nõue ümber tõendamiskoormise ja asetab T. Tamme olukorda, kus ta peab hakkama tõendama negatiivset asjaolu. Eestisse toomise korral kaotab süüdimõistetu need hüved, mida ta ise arvab endal Austria vanglas olevat. Samas jääb ebaselgeks, kas üldse ja millist lisandväärtust annab süüdimõistetu toomine Eesti Vabariiki. Sellises olukorras ei saa eeldada rehabilitatsioonile positiivse mõju olemasolu, vaid seda tuleb tõestada. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et süüdimõistetu toomine Eestisse ei ole

§ 50835lg 3 tähenduses vajalik ega soodusta tema rehabilitatsiooni.

7.

  1. Koos määruskaebusega esitas kaitsja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, leiab ringkonnakohus, et need ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  3. Kohtukolleegium märgib, et

§ 50845

lg-st 1 tulenevalt reguleeritakse karistuse täideviimist täidesaatva riigi õigusega. Maakohus tunnistas

§ 48911lg 1 järgi lubatavaks välisriigi otsuse täitmise Eesti Vabariigis.

Isikule välisriigi kohtuotsusega mõistetud vangistuse edasikandmiseks Eestis on formaalse eeldusena

§ 50834kohaselt esmalt nõutav liikmesriigi pädeva asutuse poolt väljastatud vabadusekaotusliku karistuse tunnistus. T. Tamme suhtes on selle 4

(6)1-19-1921 esitanud Austria Vabariigi Justiitsministeerium. Nimetatud tunnistuse pinnalt tuleb Eesti kohtutel hinnata, kas on täidetud

§-s 50835 sätestatud välisriigi otsuse täitmise lubatavaks tunnistamise üldtingimused ja kas seejuures esinevad

§-s 50836 nimetatud lubatavaks tunnistamise kriteeriumid. Maakohus on nende normide eeldused nõuetekohaselt tuvastanud. Kohtukolleegiumi hinnangul on täidetud kõik

§-s 50835 sätestatud tunnustamise üldtingimused. Samuti tuvastas maakohus, et arutatavas asjas ei esine kohtuotsuse tunnustamist ja mõistetud karistuse täideviimist välistavaid ega piiravaid asjaolusid

§ 50839

,

§ 436

,

§ 4896

lg 3 ega

§ 477mõttes.

10. Määruskaebuses leitakse, et T. Tamme ületoomisega Eesti vanglasse on raskendatud tema sotsiaalne rehabilitatsioon, mistõttu ei ole täidetud

§ 50835lg-st 3 tulenev sotsiaalse rehabilitatsiooni hõlbustamise tingimus.

Kohtukolleegium kaitsja seisukohaga ei nõustu. Sotsiaalse rehabilitatsiooni all tuleb eelkõige mõista kinnipeetava ühiskonda naasmise toetamist ja selle hõlbustamist. Vastupidiselt kaitsja arvamusele on maakohus oma määruses analüüsinud, millised sidemed on T. Tammel Eesti ja Austria Vabariikidega. Seejuures tuvastas maakohus, et T. Tamm on Eesti Vabariigi kodanik, ta elas enne Austrias kinnipidamist Eestis ja tema vanemad elavad XXX. Seega on alusetu kaitsja väide, nagu puuduksid T. Tammel Eestis sotsiaalsed sidemed. Vastupidi, asja materjalide pinnalt saab asuda seisukohale, et T. Tamm on oma perekondlike, sotsiaalsete, keeleliste ja kultuuriliste sidemetega seotud just Eestiga. Samas ei nähtu asja materjalidest ühtegi asjaolu, mis kinnitaks T. Tammel Austria Vabariigiga sotsiaalsete või perekondlike sidemete olemasolu. Seda kinnitab ka Austria Vabariigi Rände- ja Varjupaigaameti otsus, millest nähtub, et T. Tammel ei ole olnud Austrias kunagi alalist elukohta, ta räägib eesti ja inglise keelt, tal puudub Austria territooriumil kaitsmisele kuuluv era- ja pereelu ning ta saabus Austriasse üksnes kuritegude toimepanemise eesmärgil. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et pärast vabanemist (kas siis ennetähtaegselt või pärast karistuse täielikku ärakandmist) tuleb T. Tammel koheselt Austria Vabariigist lahkuda, on põhjendatud T. Tamme karistuse kandmise jätkamine Eestis. Kuigi Eestisse toomise korral kaotab süüdimõistetu tõepoolest need hüved, mida ta ise arvab endal Austria vanglas olevat, siis Eesti Vabariigis karistuse kandmist jätkates on tal võimalik osa saada Eesti vangla poolt pakutavatest hüvedest. Näiteks on Eestis süüdimõistetule tagatud tugisüsteem enne vangistusest vabanemist, mis hõlbustab tema ühiskonda resotsialiseerumist (nt tulenevalt vangistusseaduse § 60 lg-st 3 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 41 lg-st 1 lasub kohustus tagada elukoht vangistusest vabanevale kinnipeetavale, kellel see puudub, kohalikul omavalitsusel, kellele andmed kinnipeetava kohta esitab omakorda vangla; samuti on kinnipeetaval võimalus vanglas läbida erinevaid sotsiaalprogramme, mis valmistavad teda ette eluks vabaduses). Samuti on T. Tamme lähedastel võimalused kohtuda temaga Eesti kinnipidamisasutuses. Ülaltoodud põhjendustel leiab kohtukolleegium, et T. Tamme üleandmine Eestile hõlbustab igakülgselt tema sotsiaalset rehabiliteerimist. Ainuüksi asjaolu, et T. Tamme jätkab oma karistuse kandmist Eestis, ei võta temalt võimalust asuda pärast vabanemist elama mõnda Schengeni õigusruumi kuuluvasse riiki. Seoses kaitsja väitega, mille kohaselt ei ole T. Tammele antud võimalust kohtule omapoolseid selgitusi anda, märgib ringkonnakohus, et süüdimõistetu õigused on arutatavas asjas tagatud kaitsja osavõtuga menetlusest. 11. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et maakohtu 15. mai 2019. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. Juhindudes

§ 3375

(6)1-19-1921 lg 1 p-st 1 ja § 390 jätab Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja esitatud määruskaebuse rahuldamata. 12. T. Tamme riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm on esitanud taotluse osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Taotluse kohaselt on kaitsjal kulunud kaebuse koostamiseks kaks pooltundi, mille eest taotleb kaitsja tasu kindlaksmääramist 60 eurot (sh käibemaks). Kolleegium leiab, et taotlus on nõuetekohane ja põhjendatud. Juhindudes RÕS § 21 lg-st 3,

§ 175

lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 alusel kehtestatud riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra, tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste §-st 7, tuleb Advokaadibüroo Lindeberg OÜ-le välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel 60 eurot.

§ 187lg 2 alusel tuleb nimetatud summa T. Tammelt kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.