KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 11.09.2019, Tallinn Haldusasja number 3-19-471 Haldusasi K.P. kaebus soodustingimustel
) § 1 järgi ei arvata soodusstaaži hulka loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega.
§ 11
järgi arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Sama seisukohta kinnitas Riigikohus 27.02.2019 haldusasjas nr 3-17-1108, milles märkis, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused. Seega asjaolu, et arhiiviteatisest ja palgakontokaartidelt nähtuvalt on kaebajale lisaks põhitöö (metsavaht) eest makstavale kuupalgale makstud lisatasu tükitöö (raietöö) eest, ei tähenda, et ta oleks töötanud täistööpäeva raietöölisena ja tal tekiks seetõttu õigus sooduspensionile. KOHTU PÕHJENDUSED 16. Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt rahuldada. 3
(5)- Vastustaja on tingimuslikult (juhul kui kohus tuvastab tunnistajate ütlustega) nõustunud K.P. töötamise 01.10.2006 kuni 31.03.2010 OÜ-s Visorek autojuht-operaatorina lugemisega soodusstaaži hulka. Tingimuslikku nõusolekut ei käsitle kohus kaebuse osalise õigeksvõtuna ega kohalda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg-t 2 (otsuse tegemine kirjeldava ja põhjendava osata).
- Kaebusest nähtuvalt palub kaebaja tuvastada, et tema töötamine metsavahina perioodil 01.07.1987 kuni 29.02.1992 Kilingi Nõmme Näidismetsamajandis ja perioodil 01.03.199231.05.1997 Lodja metskonnas ning autojuhi-operaatorina perioodil 01.10.2006-06.05.2010 OÜs Visorek on käsitatav töötamisena ametikohal, mis vastab määruse nr 206 loetelus nr 2 nimetatud ametikohale.
- Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja töötamine metsavahina ajavahemikul 01.07.1987 31.05.1997 ning autojuhi-operaatorina ajavahemikul 01.10.2006 - 06.05.2010 (kohus lähtub perioodi lõpu tähtpäeva osas töölepingu lõpetamise ajast, mis on 31.03.2010, tl 21; kaebaja kinnitus, tl 89) on käsitatav töötamisena ametikohal, mis vastab loetelus nr 2 nimetatud ametikohale.
- Isikul on õigus vanaduspensionile viis aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) sätestatud vanusesse jõudmist, kui ta on töötanud tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel ning omab vähemalt 25-aastast tööstaaži, millest vähemalt 12,5 aastat on ta töötanud tervistkahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel (
§ 1p 2).
Vastav loetelu ametikohtadest, mis kvalifitseeruvad tervistkahjustavateks ja raskete töötingimustega töödeks, on kinnitatud määrusega nr
- Loetelu nr 2 osa XII „Metsavarumine, tselluloosi-, paberi- ja puidutööstus“ alapunkt 1 „Metsavarumine“ alusel on sellisteks ametikohtadeks muu hulgas raietööline (erialakood 13378), kokku- ja väljaveotraktorist (erialakood 19207) ning metsaväljaveo autojuht (erialakood 11442).
- Kohtu hinnangul on vastustaja põhjendatult leidnud, et kaebaja puhul ei saa metsavahina töötamise aega lugeda töötamiseks soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal ega arvata soodusstaaži hulka. 22.
§ 1
järgi ei arvata soodusstaaži hulka samas paragrahvis nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega.
§ 11
järgi arvestatakse §-s 1 nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Nimetatud sätete eesmärgiks on arvata soodusstaaži hulka töötamise perioodid, millal isik täitis raskeid või tervistkahjustavaid tööülesandeid kogu tööpäeva ehk täistööaja ulatuses. Seega annab õiguse sooduspensionile loetelus nr 2 nimetatud töödel ja ametikohtadel üksnes täistööajaga töötamine. Kuigi kohus peab usutavaks, et kaebajal tuli metsavahina täita ka tööülesandeid, mille sisu vastas raietöölise omale, viitavad asjas esitatud dokumentaalsed tõendid kogumis, et selliseid tööülesandeid ei täitnud kaebaja kogu tööaja ulatuses. RMK on 23.01.2017 SKA-le saadetud kirjas (tl 78 pöördel) selgitanud, et K.P.d töötas metsavahina ning et metskonnas olid eraldi tööl ka raietöölised. Nimetatut arvesse võttes, ei saa metsavahina töötamise aega arvestada soodusstaaži hulka. Kuivõrd metsavahtide tööülesannete hulka kuulus nii raie- kui ka metsakultuuritööde tegemine, on ilmne, et metsavaht ei teinud terve tööpäeva vältel raietöid. Ka palgaarvestuse lehtedelt (tl 81 pöördel kuni 86 pöördel) nähtub, et raietöid on kaebaja teinud lisatööna ja selle eest on makstud ka lisatasu. Lisaks on ka kaebaja ise 18.01.2017 telefonivestluse käigus SKA esindajale kinnitanud (vrd telefonivestluse protokoll, tl 66), et on kogu aeg töötanud metsavahina ning aeg-ajalt saadeti metsa raiuma. 23. Vastustaja on põhjendatult viidanud, et loetelude koostamisel ei olnud eesmärk loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste 4
(5)tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud. Asjaolu, et teatud tööd või ametikohad ei anna soodusstaaži, ei ole nende isikute õiguste rikkumine, kuna neile on tagatud vanaduspension üldises korras (vt Tallinna Halduskohtu 30.8.2010 otsus haldusasjas nr 3-10-601 ja Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2010 otsus samas asjas).
- Seega kaebaja töötamine metsavahina ajavahemikul 01.07.1987 - 31.05.1997 ei ole arvestatav soodusstaaži hulka.
- Arvestades tunnistajate K. J. (tl 135 pöördel – 136) ja A. T. (tl 145) poolt kirjalikult antud ütlusi, saab kaebaja töötamist autojuhi-operaatorina OÜ-s Visorek lugeda töötamiseks soodustingimustel vanaduspensionile õigust andval ametikohal ning arvata soodusstaaži hulka.
- Tunnistajate ütlustega võib lugeda tõendatuks, et kaebaja töötas välitingimustes. Sama nähtub ka kaebaja esitatud fotodelt (tl 126). Vastustaja poolt viidatud Sotsiaalministeeriumi 12.12.2014 selgitust arvestades on sellistes tingimustes töötaval ja selliseid ülesandeid täitval metsaväljaveoautojuhil õigus soodustingimustel vanaduspensionile.
- Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt (HKMS § 5 lg 1 p 6). Kohus loeb tuvastatuks, et kaebaja töötamine autojuht-operaatorina perioodil 01.10.2006-31.03.2010 OÜ-s Visorek on käsitatav töötamisena loetelus nr 2 nimetatud ametikohal. Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Menetluskulud
- HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse ning kaebuse osalise rahuldamise korral määratakse kulud proportsionaalselt rahuldatud osaga (HKMS § 108 lg 2). Kaebajal menetluskulusid ei nähtu. Kaebus oli riigilõivuvaba. Vastustaja pole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)