← Eesti

2-17-5201/63

Obsah (8)§ 89§ 80§ 82§ 83§ 72§ 71§ 68§ 33

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Meeli Kaur, Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 04.01.2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-52

) § 89 lg 1. Hagejate eelnimetatud nõue jääb kostjate I ja II osas rahuldamata. Asjaolu, et kostja I on kostja III juhatuse liige, ei anna alust asuda seisukohale, et kostja I kui füüsiline isik vastutab Malmi 3/1 elamu elektriga varustatuse säilimise eest. 26.09.2016 e-kirjast, milles hagejaid hoiatati teenuste edastamise lõpetamise eest, nähtub, et sellele kirjutas alla kostja I kui kostja III seaduslik esindaja. Tõendatud ei ole, et kostja I kui füüsilise isiku võimuses oleks

§ 89lg 1 mõttes hagejate õiguste rikkumine seoses elektrivarustuse tagamisega.

Rikkumise toimepanemist ei saa tõendada hagejate endi e-kirjadega, milles nad eeldasid, et rikkumised on toime pannud kostja I. Samuti ei ole hagejad esitanud ühtegi tõendit, millest ilmneks, et kostja II on seotud Kopli 18/Malmi 3 kinnisasja elektrivarustuse katkestamisega, mistõttu on nõue ka kostja II osas põhjendamatu. Hagejate eelnimetatud nõue on põhjendatud kostja III osas. Hageja XIV 16.01.2017 e-kirjast ja hageja XIII 12.01.2017 e-kirjast korteriühistule nähtub, et Malmi 3/1 majas olid probleemid valgustusega. Puudub vaidlus, et kostjal III oli seadusliku esindaja kaudu võimalik faktiliselt katkestada hagejate varustamine kommunaalteenustega nende välja lülitamise kaudu. Kostja III selgitas, et oli sunnitud teenuste edastamise katkestama, kuna osa hagejatest jäid kostjale III võlgu ega tasunud arveid. Kostja III ei tõendanud, et hagejate ja kostja III vahel oli sõlmitud leping või esines muid asjaolusid, millest tulenes hagejatele kohustus kostja III esitatud arvete tasumiseks. Kohus tuvastas, et kostja III rikkus hagejate õigusi, kuna katkestas hagejate elektrivarustuse, kuigi tal selleks alus puudus. Olukorras, kus kostja III on hagejate õiguseid rikkunud, esineb Riigikohtu lahendis nr 2-16-4846 p-s 11 toodud seisukohast tulenevalt alus eeldada, et seda võib ka tulevikus juhtuda, st kostja III võib hagejate üldelektri välja lülitada. Seega tuleb hagejate vastav nõue kostja III osas rahuldada ja keelata kostjal III Malmi 3/1 elamus üldelektri väljalülitamine. Keeld hõlmab kostja III kohustust mitte sulgeda või välja lülitada kostja III juhatuse liikme või mõne kolmanda isiku vahendusel tehnilisi seadmeid, mille kaudu toimub Malmi 3/1 elamu üldelektriga varustamine. Hagejate sooja veega varustamise katkestamisest hoidumise kohustamise nõue on esitatud üksnes Malmi 3/2 korterite nr 19, 20 ja 34 osas. Hagejate sooja veega varustamise nõue jääb rahuldamata hagejate I-XIV ja XVIII osas, kuna tõendatud ei ole, et sooja veega varustatuse osas oleks rikutud nimetatud hagejate õigusi ja neile kuuluvates korteris oleks sooja vee varustus katkestatud. Konkreetses korteris sooja veega varustamise katkestamine saab rikkuda üksnes konkreetse korteriomaniku õiguseid, mistõttu saab vastava nõude esitamise õigus olla üksnes hagejatel XV, XVI, XVII ja XIX. 8

(20)Hagejate XV, XVI, XVII ja XIX nõude keelata kostjatel sooja veega varustamise katkestamine õiguslik alus on

§ 89lg 1.

Asjaolu, et alates 01.10.2016 oli Malmi 3/2 korterites nr 19, 20 ja 34 korterites sooja veega varustamine katkestatud, on tõendatud kostja III seadusliku esindaja 26.09.2016 e-kirjaga ja kostja III enda kinnitusega. Hagejate nõue jääb kostjate I ja II osas rahuldamata. See, et kostja I on kostja III juhatuse liige, ei anna alust järeldada, et kostja I kui füüsiline isik vastutab hagejate XV, XVI, XVII ja XIX korterite sooja veega varustamise eest. 26.09.2016 e-kirjast, milles hagejaid hoiatati teenuste edastamise lõpetamise eest, nähtub, et sellele kirjutas alla kostja I kui kostja III seaduslik esindaja. Tõendatud ei ole, et kostja I võimuses oleks

§ 89

lg 1 mõttes hagejate XV, XVI, XVII ja XIX õiguste rikkumine seoses sooja vee varustuse tagamisega. Rikkumise toimepanemist ei saa tõendada hagejate endi ekirjadega, milles nad eeldasid, et rikkumised pani toime kostja I. Hagejad XV, XVI, XVII ja XIX ei tõendanud ka, et kostja II on seotud Kopli 18/Malmi 3 kinnisasja sooja veega varustamisega, mistõttu on nõue ka kostja II osas põhjendamatu. Hagejate XV, XVI, XVII ja XIX vastav nõue on põhjendatud kostja III osas. Vaidlus puudub, et kostjal III oli oma seadusliku esindaja kaudu võimalik faktiliselt katkestada hagejate XV, XVI, XVII ja XIX korteriomandite varustamine sooja veega. Kostja III selgitas, et oli sunnitud teenuse edastamise katkestama, kuna osa hagejatest jäid kostjale III võlgu ega tasunud arveid. Kostja III ei tõendanud, et hagejate XV, XVI, XVII ja XIX ning kostja III vahel oli sõlmitud leping, millest tulenes hagejatele kohustus arvete tasumiseks. Kohus tuvastas, et kostja III rikkus hagejate XV, XVI, XVII ja XIX õigusi, kuna kostja III katkestas nende korterite varustamise sooja veega, kuigi tal selleks alus puudus. Olukorras, kus kostja III on hagejate XV, XVI, XVII ja XIX õiguseid rikkunud, esineb Riigikohtu lahendis nr 2-16-4846 p-s 11 toodud seisukohast tulenevalt alus eeldada, et seda võib ka tulevikus juhtuda. Hagejate XV, XVI, XVII ja XIX vastav nõue kostja III osas tuleb rahuldada ja keelata kostjal III Malmi 3/2 korterites nr 19, 20 ja 34 sooja veega varustamise katkestamise. Keeld hõlmab kostja III kohustust mitte sulgeda või välja lülitada kostja III juhatuse liikme või mõne kolmanda isiku vahendusel tehnilisi seadmeid, mille kaudu toimub Malmi 3/2 korterite nr 19, 20 ja 34 sooja veega varustamine. Hagejate nõude kohustada kostjaid I ja II eemaldama Malmi 3/3 elamult valvekaamerad alus on

§ 89

. Asjaolu, et kostja II on oma seadusliku esindaja kaudu tellinud hagejate kinnistule valvekaamerate paigaldamise, on tõendatud 04.11.2016 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisega. Olukorras, kus kostja II ei ole Kopli 18/Malmi 3 kinnistul korteriomanik, ei ole kostjal II õiguslikku alust hoida kinnistul kaameraid ilma kinnistu korteriomanike nõusoleku või kaasomanike kokkuleppeta. Kostja II poolt võõral kinnistul kaamerate hoidmine rikub kinnistu omanike õiguseid

§ 89mõttes, riivates omanike õigustatud huvi kinnistu privaatsusele.

Hagejate nõue tuleb rahuldada ja kostjat II tuleb kohustada Kopli 18/Malmi 3 kinnistule paigaldatud valvekaamerate eemaldamiseks. Kostja II vastuväide, et ta ei ole valvekaamerate paigaldamise ajal veel asutatud ega saa selle eest vastutada, on põhjendamatu. Vastavalt äriregistri andmetele on kostja II asutatud 2000 ja aja jooksul on muudetud ettevõtte ärinime. Hagejate nõue valvekaamerate eeldamiseks tuleb kostja I osas rahuldamata jätta. Hagejad ei tõendanud, et kostja I füüsilise isikuna lasi valvekaamerad paigaldada. Nii 04.11.2016 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest kui ka hagejate 21.06.2016 e-kirjast ilmneb, et kaamerad paigaldati kostja II kui ettevõtte huvides ja nimel. Hagejate II-XIX nõude kostjate I ja III vastu Malmi 3/1 elamu keldriruumide valduse üleandmiseks, alternatiivselt kostjate I ja III kohustamiseks võimaldada hagejatel II-XIX 9

(20)keldriruume vallata õiguslik alus on

§ 80lg 1.

Hagejate II-XIX kui Malmi 3 korterite omanike omandiõigus Malmi 3 keldriruumidele on tõendatud kinnistusraamatu väljavõtetega. Kostja III, kelle seaduslik esindaja on kostja I, on kinnitanud, et kostjal I on võti, mis avab keldriruumi nr 7 ukse. Kostjale I keldriruumi nr 7 võtme üleandmist tõendab ka 24.10.2017 üleandmise-vastuvõtmise akt. Ühegi muu ruumi võtmeid kostjatel alates 24.10.2017 ei ole, kuid kostja I kostja III seadusliku esindajana on kinnitanud, et kostjal III oli kuni 24.10.2017 ligipääs keldrikorruse ruumidele, kuna kostja III pidas ennast kinnistu haldajaks. Kinnistusraamatu väljavõtte järgi kuulub Malmi 3-18 korter OÜ-le EsimeneKorrus 18, mille seaduslik esindaja on äriregistri väljavõtte kohaselt kostja I. Seega on kostjal I kui kinnistul korteriomandit omava ettevõtte seaduslikul esindajal õigus keldriruume vallata ja kostja I valdus ei ole õigusliku aluseta, mistõttu tuleb hagejate vastav nõue kostja I osas rahuldamata jätta. Kostja III kinnitas, et valdas keldriruume ja nähtuvalt 10.10.2017 aktist avas keldriruumide uksed korteriühistu esindajatele üksnes asjas tehtud hagi tagamise määruse täitmiseks, mistõttu tuleb kostja III vaatamata sellele, et 24.10.2017 on ruumide lukud vahetatud, lugeda

§ 82lg 2 alusel keldriruumide valdajaks.

Kostja III ei tõendanud, et tal oli seaduslik alus keldriruumide valdamiseks (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-85-07, p 16). Kostja III ei ole Malmi 3 elamus korteriomanik ning tõendatud ei ole, et kostja III ja hagejate vahel oleks sõlmitud leping, millega oleks kostjale III antud õigus ruumide valdamiseks. Seega puudus kostjal III õiguslik alus keldriruumide valdamiseks ja kostja III valdusest tuleb hagejate II-XIX otsesesse valdusesse

§ 80

lg 1 alusel välja mõista keldriruumid nr 003, 005, 006, 007 ja veesõlm ning hagejate XII, XIII, XIV, XV ja XVI otsesesse valdusesse välja mõista keldriruumid nr 004, 008, 009, 010, 011, 012, 013, 014, 015,

  1. Ruumid 003, 005, 006, 007 ja veesõlm tuleb välja mõista hagejate II-XIX kui kinnistu kaasomanike valdusesse, kuna tegemist on ühiskasutatava alaga, kus asuvad elamu majandamiseks tarvilikud tehnilised sõlmed. Hagejate XII, XIII, XIV, XV ja XVI otsesesse valdusesse tuleb välja mõista keldriruumid nr 004, 008, 009, 010, 011, 012, 013, 014, 015, 016, kuna nähtuvalt 30.04.2013 kaasomanike kasutuskorra kokkuleppest, on kinnistu kaasomanikud lepingu p-s 6.1.3.1 leppinud kokku, et vastavate tähistustega panipaigad jäävad nende korteriomanike kasutusse ja valdusesse. Keldrikorruse ruumide paiknemine on näha otsusele lisatud keldrikorruse plaanilt, mis on otsuse lahutamatu osa. Vastavalt hagejate taotlusele tuleb kostjal III keldriruumide valdus anda hagejatele üle 14 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Kostjate väited, et osa hagejatest ei ole ruumide valduse väljanõudmiseks õigustatud isikud, ei ole põhjendatud. Kostjad ei ole kinnistul korteriomanikud ja neil ei ole õigus vaidlustada küsimusi, kuidas kaasomanikud kaasomandisse jäävaid ruume kasutavad või valdavad. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad kostja I menetluskulud solidaarselt hagejate kanda ning hagejate menetluskulud, mis on tekkinud seoses kostja III vastu nõude esitamisega, jäävad kostja III kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt jäävad hagejate ning kostja II menetluskulud, mis seostuvad kostja II vastu esitatud nõudega, nende endi kanda. TsMS § 168 lg 4 alusel jäävad menetluskulud, mis seonduvad hagejate poolt nõudest loobumisega kostja I ja II osas, hagejate kanda. Vaatamata eeltoodule jäävad kostja II menetluskulud tema enda kanda, kuna tervikuna kostja II vastu esitatud nõuete mahtu arvestades, on nõuded ligikaudu pooles ulatuses kuulunud rahuldamisele ja pooles ulatuses jäänud rahuldamata/läbi vaatamata. Kostja III apellatsioonkaebus
  2. Kostja III esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagejate nõuded kostja III suhtes rahuldati (resolutsiooni p-d 1-3 ja 5-7) ning milles 10

(20)menetluskulud jäeti kostja III kanda (resolutsiooni p 17). Kostja III palub ringkonnakohtul teha uus otsus, millega jätta kõik hagejate nõuded kostja III vastu rahuldamata ning kõik nende nõuetega seotud kostja III menetluskulud solidaarselt hagejate kanda. Seoses üldelektriga varustamise katkestamise keelamise nõudega tuvastas maakohus puudulikult

§ 89

kohaldamise esmase eelduse, milleks on hagejate omandiõiguse rikkumine kostja III poolt. Samuti jättis kohus ekslikult kohaldamata

§ 89II ja III lause ning jaotas vääralt poolte tõendamiskoormise.

Olukorras, kus kostjat III kohustatakse teenuste varustamist jätkama, tuleb hagejatel tõendada, et neil on õigus kostjalt III teenuste vahendamist nõuda. Kuna hagejad tuginevad sellele, et neil puudub õigussuhe kostjaga III elektri- ja soojusenergia müügiks, siis ei saa hagejad kostjalt III nõuda elektrienergiaga varustamise jätkamist. Ebaõiglane on nõuda kostjalt III hagejate varustamist teenustega, kui hagejad keelduvad teenuste eest tasumast. Kõigi hagejate omandiõigust ei ole rikutud. Malmi 3/1 elamu trepikoja keldrikorruse valgustuse puudumine ei takista Malmi 3/2 ja Kopli 18 korteriomanike omandi sihipärast kasutamist. Kuna Malmi 3/1 trepikoja valgustuse puudumine saab kahjustada vaid hagejate XII-XIV omandiõigust, on välistatud ülejäänud hagejate nõude rahuldamine valgustuse katkestamisest hoidumise osas. Hagejatel oli kohustus taluda teenuste varustamise katkestamist (

§ 89III lause).

Vaidlus puudub, et hagejad tarbisid kostja III vahendatud elektri- ja soojusenergiat 2016 oktoobrini, mil kostja III katkestas teenuste vahendamise ning, et kuni 2016 suveni hagejad ka teenuste eest kostja III arvete alusel tasusid. Asjaolu, et alates 2016 suvest maksid hagejad teenuste eest hagejale I, ei vabasta neid kohustusest hüvitada kostjale III vahendatud teenuste eest. Kostjale III ei ole hagejate tarbitud teenustega seotud kulusid hüvitanud ka hageja I. Praeguses olukorras on tegemist võlaõigusseaduse (VÕS) § 1018 lg 1 kohase käsundita asjaajamisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-33-13, p 13). Kostjal III on õigus nõuda asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamist hagejatelt (VÕS § 1023 lg 1). Kuna hagejad ei hüvitanud kostjale III tehtud kulutusi, oli kostjal III õigus peatada nendele elektri- ja soojusenergia vahendamine. Kostjal III oli (ja on) õigus keelduda hagejate varustamisest teenustega olukorras, kus hagejad on jätnud nende eest pikka aega tasumata (VÕS § 110). Maakohus jättis kohaldamata

§ 89II lause.

Ebatõenäoline on, et kostja III katkestab tulevikus teenuste vahendamise korteriomanikele. Esiteks vahendab praegusel hetkel hagejatele vaidlusaluseid teenuseid hageja I ja teiseks ei oma kostja III ka alates 24.10.2017 juurdepääsu tehnilistele ruumidele. Hagejate endi arvates on rikkumise kordumine tõenäoline, kuna kostja III on saatnud alusetuid arveid, ähvardanud, pole hagi tagamise määruseid korralikult täitnud. Seejuures pole hagi tagamise määruseid kostja III suhtes tehtud ja arveid ei ole kostja III juba pikema perioodi jooksul hagejatele esitanud. Sooja veega varustamise katkestamise keelamise nõude osas palub kostja III arvestada kaebuse p-des 2.2 ja 2.4-2.9 toodud põhjendustega. Lisaks on korteritesse, mille sooja veega varustamise katkestamise keelamist hagejad taotlevad, enne hagi esitamist paigaldatud soojaveeboilerid ja hagejate õiguste rikkumine ei olnud võimalik juba hagi esitamise ajal. Hagejate nõue keelata sooja veega varustamise katkestamine on pahatahtlik ja tuleks ka VÕS § 6 lg 2 alusel jätta rahuldamata. Hagejate keldriruumide valduse kaitse nõue oleks tulnud jätta

§ 80lg 1 alusel rahuldamata, kuna kostjal III puudub ruumide valdus.

Kostja III ei ole keldriruumide valdaja

§ 82lg 2 tähenduses, kuna kostja III ei ole valdust üle andnud ega muul viisil valdusest 11

(20)loobunud. Seejuures on maakohus vastuoluliselt otsuse p-s 44 märkinud, et kostja III ei ole valdaja alates 24.10.2017 ja samas leidnud, et kostja III on valduse üle andnud 10.10.
  1. Hagi tagamise 05.10.2017 määruse täitmiseks võimaldas kostja III hagejale I juurdepääsu 10.10.
  2. Võtmeid kostja III hageja I esindajatele üle ei andnud ega valdusest ei loobunud. 24.10.2017 murti kostja III valdus tehnoruumidele kostja III teadmata. Signalisatsiooniseadmeid ei ole kostjale III senini tagastatud. Hagejate nõue kostja III vastu on välistatud ka

§ 83

lg 1 järgi, kuna kostja III on sõlminud hagejatega lepingud, mille kohaselt ei ole hagejatel õigust kõnealuseid ruume vallata. Leping on pooltele täitmiseks kohustuslik. Lisaks on kohtuotsus resolutsiooni p-de 5, 6 ja 7 osas ebaselge, sest sellest ei nähtu, millise kostja III soorituse korral loetakse otsus kostja III poolt täidetuks. Otsus on ka vastuoluline, kuna otsuse põhjendustes (p-d 42 ja 44) tuvastas kohus, et kostjal III puudub vaidlusaluste ruumide valdus, kuid otsuse resolutsioonis (p-d 5, 6 ja 7) kohustas kohus kostjat III ruumide valdust hagejatele üle andma. Tegelikkuses ei eksisteerigi ruume, mille valduse üleandmiseks kostja III on otsuse resolutsiooni p-i 6 kohaselt kohustatud (vt 14.06.2018 istungi protokolli lk 5). Isegi kui maakohtu otsus jääks hagi rahuldamise osas samas ulatuses jõusse, tuleb muuta menetluskulude jaotust. Maakohus jättis ekslikult hagejate menetluskulud kostja III vastu esitatud nõuete osas kostja III kanda, kuigi kostja III vastu esitatud nõuded rahuldati vaid osaliselt. Hagejate apellatsioonkaebus

  1. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p-des 8-10, 15 ja
  2. Hagejad paluvad teha uus otsus, millega rahuldada hagejate I-XIX hagi kostja I vastu, keelates kostjal I Malmi 3/1 elamus üldelektri katkestamine ning Malmi 3/2 elamu korterite nr 19, 20 ja 34 sooja veega varustamise katkestamine; rahuldada hagejate I-XIX hagi kostja III vastu sooja veega varustamise teenuse katkestamiseks keelamiseks; rahuldada hagejate I-XIX hagi kostja I vastu Kopli 18/Malmi 3 kinnistule paigaldatud valvekaamerate eemaldamiseks ning kohustada kostjat I võimaldama hagejatel IIXIX vallata ja kasutada Malmi 3/1 keldriruume (plaanil tähistatud 003, 005, 006, 007, veesõlm) ning hagejatel XII, XIII, XIV, XV, XVI võimaldama vallata ja kasutada Malmi 3/1 keldriruume (plaanil tähistatud 004, 008, 009, 010, 011, 012, 013, 014, 015, 016). Hagejad paluvad jätta kostja I menetluskulud tema enda kanda ja hagejate menetluskulud, mis on tekkinud seoses kostjate I ja II vastu nõuete esitamisega kostjate I ja II kanda. Hagejad heidavad maakohtu otsusele ette, et kohus ei lahendanud hagi resolutsiooni p-s 3 kostja I vastu esitatud nõuet. Maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme. Kostjat I saab teenuste katkestamise eest vastutavaks isikuks pidada. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega oleks vastuolus olukord, kus kostja I vabaneks vastutusest pelgalt seetõttu, et on deklareerinud tegutsemist ettevõtte esindajana. Kostja I teenuste varustamise katkestamise hoiatuskirjast (hagi lisa nr 29) ei nähtu, et kostja I oleks kirja esitanud üksnes kostja III esindajana ning kostjal I füüsilise isikuna puudus tahe teenuseid katkestada. Kostja I on kirja lõppu lisanud: RP, OÜ Malmi Kolm, OÜ RCH Haldus. Seega on hoiatus esitatud kõigi kolme isiku nimel. Lisaks võimaldab kostja I menetluslik käitumine ja seisukohad väita, et kostja I on füüsilise isikuna hagejaid kahjustavate tagajärgede saabumist kogu aeg toetanud ja tagajärgedele kaasa aidanud. Esimese astme menetluses ei väitnud kostja I, et ta ei saanud kostja III tegevust mõjutada või et kostjal I puudus tahe elektrit ja sooja vett välja lülitada. 02.03.2018 kirjas palus hageja XIX kostjat I, et ta ei käituks ebainimlikult ega piiraks majaelanike õigust elementaarsetele eluks vajalikele teenustele. Kostja I vastas kirjale ja teatas isiklikult, et ta ei 12

(20)soovi kirjavahetuse teel arutelu pidada. 14.06.2018 istungil selgitas kostja I, et alates 24.10.2017 ei ole Malmi 3/1 tehnoruumid ja panipaigad tema valduses. Seega oli kostjal I teenuste katkestamise ajahetkel võimalus teenuseid katkestada. Oluline on, et tegevus oli kostja I poolt juhitud ja tema kontrolli all. Kostjal I kui füüsilisel isikul oli faktiline võim teenuste katkestamist ära hoida, samuti negatiivne mõjutus kõrvaldada. Maakohus tuvastas sooja veega varustamise katkestamist keelava nõude osas nõudeõigust omavate isikute ringi liialt kitsalt. Sõltumata sellest, millises konkreetses kinnistul asuvas elamus on sooja veega varustamise katkestatud, ei muuda see põhimõtet, et korteriomandite sihipärast kasutamist tagavad tehnosüsteemid on kaasomandis. Kinnistul asuvate ühiste kommunikatsioonide tõrgeteta toimimist ja õigusvastase sekkumisega kaasnenud tagajärgede kõrvaldamist saavad nõuda kõik kinnistu omanikud, sh ühistu. Määravat tähendust ei oma see, et teatud hagejatele ei kaasnenud otsest negatiivset tagajärge.

§ 89tagab nõudeõiguse igale kaasomanikule.

Nõude rahuldamiseks kõigi hagejate suhtes piisab negatiivse mõjutuse tõendamisest. Seejuures ei leidnud kohus elektri väljalülitamist keelava nõude puhul, et õigustatud isikuteks on ainult selle elamu korteriomanikud, kus elektrienergia puudus. Riigikohus on selgitanud, et elamu ühiskommunikatsioonid kuuluvad korteriomanike kaasomandisse (lahend nr 3-2-1-116-11, p 27). Kaasomanikud valdavad ja kasutavad kinnistu tehnosüsteeme ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrasoleku eest. Korteriomanike ja ühistu ühiseks huviks on tehnosüsteemide tõrgeteta toimimine. Ka korteriühistul on õigus oma nimel kohtulikult maksma panna ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui ka korteriühistu liikmete endi vastu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1155-14, p 10). Õigustatud huvi hinnates on kohus vastutuse aspekti põhjendamatult kõrvale jätnud. Kui kaasomandi korrashoiukohustus jääb omanike poolt nõuetekohaselt täitmata, võivad omanikud ja ühistu solidaarset vastutust kanda (vt nt hagejate 02.03.2018 menetlusdokumendi p 2.2.3). Valvekaamerate eemaldamist saab ka kostjalt I nõuda, kuna kostja I korraldas kaamerate paigaldamise. Kostjal II kui juriidilisel isikul puudub iseseisev võime kaameraid paigaldada või paigaldamist tellida. Kostja I füüsilise isikuna omas toimingute üle kontrolli. Kostja I puhul on tegemist ka ainsa kostja II juhatuse liikmega ja kostja I võimuses oli paigaldamist vältida ja/või paigaldatud kaamerad füüsilise isikuna eemaldada. Kostja I ei ole esitanud tõendeid, mis tema vastutuse välistaks ning vastutuse üksnes kostjaga II seostaks. Kostjad esitasid vastuolulisi seisukohti. Kostja I väitis hagivastuse p-des 3.6 ja 3.7, et tema ei ole kaameraid paigaldanud, märkides, et kaamerad paigaldas kostja II. Kostja II (seaduslik esindaja kostja I) selgitas, et Malmi majasid haldab kostja III, kes paigaldas valveseadmed. Kostja III (seaduslik esindaja kostja I) toetas hagivastuse p-s 6 kostja I seisukohti. Kuna kaamerate paigaldamist puudutavad tõendid (lepingud, arved vms) said olla kostjatel, oleks kostjad pidanud oma vastuväiteid tõendama. Antud nõude puhul pöördub tõendamiskoormus hea usu põhimõttest tulenevalt ümber (vt Riigikohtu lahend nr 2-16-9016, p 11.2). Kohus tõendamiskoormuse ümberpöördumisele tähelepanu ei juhtinud, rikkudes selgitamiskohustust. Maakohus ei lahendanud hagejate nõuet kohustada kostjat I lõpetama Malmi 3/1 elamu keldriruumide ebaseaduslik valdus ja andma ruumide valdus üle hagejatele, alternatiivselt kohustada kostjat I võimaldama hagejatel vallata ja kasutada keldriruume. Hagejad paluvad maakohtu poolt tähelepanuta jäänud alternatiivse nõude lahendamist ja rahuldamist samade isikute kasuks, kelle kasuks rahuldas maakohus nõuded kostja III vastu esitatud nõudes (resolutsiooni p-d 5 ja 6). 13

(20)Otsuse põhjendavas osas on põhjendamata, miks ei saa kostja I vastu rahuldada hagejate alternatiivset nõuet. Kostja I ei või takistada kinnisasja kaasomanikke keldriruume kasutada ja vallata. Kostja I ei tõendanud, et tal on ainuõigus keldriruume ja/või panipaikasid kasutada. Hagejatest omanikele ei tulene kaasomanike kokkuleppest või otsusest kohustust kostja I ainukasutust taluda. Kui mõni korteriomanik rikub teiste korteriomanike ühisest omandist tulenevaid valdamis- ja kasutusõigusi, on rikkumise lõpetamise nõude aluseks

§ 72lg 5 esimene lause (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-175-15, p 10).

Kostja I on pidanud enda ettevõtet ehk kostjat III Kopli 18/Malmi 3 kinnisasja majandajaks ja seadnud takistusi ja võtnud hagejatelt võimaluse kaasomandis keldriruume kasutada. Omandiõiguste rikkumise kõrvaldamisega seotud nõuded kuuluvad rahuldamisele ka kostja I osas. Esitatud tõendid kinnitavad, et kostja I kasutas ja soovib keldriruume kasutada isiklikel, mitte üksnes kostja III majandustegevusest tulenevatel põhjustel. Vastused apellatsioonkaebustele

  1. Hagejad paluvad jätta kostja III apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja III kanda.
  2. Kostja I vaidles hagejate apellatsioonkaebusele vastu, leides, et kaebus tuleb jätta menetlemata ning juhul kui ringkonnakohus leiab, et kaebus kuulub menetlemisele, siis tuleb jätta kaebus rahuldamata.
  3. Kostja III vaidles hagejate apellatsioonkaebusele vastu, leides, et kaebus tuleb jätta menetlemata ning juhul kui ringkonnakohus leiab, et kaebus kuulub menetlemisele, siis tuleb jätta kaebus rahuldamata.
  4. 28.09.2018 määrusega jättis ringkonnakohus taotluse hagejate apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb muuta menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu osas, millega maakohus jättis lahendamata hagejate II-XIX alternatiivse nõude kohustada kostjat I võimaldama hagejatel II-XIX vallata ja kasutada Tallinnas Malmi 3/1 asuva elamu keldriruume, mis on plaanil tähistatud 003, 005, 006, 007, VEESÕLM ning hagejatel XII, XIII, XIV, XV, XVI võimaldama vallata ja kasutada Tallinnas Malmi 3/1 keldriruume, mis on plaanil tähistatud 004, 008, 009, 010, 011, 012, 013, 014, 015,
  6. Ringkonnakohus teeb nimetatud osas otsuse, millega jätab hagejate II-XIX nõude kostja I vastu rahuldamata. Maakohtu otsust tuleb muuta menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ka hagejate nõudes kostja II vastu valvesüsteemi seadmete eemaldamiseks ja kostjat II tuleb kohustada eemaldama Tallinnas Kopli tn 18/Malmi tn 3 kinnisasjalt valvesüsteemi seadmed: Malmi 3/3 elamult valvekaamerad. Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagejate I-XIV ja XVIII hagi OÜ MALMI KOLM vastu sooja veega varustamise teenuse katkestamiseks keelamiseks ja ringkonnakohus teeb nimetatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi.
  7. Apellatsioonkaebused on esitanud hagejad ja kostja III, vaidlustades kohtuotsust resolutsiooni punktide 1-10 ja 15-17 osas. Kohtuotsus on jõustunud osas, millega kohus võttis vastu hagejate hagist loobumise Malmi 3/1 elamu keldriruumidest valvesignalisatsioonide eemaldamise nõudes kostjate I ja II vastu. 14

(20)I
  1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle ei vaielda ka apellatsioonimenetluses ja mille kolleegium võtab aluseks asja lahendamisel: - hagejad II-XIX on kinnistusraamatusse kantud korteriomandite asukohaga Kopli 18/Malmi 3 Tallinn omanikena; - hageja I on sama kinnisasja majandamiseks loodud korteriühistu.
  2. Esmalt käsitleb kolleegium kostja III apellatsioonkaebuse väiteid seoses hagejate nõudega keelata kostjal III üldelektriga varustamise katkestamine. Kostja III väited apellatsioonkaebuses on kokkuvõtlikult järgmised: - elektriga varustamine ei seondu omandiõigusega; - kostja III ei ole kõigi hagejate omandiõigust elektriga varustamise katkestamisel rikkunud; - omanikud on kohustatud rikkumist taluma; - rikkumise kordumine on ebatõenäoline, kuna kostja III ei vahenda enam käesoleval ajal teenuseid; - alates 24.10.2017 ei ole kostjal III juurdepääsu tehnilistele ruumidele, mistõttu puudub võimalus katkestada hagejate varustamist elektri- ja soojusenergiaga.
  3. Maakohus kohaldas asjas õigesti

§ 89

.

§ 89

järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Omandiõiguse rikkumiseks saab pidada ka omandi kasutamise raskendamist. Valgustuseta keldrit või trepikodasid ei saa probleemideta kasutada ja need on kukkumisohu tõttu ohtlikud nii majaelanikele kui nende külalistele. Lisaks ei ole see abinõu proportsionaalne eesmärgiga saada väidetavad võlgnevused sisse nõutud. Seega saab elektriga varustamise katkestamist pidada omandiõiguse rikkumiseks

§ 89mõttes.

Kuivõrd tegemist on kaasomanike ja korteriühistu hagiga, ei oma tähendust asjaolu, et kostja III ei ole rikkunud kõigi kaasomanike õigust kasutada oma omandit ilma kostja poolt tehtavate takistusteta. Kaasomanikel on tulenevalt

§ 71

ühise asja suhtes kostja III kui kolmanda isiku suhtes kõik omaniku õigused (

§ 71

lg 4) ja korteriühistul on õigus nõuda teenustega katkestamise lõpetamist tulenevalt tema funktsioonist elamu majandamisel, st korteriühistul on õigus oma nimel panna kohtulikult maksma ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid ka kolmandate isikute vastu (vt RKTKo 3-2-1-116-11, p 25). Sama põhimõte tuleneb ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 34 lgst

  2. Hagejad ei olnud kohustatud rikkumist taluma. Kostja III leiab apellatsioonkaebuses, et hagejad pidid tõendama, et neil oli õigus kostjalt III teenuste vahendamist nõuda. Kolleegium nimetatud seisukohaga ei nõustu. Maakohus tuvastas, et kostja III seaduslikul esindajal oli faktiliselt võimalik teenuse edastamine katkestada. Samuti tuvastas maakohus, et kostja III selgitas, et katkestas (kostja III käsitluse kohaselt oli sunnitud katkestama) teenused, kuna osa hagejatest jäid kostjale III võlgu ega tasunud kostja III poolt esitatud arveid. Seega kinnitas kostja III ise, et ta katkestas elektriga varustamise osade hagejate võlgnevuse tõttu ja hagejad ei pidanud tõendama, et neil on kostjalt III õigus teenuste vahendamist nõuda. Kostja III pidi tõendama, et tal oli õigus katkestada elektriga varustamine, kuid nagu maakohus põhjendatult leidis, kostja III ei teinud seda. 15

(20)18.

§ 89

kohaldamisel peab hagejate nõude rahuldamiseks olema tõendatud, et kostja on kestvalt hagejate omandiõigust rikkunud, või oli kostja rikkumisega ähvardamine selline, et hagejatel on alust uskuda selle jätkuvusse.

  1. Maakohus on põhjendatult leidnud, et toimunud rikkumine loob juba eelduslikult ohu, et rikkumine võib korduda. Arvestades, et kostja III käsitleb osasid hagejaid jätkuvalt võlgnikena, kostja III senist tegevust hagejate survestamisel väidetavate võlgnevuste tasumisel ebaproportsionaalsete meetmetega, et kostjal III on toimikus olevast aktist (II kd, tl 54) nähtuvalt tema seadusliku esindaja kostja I kaudu keldriruumi võtmed, on rikkumise oht piisavalt tõenäoline ka siis, kui kostja III enam teenuseid hagejatele alates
  2. a suvest ei vahenda. II
  3. Kolleegium nõustub hagejatega, et sooja veega varustamise lõpetamisel on kõigil hagejatel kui kaasomanikel õigus esitada hagi kostja III vastu ka siis, kui sooja veega varustamine on lõpetatud üksnes kolme korteriomaniku suhtes. Kolleegium mõistab apellatsioonkaebust viisil, et selle on antud osas esitanud hagejad, kelle suhtes jättis maakohus nõude rahuldamata, s.o hagejad I-XIV ja XVIII.
  4. Sooja veega varustamiseks vajalikud kommunikatsioonid kuuluvad korteriomanike kaasomandisse. Nende osalist sulgemist ja sooja veega varustamise katkestamist saab pidada omandiõiguse rikkumiseks

§ 89

mõttes, sest nende kommunikatsioonidega ümberkäimist kostja III poolt hagis toodud viisil (osadel korteriomanikel sooja vee varustuse katkestamine) saab vaadelda sekkumisena omaniku õigusesse (

§ 68

). Sellise teoga piiratakse omaniku võimalust teostada talle kuuluva asja üle täielikku õiguslikku võimu, st otsustada ise selle üle, kuidas kaasomandisse kuuluvaid kommunikatsioone kasutada. Kuivõrd tegemist on kaasomanike ja korteriühistu hagiga, ei oma tähendust asjaolu, et kostja III ei ole rikkunud kõigi kaasomanike õigust kasutada oma omandit ilma kostja III poolt tehtavate takistusteta. Kaasomanikel on tulenevalt

§-st 71 ühise asja suhtes kostja III kui kolmanda isiku suhtes kõik omaniku õigused (

§ 71

lg 4) ja korteriühistul on õigus nõuda teenustega katkestamise lõpetamist tulenevalt tema funktsioonist elamu majandamisel (KÜS § 2) (vt RKTKo 3-2-1-11611, p 25). Seetõttu tuleb nimetatud osas hagi rahuldada kõigi hagejate suhtes ja tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p 9 osas, millega maakohus jättis osade hagejate poolt esitatud vastavasisulise hagi rahuldamata.

  1. Sooja veega varustamise keelamise nõudele vastuvaidlemisel on kostja III väited apellatsioonkaebuses samad, mis elektrienergia puhul. Kolleegium jääb ka nimetatud teenuse katkestamise osas oma käesoleva otsuse p-des 16-19 toodud seisukohtade juurde ja neid ei korda.
  2. Lisaks on kostja III tuginenud asjaolule, et korteritesse, mille sooja veega katkestamise keelamist hagejad taotlevad, on juba enne hagi esitamist paigaldatud soojaveeboilerid. Kolleegium leiab, et kostja rikkumist ei saa õigustada asjaoluga, et osad hagejad paigaldasid korteritesse alternatiivse kütteallika sooja vee saamiseks. Seetõttu ei olnud gaasiboilerite paigaldamisel hagejate keelustamis- ja hoidumisnõude lahendamisel tähtsust. Põhjendatud ei ole kostja III käsitlus, et gaasiboilerite paigaldamise tõttu ei ole ta hagejate omandiõigust rikkunud. Kui hoones on olemas tsentraalne küte ja kostja III selle katkestas, on tegemist omandiõiguse rikkumisega ka siis, kui hagejatel olid alternatiivsed võimalused vee soojendamiseks. Väited on ka vastuolulised, sest kostja III tegevus sooja vee kinnikeeramisel on olnud toimiku materjalidest nähtuvalt kantud eesmärgist survestada hagejaid väidetavate 16

(20)võlgnevuste tasumisel. Kui sooja vee katkestamisel mingit mõju hagejatele poleks, poleks mõtet ka sellisel meetodil võlgade nõudmisel. III
  1. Keldriruumide valduse üleandmise nõude osas on kostja III apellatsioonkaebuse väited kokkuvõttes järgmised: - kostjal III puudub keldriruumide faktiline valdus, mistõttu kostja ei saa hagejate valdust rikkuda; - hagejate nõue on välistatud, kuna neil on kostjaga III sõlmitud lepingud, mille kohaselt neil ei ole õigust kõnealuseid ruume vallata; - kohtuotsuse resolutsiooni p-des 5, 6 ja 7 sooritusnõuded on ebaselged, kohtuotsuses märgitud ruume ei eksisteeri.
  2. Maakohus leidis põhjendatult, et kostjal III ei ole õigust keldriruume vallata, kuna ta ei ole asja omanik ja tal puudub ka võlaõiguslik kokkulepe hagejatega keldriruumide kasutamiseks. Kaasomanikest hagejate nõue on asjaõiguslik ja kostja peab loovutama asja valduse omanikele, kui valdajal puudub omanike suhtes õigus asja valdamiseks. Tegemist on vindikatsiooninõudega, mille aluseks on asja omanikule kuuluv omandiõigus ning sellest tulenev omaniku õigus asja vallata ja kasutada (

§ 68lg1).

  1. Nõude eeldused on järgmised: - nõude esitanud isik on väljanõutava asja omanik; - kostja III on väljanõutava asja valdaja, kes valdab asja ilma õigusliku aluseta; - valdajal ei ole vindikatsiooninõude suhtes muid vastuväiteid, mis selle maksmapaneku välistavad.
  2. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et hagejad II- XIX on vaidlusaluse kinnisasja kaasomanikud keldriruumide osas. Kaasomandis asja puhul võib vindikatsiooninõude esitada mis tahes kaasomanik (

§ 71lg 4).

Valdaja all tuleb

§ 33lg 1 alusel mõista isikut, kelle tegeliku võimu all omanikule kuuluv asi on.

Valduse saamise ja valdajaks olemise hindamise kriteeriumid on erinevad. Valduse saamiseks peab valdajal olema tegelik võim asja üle, st konkreetne asi peab olema isiku mõjusfääris ja isik saab sellega vabalt toimida, välistades teiste isikute mõju asja suhtes. Nimetatud kriteeriumi järgi eeldab valduse saamine, et valdajale on asi ruumiliselt selliselt juurdepääsetav, et ta saab seda kasutada oma tahtmise järgi kas isiklikult või teise isiku kaudu. Valduse jätkumise kriteeriumid on leebemad ja nende üle otsustatakse käibearusaamade järgi. 28. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et kostjal III oli tegelik võim vaidlusaluste keldriruumide üle, kuna tal oli vastavate ruumide võti ja ruumid olid tema mõjusfääris, st kostja III otsustas, kes neid ruume kasutada saab või kes nendesse siseneb. Maakohtu hagi tagamise määrus ei võtnud kostjalt III võimu otsustada oma suva kohaselt, keda ta ruumidesse laseb. Kostja III seadusliku esindaja R. Pilviste (kostja I) kaudu võimaldati hagi tagamise määruse täitmiseks plaanil märgitud ruumidesse 007, 005 ja VEESÕLM juurdepääs määruses märgitud hageja I seaduslikele esindajatele. Siiski jäi kostja III ruumide valdajaks, kuna võtit ta hagejatele üle ei andnud või ruumidesse vaba ligipääsu neile ei võimaldanud. Kostja III kinnitab ka apellatsioonkaebuses, et ta ei ole ruumide valdusest loobunud ja ei ole seda teinud ka 05.10.2017 kohtumääruse alusel. Ka vaidluse asjaoludest ei tulene, et kostja III oleks 24.10.2017 keldriruumidesse maakohtu hagi tagamise määruse alusel isikute sisenemise järgselt oma valdusest loobunud. Seega tuleb maaohtu otsusest jätta välja seisukoht, et kostja III loobus valdusest nõudest vabanemise eesmärgil (

§ 82lg 2). 17

(20)
  1. Hagejad on esitanud asjaõigusliku vindikatsioonihagi. Kostja III leiab, et tema õigus asja vallata tuleneb hagejatega sõlmitud lepingutest. Lepingu näitena on kostja III esitanud A. Gga sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu (I kd, tl 175-180). Kostja III tugineb lepingu p-le 7.1, mille kohaselt on müüja ja ostja kokku leppinud, et ostja ainukasutusse ja – valdusesse ei jää ühtegi kinnisasjal Kopli t 18/ Malmi tn 3, Tallinn asuvat parkimiskohta ega nimetatud kinnisasjal paiknevates ehitistes paiknevat panipaika.
  2. Kostja III ja A. G vaheline võlasuhe on eelduslikult täidetud ja sellega lõppenud (VÕS § 186 p 1). Lepingust pole võimalik järeldada, et tegemist oleks kestvuslepinguga, mille alusel tekiks kostjal III mingi õigus ise keldriruume vallata ja keelata seda hagejatel. Seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et kostjal III puudub õiguslik alus ruume vallata. Vaidlusaluse lepingu poolte kokkulepe lepingu p-s 7.
  3. ei välista kaasomanike omavahelisi hilisemaid teistsuguseid kokkuleppeid peale asja omandamist kostjalt III.
  4. Maakohtu otsuse resolutsiooni punktid 5-7 on selged ja nende täitmiseks peab kostja loobuma oma tegelikust võimust ruumide üle ja andma ruumid hagejatele II-XIX üle otsuses toodud tähtaja jooksul. Kuigi ruume ei eksisteeri füüsiliselt seetõttu, et nende vaheseinad on välja ehitamata, on kohtuotsusele lisatud plaani järgi arusaadav, millise territooriumi valdus tuleb kostjal III hagejatele üle anda. IV
  5. Maakohus jättis õigesti rahuldamata hagejate nõuded kostja I vastu. Kolleegium nõustub nimetatud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja neid ei korda. Maakohus ei ole nõude lahendamisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme. Põhjendamatu on hagejate seisukoht, et kohus on jätnud selgitamiskohustuse täitmata ja õigustamatult tõendamiskoormuse ümber pööramata. Hagejatel oli juristist esindaja, samuti oli hagejatel vajadusel võimalus kohtu kaudu nõuda kostjatelt välja tõendid oma väidete kinnitamiseks. Hagejate poolt apellatsioonkaebuses viidatud tõendid ei lükka maakohtu järeldusi ümber, sest nendest ei tulene kostja I tegutsemine enda nimel.
  6. Hagejate etteheide, et maakohus on jätnud hagejate nõude kostja I vastu lahendamata otsuse resolutsiooni p-s 3, ei ole põhjendatud. Nimetatud otsuse punkt käsitleb hagejate nõuet sooja veega varustamise katkestamise keelamiseks. Maakohus on nimetatud nõude lahendanud resolutsiooni p-s 8, millega on jätnud hagejate nõuded kostja I vastu teenuste katkestamise keelustamiseks rahuldamata. On selge, et nimetatuga on maakohus pidanud silmas nii elektri kui sooja veega varustamise katkestamist.
  7. Põhjendatud on hagejate seisukoht, et maakohus ei ole lahendanud kohtuotsuse resolutsioonis vindikatsiooninõuet ja alternatiivset nõuet võimaldada hagejatel II-XIX kasutada Malmi 3/1 elamu keldriruume, mis on plaanil tähistatud 003, 005, 006, 007, VEESÕLM ning võimaldama hagejatel II-XIX vallata ja kasutada keldriruume 004, 008, 009, 010, 011, 012, 013, 014, 015 ja
  8. Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses üksnes alternatiivse nõude lahendamist. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus vastava alternatiivse nõude osas põhjendusi esitanud, hinnates üksnes seda, kas kostjal I on õigus vallata keldriruume. Maakohus on põhjendatult leidnud, et keldriruumide valdamiseks on kostjal I kui ühel kaasomaniku seaduslikul esindajal õigus. Kolleegium märgib, et kostja I ei toonud esile asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et kostjal I on keldriruumide ainukasutusõigus ja välistaksid kõigi hagi esitanud kaasomanike ühise keldriruumide kasutuse. Samas on hagejate alternatiivse nõude 18
(20)rahuldamise eelduseks asjaolu, et kostja I on takistanud kaasomanikel keldriruumide kasutamist.
  1. Apellatsioonkaebuses märgitud tõenditest nimetatud järeldust teha ei saa. 24.10.2017 võtmete üleandmise-vastuvõtmise aktile (II kd, tl 54) on alla kirjutanud kostja I, märkimata, et ta on kostja III seaduslik esindaja. Samas on kostja I selgitanud, et akt oli koostatud hagejate poolt ja olukorras, kus kohus oli teinud kostja I suhtes hagi tagamise määruse, millega oli kohustanud kostjat I tehnoruumide valduse üle andma. Sama kehtib hagejate poolt esitatud kirjavahetuse kohta võtmete üleandmise teemal (II kd, tl 144-145), mis on toimunud hagi tagamise määruse täitmiseks nagu nähtub hageja I 06.10.2017 e-kirjast kostja I lepingulisele esindajale. Süüteoteate pealdisest (II kd, tl 135) nähtub, et selle on esitanud kostja I kostja III juhatuse liikmena. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et keldriruumid olid kostja III valduses. Puuduvad tõendid, et kostja I kui füüsiline isik ja mitte kui kostja III seaduslik esindaja oleks takistanud hagejatel ruumide valdamist. Seetõttu tuleb hagejate II-XIX alternatiivnõue kohustada kostjat I võimaldama hagejatel II-XIX vallata ja kasutada Malmi 3/1 elamu keldriruume, mis on plaanil tähistatud 003,005, 006, 007, VEESÕLM ning hagejatel IIXIX võimaldama vallata ja kasutada keldriruume, mis on plaanil tähistatud 004, 008, 009, 010, 011, 012, 013, 014, 015, 016, jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuses viidatud 14.06.2018 kohtuistungi protokollis toodud kostja I esindaja ütlustest (III kd, tl 30-32) ei tulene, et kostja I oleks tegutsenud enda nimel. Hagejate II-XIX apellatsioonkaebus jääb nimetatud osas rahuldamata.
  2. Hagejad on heitnud ette, et maakohus on rahuldanud hagejate nõude teisel viisil hagis esitatust ja kohustanud kostjat II eemaldama kinnistule paigaldatud valvekaamerad, ilma täpsustuseta, et seda tuleb teha Malmi 3/3 elamu osas. Tegemist on menetlusliku minetusega, mille kolleegium parandab ja rahuldab hagejate nõuded viisil nagu see on esitatud: kohustada kostjat II eemaldama Tallinnas Kopli tn 18/Malmi tn 3 kinnisasjalt valvesüsteemi seadmed, s.o Malmi 3/3 elamult valvekaamerad. V
  3. Kolleegium ei nõustu kostja III väitega, et maakohus on rahuldanud hagejate nõuded otsuse resolutsiooni p-des 5 ja 6 osaliselt. Maakohus on need rahuldanud hagis toodud viisil. Seoses hagejate nõuete rahuldamisega kostja III vastu jäävad hagejate menetluskulud kostja III kanda. Kuna maakohus on vastaval viisil menetluskulud jaotanud, jääb maakohtu otsus selles osas muutmata.
  4. Maakohus on jaotanud õigesti menetluskulud ka kostja I ja hagejate vahelises vaidluses, jättes kostja I menetluskulud solidaarselt hagejate kanda.
  5. Järgnevalt jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud (TsMS § 171 lg 1). Seoses hagejate apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega kostja I vastu jäävad kostja I menetluskulud apellatsiooniastmes hagejate kanda solidaarselt. Kostja III menetluskulud apellatsiooniastmes jäävad tema enda kanda ja hagejate Korteriühistu Kopli 18, Klas Konsult OÜ, HR, LP, MT, AR, MT, TK, KJ, MK, MT, LL, JJ, AP (endise nimega G) ja POPULAR OÜ menetluskulud sooja veega varustamise taastamise nõudes jäävad kostja III kanda. Ülejäänud nõuetes jäävad hagejate menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 19
(20)Meeli Kaur Ele Liiv Indrek Parrest Otsus täiendatud Tallinna Ringkonnakohtu 11. veebruar 2019 otsusega 20
(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.