← Eesti

2-19-7657/13

Obsah (9)§ 646§ 656§ 641§ 440§ 436§ 438§ 230§ 392§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 23. august 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-19-765

) § 444 lg 3 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel võib otsuse kirjeldava osa ja põhjendused esitada lihtsustatud vormis. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

  1. U.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  2. juuni 2019 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, jättes hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) leidis kohus ebaõigesti, et kõik hageja väited on tõendatud. Kohus jättis kostja menetlusdokumentides esitatud väited tähelepanuta ja asjakohased materiaalõiguse sätted 2 kohaldamata. Kohus rikkus poolte võrdsuse ja võistlevuse põhimõtet ning tõendamiskohustust ja väljus erapooletuse piiridest; 2) on hagi rahuldatud alusetult suures ulatuses. Kohus peab arvestama kostja maksevõimet ega tohi teha otsust, mida kostja ei ole võimeline täitma. Kostjal puuduvad rahalised vahendid hagejale elatise maksmiseks ilma enda ülalpidamist kahjustamata. Võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga on kostja majanduslik olukord oluliselt halvenenud. Kostja on alates
  3. juunist 2019 haiguslehel, juulist algab kollektiivpuhkus. Kostjal puhkust saada ei ole, seega peale haiguslehe lõppu jääb kostja palgata puhkusele ja asub tööle alles augustis. Palka saab kostja septembris. Kostja tasub maksegraafiku alusel kohtukulusid ja inkassofirmadele. Kostja palub elatise suurust vähendada ning muuta elatise maksmise korda vastavalt kostja maksevõimele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

§ 646alusel üksnes kaebuse põhjal.

Viru Maakohtu 28.06.2019 otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule

§ 656

lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 6.

§ 646

alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lõige 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea

§ 646

kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (

§ 641

lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu seisukoht 24.01.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

§ 656

lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud õigeksvõtuotsuse tegemist reguleerivaid menetlusnorme.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

§ 440lg 2 kohaselt hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.

Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 21.04.2009 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-09, p 12), et hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta. Seega peab kostja õigeksvõtuotsuse tegemiseks olema hageja nõuet ühemõtteliselt tunnustanud. Kohtul on kohustus välja selgitada kostja tegelik tahe ja kohtuotsuses tuleb lühidalt märkida ka järelduskäik, millest tulenevalt kohus järeldas, et tegemist on õigeksvõtuga. Maakohus on otsuses üldsõnaliselt märkinud, et kostja on 18.06.2019 kohtuistungil hagi õigeks võtnud ja õigeksvõtt on protokollitud. Kohtuistungi protokollis on kirjas kostja lause: „Kostja on nõus elatist maksma miinimummääras.“ Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja kohtuistungi helisalvestisega, leiab, et kohtuistungil kostja poolt räägitust ei nähtu selgelt ja ühemõtteliselt, et ta peab hageja nõuet põhjendatuks ning on valmis seda täitma. Kostja tegelikus tahtes hageja nõue õigeks võtta annab alust kahelda ka asjaolu, et kirjalikus hagivastuses vaidles kostja nõudele täies ulatuses 3 vastu. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt kostja hageja nõuet täies ulatuses ei tunnista. Seega puudus maakohtul alus teha asjas õigeksvõtul põhinev otsus.

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Otsust tehes hindab kohus

§ 438

lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Seejuures ei ole kohus perekonnaasjas

§ 436

lg 6 järgi seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel, sh kohustada menetlusosalist

§ 230

lg 4 järgi esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda

§ 230lg 5 järgi asjakohast teavet kolmandatelt isikutelt.

Lapse ülalpidamise asjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (Riigikohtu seisukoht nt 17.01.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-135, p 12.1). Maakohus on jätnud asjas eelmenetluse sisuliselt läbi viimata, selgitamiskohustuse täitmata, tõendid kogumata ja asja lahendamiseks olulised asjaolud tuvastamata. Maakohtu otsus on eeltoodu tõttu olulises osas põhjendamata. Kuna pooli ei esindanud õigusteadmistega esindajad ja kostja oli kirjalikus hagivastuses hagile vastu vaielnud, esitades muu hulgas ka taotluse teha kindlaks enda varaline seisund, oleks maakohus

§ 392

lg-s 1 toodud eesmärkide täitmiseks pidanud viima läbi põhjaliku eelmenetluse ning pöörama kohtuistungil selgitamiskohustusele täitmisele erilist tähelepanu. 8. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on ületanud ka nõude piire, rikkudes

§-s 439 sätestatut. Maakohus mõistis kostjalt hageja välja kasuks välja elatise suuruses 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagiavalduses nõutakse elatist summas 270 eurot kuus. Elatise väljamõistmist miiniumsummas ei ole hageja hagiavalduses nõudnud (hagiavalduse blanketil on vastav lahter täitmata). Seega ei olnud maakohtul õigust siduda elatisesumma suurust Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et hagiavalduses väljatoodud hageja vajadused moodustavad 395 eurot kuus, st jäävad oluliselt alla miinimumpalga. Ka see on asja lahendamisel oluline, kuna eelduslikult on vanemate ülalpidamiskohustus hageja ees võrdne (PKS § 116 lg 1). Selgitamist vajab lisaks see, miks on hageja taotlenud alaealise lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatise kandmist mitte lapse seadusliku esindaja (ema), vaid hageja enda pangakontole. Kostja on sellele asjaolule hagivastuses asjakohaselt tähelepanu juhtinud. 9. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väiteid ei hinda. Maakohtul tuleb teha kindlaks vanemate varaline seisund ja lapse vajadused ning vajadusel koguda selleks tõendeid ka omal algatusel. 10. Menetluskulude jaotuse otsustab

§ 173lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.