Obsah (4)

§ 96§ 97§ 101§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2019, Tartu Tsiviilasja number 2-16-12

§ 96

lause 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p-de 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Hageja on kostja alaealine laps.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega tuleb elatis miinimummääras välja mõista. Kohus leidis, et puuduvad alused elatise vähendamiseks alla miinimumi. Kostja ei ole tõendanud ega ka tuginenud väidetele, et tal esineks töövõimetus või et tal on lisaks hagejale veel alaealisi lapsi. Seega puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Asjaolu, et kostjal puudub antud hetkel piisav sissetulek elatise tasumiseks, ei anna alust elatise vähendamiseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Riigikohus on korduvalt leidnud, et vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Antud juhul ei takista kostjat tasuvama töö otsimisel töövõimetus või muud objektiivsed asjaolud. Kostjal puuduvad takistused riigikeele omandamiseks või uue töökoha otsimiseks teistest piirkondadest. Eestis elavalt vanemalt ei saa nõuda miinimumist suuremat elatist põhjusel, et välismaal on suuremad elamiskulud. Tõendamist on leidnud, et hagejale hetkel Suurbritannias ega Eesti Vabariigis peretoetusi ei maksta. Hageja seadusliku esindaja ja kostja kokkulepped seoses varaga ei välista hageja elatise nõude rahuldamist. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata või mitte mõista elatist välja üle 50 euro kuus ning jätta menetluskulud poolte kanda. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Maakohus kohaldas asja lahendamisel ebaõigesti Eesti õigust. REÕS § 65 alusel kohaldatakse vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele lapse elukohariigi õigust. Kohalda tulnuks Suurbritannia õigust.
2. novembri 2007 Haagi protokoll ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse kohta ei kohaldu Ühendkuningriigile. REÕS § 61 kohaselt lähtutakse Eestis igal juhul elatise asjades kohalduva õiguse kindlaksmääramisel Haagi
3. a kohalduva õiguse konventsiooni põhimõtetest. Ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse
4. oktoobri 1973 Haagi konventsiooni artikli 4 kohaselt kohaldatakse laste ülalpidamiskohustustele ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku (s.o lapse) alalise elukoha riigi õigust. 3 Hageja ema ja kostja on pärast nende abielu purunemist leppinud kokku muul viisil hagejale elatise andmises. Kostja tugineb

§ 100

lg 3 esimese lausele, mille järgi võivad vanemad lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Seega võisid vanemad leppida kokku ka muul viisil elatise andmises. Lapsevanemad on sõlminud

§ 100

lg 3 järgi kokkuleppe, mille järgi pidi kostja jätma hageja emale korteri, kostja võttis endale hageja ema solidaarlaenukohustused ja maksis hageja emale välja rahasumma ning hageja ema ei pidanud seetõttu kostjalt hagejale elatist nõudma, kuid maakohus luges selle kokkuleppe, ilma motiveerimata, vanemate kokkuleppeks abielu lõpetamisel seoses nende varaga. Maakohus ei arvestanud elatise väljamõistmisel kostja halva majandusliku olukorraga. Maakohus pole piisavalt hinnanud hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust, rikkudes sellega menetlusõigust.

1. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vanemate sõlmitud lepingus ei käsitletud elatise küsimust. Puudub alus elatise vähendamiseks. Elatise vähendamise aluseid pole esile toodud ja tõendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
3. jaanuari 2019 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude katteks maakohtus 953,86 eurot. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus jäetakse kostja kanda.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus kohaldas õigesti Eesti õigust. Euroopa Nõukogu
5. detsembri 2008 määruse 4/2009 kohtualluvuse, kohalduva õiguse, kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuse küsimustes artikli 15 järgi tuleb kohaldada ülalpidamisasjades kohalduva õiguse kindlaksmääramiseks Haagi
6. novembri 2007 protokolli. Kuigi määrus 4/2009 ei kohaldu selle preambula p 47 alusel Suurbritanniale, kohaldub see määrus Eestile. Kuna tsiviilasi on määruse art 3 p a järgi Eesti kohtualluvuses, reguleerib see määrus Eesti kohtute jaoks ka kohalduvat õigust.
7. Kuna Eestile kohaldub määrus 4/2009, kohaldub Eestile ka sama määruse art 15 ja
8. a Haagi protokoll.
9. a Haagi protokolli art 3 sätestab üldreegli, et ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatakse ülalpidamist nõudma õigustatud isiku (lapse) asukoha riigi õigust. Siiski sätestab sama protokolli art 4 lg 3 erandi, mille järgi võib kohaldada selle riigi õigust, kuhu hagi kostja vastu esitati, kui see riik on kostja elukohariik. Puudub vaidlus, et kostja elukohariik on Eesti. Seega võis maakohus Haagi
10. a protokolli art 4 lg 3 alusel kohaldada Eesti õigust.
11. Asjaolu, et Suurbritannias ei saa määrust 4/2009 ja Haagi protokolli kohaldada, ei mõjuta kohalduvat õigust Eesti kohtus, kuna asi on Eesti kohtus menetluses kooskõlas kohtualluvusega. Kui kohaldub
12. a Haagi protokoll, ei kohaldu selles osas Haagi
13. a konventsioon ega REÕS §
14. Määrusel 4/2009 ja selles viidatud Haagi
15. a protokollil on kohaldamiseelis, kuna hagetav kohustus tekkis määruse 4/2009 ja Haagi protokolli kehtimisajal. 4
16. Ringkonnakohus ei nõustu kostja vastuväitega, et elatist tuleb vähendada majanduslikel põhjustel. Maakohus selgitas õiguspäraselt, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Sellepärast ei vabane vanem elatise maksmise kohustusest ka siis, kui ta sissetulek on väike. Kostjal on võimalik sissetulekut suurendada ja vajadusel selleks omandada elukutse ja riigikeel. Kostja ei ole tuginenud töövõimetusele ega muudele objektiivsetele alustele, mis annaks võimaluse elatist vähendada.
17. Kostja ja A.R. sõlmitud lepingus puudub kokkuleppe seoses elatisega (tl 36-41, kd I). Isegi juhul, kui hageja vanemad oleksid midagi seoses elatisega kokku leppinud, ei saa

§ 100lg 3 järgi välistada seadusest tuleneva nõude esitamist.

Ringkonnakohus selgitab, et elatise nõue vanemate vastu on ainult lapsel, mitte ühel vanemal teise vastu (vt

§ 97p 1).

Hageja (laps) ei olnud vanemate sõlmitud lepingu pooleks.

§ 100

lg 3 mõttes saavad vanemad seoses elatisega leppida kokku eelkõige korralduslike küsimusi. Sätte eesmärgiks ei ole anda vanematele õigust välistada teise isiku (lapse) seadusest tulenevat nõudeõigust nende endi vastu. 12. Põhjendatud on kostja apellatsioonkaebus osas, millega kostja vaidlustas menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemisel tuleb muu hulgas arvestada asja keerukust. Maakohus ei arvestanud lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel seda, et tegu on õiguslikult vähekeeruka seadusest tuleneva täitmisnõudega. Hagedes elatist

§ 101lg 1 suuruses (nn miinimummääras) ei pidanud hageja tõendama enda kulusid.

Samuti ei ole sellise nõude esitamisel vajalik normide pikem õiguslik analüüs.

1. Hageja
2. detsembri 2018 menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja ajakulu maakohtus ~19 tundi, millele lisandub tõlkekulu, sõidukulud ja
3. detsembri 2018 istungiga seotud menetluskulud (esitatud
4. detsembri menetluskulude nimekirjas). Nimekirjade kohaselt on kokku hageja menetluskulud maakohtus 2408,86 eurot. Lepingulise esindaja ajakulu 19 tundi on selgelt ülepaisutatud, kuna see ei vasta asja vähesele õiguslikule keerukusele. Kuna õigusabikulu, arvestamata tõlkekulu ja sõidukulu, oli maakohtus 2309 eurot (1452+713+144), ja mida maakohus vähendas 92 euro võrra, on kahe järjestikuse esindaja keskmine tunnitasu koos käibemaksuga ~122 eurot. Ringkonnakohus peab selle menetluse vajalikuks õigusabile kulunud ajaks seitset tundi. Seega on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu maakohtus 854 eurot (7x122). Selle lisandub tõlkekulu 45 eurot ja sõidukulu 54,86 eurot. Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulud maakohtus 953,86 eurot (854+45+54,86).
5. Menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda, kuna apellatsioonkaebus sisulises osas jäi rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata TsMS § 178 lg 4 alusel ja apellatsioonkaebus rahuldati vaid menetluskulude kindlaksmääramise osas, pole põhjendatud osa apellandi kulusid jätta vastustaja kanda.
6. Hageja lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus (6 tundi) on ülepaisutatud. Arvestades apellatsioonkaebuse nõuet ja põhjendusi ja seda, et hageja oli apellatsioonimenetluses vastustaja rollis, on põhjendatud ja vajalik ajakulu üks tund, s.o 144 eurot koos käibemaksuga. 5 Selle mõistab ringkonnakohus kostjalt välja hageja kasuks. Hageja taotlusel märgib ringkonnakohus, et tasumata menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 6 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi