Obsah (4)

§ 70§ 152§ 142§ 151

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2019, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-3803 Tsiviila

§ 70

lg 2 kohaselt, solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks. Hagejad täitsid kostja kohustus täies ulatuses

1. a oktoobris. Hageja V R täitis kostja kohustuse oma osa täies ulatuses 08.10.
2. a. Hageja I G täitis kostja kohustuse oma osa täies ulatuses 25.10.
3. a. Seega, hagejal V Rl oli õigus esitada hagi kostja vastu ühe kuu jooksul ehk kuni 08.04.2019 ja hagejal I G oli õigus esitada hagi kostja vastu ühe kuu jooksul ehk kuni 25.04.
4. Hagi oli esitatud 12.03.2019 ja see oli tehtud tähtaegselt. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et: - hagejad olid 15.10.2005 sõlminud AS Swedbank (endine Hansapank) käenduslepingu (tl 5), millega käendasid I Ti poolt võetud õppelaenu OL-1094951 alusel; 14.11.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-14-3757 sõlmisid hagejad Eesti vabariigiga kompromissi, mille kohaselt kohustusid hagejad tasuda kostja võlgnevuse kokku summas 31321, 68 eurot. 4 2-19-3803 Poolte vahel on vaidlus: - kas hagejate nõue on aegunud; kas hagejate poolt on võlgnevus tasutud. Esmalt annab kohus hinnangu nõude aegumise suhtes TsÜS § 154 lg 1korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.

§ 70

lg 1 kohaselt solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati.

§ 152

lg 1teine lause sätestab, et käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt

-i §-s 70 sätestatut. Kostja väidab kuna tegemist on korduvkohustusega, siis on nõue osaliselt aegunud. Hagejad leiavad, et tegemist ei ole korduvkohustusega, mistõttu nõue ei ole aegunud. Kohus nõustub hagejate seisukohaga, et tegemist ei ole korduvkohustusega. Korduvkohustuse mõistet ei ole küll otse seaduseandja välja toonud, kuid sisustatud on mõistet nii, et korduvkohustus on selline kohustus kui on tegemist tuleb teha mingi aja jooksul perioodiliselt. Antud juhul on sõlmitud kompromiss, milles lepiti kokku maksegraafik. Kohustus tulenes käenduslepingust, mida ei saa liigitada korduvkohustuse alla. Kohus leiab, et kuna tegemist on solidaarvõlgnikega, laieneb aegumisele

§ 70

lg 1, mille alusel aegub nõue kuue kuu möödumisel peale võlgnevuse täitmist solidaarvõlgniku poolt. Sama põhimõtet on kinnitanud ka Riigikohus lahendis nr 3-2-1-178-10, kus märgitakse, et „tagasinõue ei aegu

§ 70

lg 2 järgi siiski enne kuue kuu möödumist päevast, mil käendaja täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks.“ /.../ Kohtule esitatud kohtulahendist nr 2-14-3757, selgub, et hagejate kohustus võlgnevus tasuda saabus 30.10.2018 (tl 6-7). Kohtule esitatud konto välja võtetest selgub, et viimase ülekande tegi hageja V. R 07.10.2018 ja I. G 24.10.

1. (tl. 8-9). Seega algasid aegumised kuupäevadest, mil hagejad tegid viimase ülekande. Hagiavaldus on esitatud 12.03.
2. Seega enne kuue kuu möödumist peale viimase ülekande tegemist, mistõttu nõue ei ole aegunud. Järgnevalt analüüsib kohus, kas võlgnevus on hagejate poolt tasutud. Kostja väidab, et hagejad nõuet täitnud ei ole, kuna maksu-ja tolliameti andmetel on kostjal võlgnevus üleval. Hagejad leiavad, et nemad oma kohustuse täitnud. Antud juhul on tegemist võlgnevusega, mis tuleneb õppelaenust. Hagejad olid käendajad kostja võlgnevuse suhtes. Kuna kostja oma laenukohustust ei täitnud, tasus võlgnevuse pangale Eesti Vabariik, mistõttu läks nõue üle Eesti Vabariigile. Eesti Vabariik omakorda nõudis võlgnevuse tasumist käendajatelt. Kuna hagejad jõudsid Eesti Vabariigiga kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt ko5 2-19-3803 hustusid hagejad tasuma kokku 3131,68 euro, siis lasuski hagejatel just nimetatud võlgnevuse tasumise kohustus. Väide, et kostjal on võlgnevus kohtutäituril üleval (tl 83), ei ole asjakohane. Hagejad ei saa vastutada kõikide kostja võlgnevuste eest. Nende kohustus tulenes kompromissist ning kohtule esitatud konto väljavõtetest (tl 8-9) selgub, et hagejad on selle kohustuse solidaarselt täitnud. Isegi, kui kostjal jäi samast laenulepingust üles võlgnevus ei saa selle maksmise kohustus laieneda hagejatele, kuna nende kohustus tulenes ainult kompromissist (tl 6-7). Seega leiab kohus, et hagejad on oma kohustuse võlausaldaja ees (Eesti Vabariik) tasunud.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 151

lg 2 kohaselt kui põhivõlgniku kohustus on muutunud sissenõutavaks, võib käendaja igal ajal täita kohustuse põhivõlgniku asemel. Vastavalt

§ 152

lg 2 põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Põhivõlgnik võib nõudele esitada nii vastuväiteid, mis tal olid võlausaldaja vastu, kui ka vastuväiteid, mis tulenevad tema ja käendaja vahelisest õigussuhtest. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt

-i §-s 70 sätestatut. Hagejad on kostja õppelaenust tuleneva kohustuse täitnud osas, mille kohustus tulenes sissenõudja ja nendevahelisest kompromissist. Seega tekkis neil, kui käendajatel, õigus nõuda kostjalt (õppelaenu saajalt) võlgnevus, mille nemad juba täitsid. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi täites ulatuses ning kohustab kostjat tasuma hagejaltele nende poolt tasutud õppelanust tuleneva kohustuse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised meenetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse kui kulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi, menetluskulud kannab seega kostja. TsMS § 174 lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimetatud menetluskulud on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud kokku 652 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 300 euro riigilõivu osas täies ulatuses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1). Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 300 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja õigusabi kulude hindamisel, et esitatud on hagi avaldus, mille koostamiseks, sealhulgas vajalike andmete kogumiseks ning hilisemata taotluste tegemiseks, ei kulu kohtu hinnangul üle kahe ja poole tunni. Arvestades hagiavalduse ja asja keerukust üldiselt, on põhjendatud esindaja tunnitasu 120 eurot. Kohus leiab, et kokku moodustavad hageja vajalikud ja põhjendatud õigusabi kulud 300 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 600 eurot. 6 2-19-3803 (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 7