Obsah (4)

§ 97§ 99§ 100§ 101

KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse kuupäev 08.08.2019, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-15537 Tsiviilasi J R L hagi C L vastu

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Hageja esindaja ja kostja on lapse hooldusõiguslikud vanemad. Alaealist last peavad eelkõige ülal pidama tema vanemad võrdsetes osades.

§ 99

lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaks määramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Laps saab vajalikku ülalpidamist, sh osaleb õppetegevuses lasteaias ja laste arengukeskuses, käib laulu-, maleringides ja iluvõimlemise trennis. Spordiga tegelemine soodustab lapse füüsilist arengut, tugevdab iseloomu ja meeskonnas omandab laps sotsiaalsed oskused. Laulmisega tegeleb laps individuaaltundides seoses noore vanusega, mille tõttu vajab individuaalset lähenemist. Maleringis käimine avaldab märkimisväärset mõju lapse intellektuaalsele arengule. Laste arengukeskus valmistab lapse hästi ette algklassidesse minekuks. Head ettevalmistust on vaja, kuna plaanis on panna laps võõrkeelte õppesuunaga kooli, mis tähendab seda, et lapse üldine arengu tase peab olema keskmisest kõrgem, et ta suudaks sujuvalt üle minna õppimisele võõrkeeles. Kõikide lapse arengut soodustavate tegevustega tegeleb laps naudingu ja huviga ega tunne ennast ülekoormatuna. 2 Lisaks lapse õppetegevusega seotud kuludele, on lapsele võimaldatud ka arendavad tegevused vabal ajal. Laps käib muuseumites, tunneb huvi teaduse vastu ning selleks ostetakse lapsele huvitavaid ja õpetlikke mänguasju. Samuti külastab laps erinevaid Eesti linnasid. Lapsel on tugev tervis, mida tõendab see, et laps on harva haige. Tervise edendamiseks käiakse lapsega tervisekeskustes ja terviseedendamise protseduuridel. Lapse hooldamise kulud on seotud ka lapse riietusesemete soetamisega. Lisaks igapäeva riietusele, sh hooajaline riietus ja jalanõud, ostetakse lapsele mitu korda aastas ka kostüümid laval esinemiseks, võimlemistrikood (väärtuses 150-250 eurot), tellitakse ka spordiinventari.

§ 100

lg 2 ja 4 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hagiavalduses on märgitud lapse toitlustamise ja hooldamisega seotud keskmised kulud 30 päeva lõikes, mis ei sisalda hooajaliste riiete ja jalanõude, esinemiskostüümide, mänguasjade ostmisega seotud kulusid.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtudes lisatud kulusid tõendavatest dokumentidest, ületavad lapse hooldamisega seotud kulud Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäära. Ülalmainitu tõendab kulude asjakohasust. Lapse ema, kellega laps elab, on võimeline, arvestades sugulaste ja lapse ristiisa rahalist abi, tagama lapsele täisväärtuslikku arengut soodustavad tingimused. Lapse ülalpidamisega seotud kulud 30 päeva jooksul moodustavad 1095,30 eurot. Tulenevalt eeltoodust soovib hageja, et kohus mõistaks kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igakuise elatusraha 547,65 euro ulatuses alates hagiavalduse esitamisest, so alates 17.10.

1. Seoses asjaoluga, et kostja ei ole lapse ülalpidamisel osalenud ka hagiavalduse esitamisele eelnevalt soovib hageja välja mõista kostjalt perioodil 17.10.2017 – 16.10.2018 maksmata elatis summas 6571,80 eurot (so 12 kuud x 547,65 eurot). MENETLUSE KÄIK
2. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 30 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtumäärus hagi menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõudmise kohta on 10.06.2019 kostjale isiklikult kätte toimetatud ning seega tuli vastus esitada hiljemalt 10.07.
3. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
5. Perekonnaseaduse (

) § 96 alusel on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1). 5. Vastavalt Ts

MS § 407 lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 3 6. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult ning kostjalt tuleb välja mõista alates 17.10.2018 elatis hageja kasuks iga kuu summas 547,65 eurot kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti mõistab kohus välja elatise tagasiulatuva perioodi 17.10.2017-16.10.2018 katteks summas 6571,80 eurot ehk 12 kuud x igakuulise elatise summa 547,65 eurot. Vastavalt

§ 100lõikele 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Kuna tagaseljaotsus kuulub sõltumata nõude sisust kohtu algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel viivitamatule täitmisele, siis eraldi regulatsioonina selle täidetavaks tunnistamiseks hageja taotluse alusel TsMS § 468 lg 3 järgi puudub kohtu hinnangul vajadus. HAGIHIND

1. Kohus selgitab menetlusosalistele, et hagihind omab tähendust arvestamisel, kui palju tuleb hagilt tasuda riigilõivu. Vastavalt riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punktile 2 ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Vaatamata sellele tuleb TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Hagihind määratakse vastavalt TsMS
2. peatükis sätestatule. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kuivõrd hageja soovib elatise väljamõistmist summas 547,65 eurot kuus on käesoleva hagi hinnaks 4928,85 eurot (9x 547,65 eurot). MENETLUSKULUD 8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda. Kohtu 03.01.2019 määruse, mille p.4 on hagejale selgitatud kohustust esitada 3 päeva jooksul menetluskulude nimekiri, on hageja seaduslikule esindajale Kohtute Infosüsteemi andmetel kätte toimetatud 09.01.
3. Seega tuli nimekiri esitada hiljemalt 14.01.
4. Hageja on /allkirjastamata/ nimekirja (tlk 71) esitanud 15.01.2019 ehk hilinenult. Nimekirja kohaselt koosnevad kulud õigusteenuse maksest ja tõlkekuludest. Õigusteenuse kohta esitatud arvest nähtuvalt on teenuse osutajaks OÜ Jewelex advokaadibüroo, samas ei ole hagiavalduse ega ühegi hagi lisaks oleva dokumendi koostamist võimalik nimetatud advokaadibürooga seostada. Hagi on allkirjastatud hageja seadusliku esindaja poolt ja menetluses ei ole büroo advokaadid teinud ka ühtegi menetlustoimingut. Kohus ei rahulda õigusabi kulude nõuet summas 60 eurot. Vaatamata ühepäevasele menetluskulude nimekirja esitamisega hilinemisele peab kohus siiski erandlikult võimalikuks antud asjas arvestada tõlkekulude kandmisega. Menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramine toimub hagita menetluse reeglite järgi ja see tähendab, et kohus ei ole seotud esitatud asjaoludega. Tõlkekulud on olnud kostja elukohariiki ja kohustuslikult tõlgitavate dokumentide mahtu arvestades kogu menetluse jooksul märkimisväärses summas ning nende menetluskulude alaealise hageja kanda jätmine ei ole põhjendatud TsMS § 162 lg 4 alusel. 4 Kogu menetluse jooksul on hageja tõlkekuludena kandnud kohtu deposiiti (tlk 77) ja otse tõlkebüroole (tlk 132) kokku 583,45 eurot. Kuna hageja on soovinud tõlkekulude kandmist kostja poolt, siis tuleb need kogu ulatuses jätta ka kostja kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.
5. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 407 lg 1 ja 3; § 415; § 416; § 442; § 444 lg 3 tagaseljaotsusega. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 5