Lõpetada menetlus kriminaalasjas nr 18231501036 E Ee (ik xxxx) kahtlustuses KarS § 199 lg 1 järgi
2. Kohustada E Et (ik xxxx)
lg 2 p 1 alusel hüvitama kuue jooksul alates kohtumääruse tegemisest kannatanu esindaja tasu summas 690 eurot, mis tuleb kanda T Ase (A) arveldusarvele xxxx (Xxxx) ning maksedokumendid saata prokuröri e-postile: xxxx. 3. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata E. Eele 12.09.2019.a. 4. Asitõend - televiisor on tagastatud kannatanule. Edasikaebe kord Vastavalt
PROKURÖRI TAOTLUS Põhja Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 18231501036, milles on 07.06.2018 alustatud menetlus selle kohta, E E pööras ebaseaduslikult valduses oleva võõra vallasasja enda või kolmanda isiku kasuks, mis seisnes selles, et 25.05.2018 kella 20.30 paiku tuli ta aadressile xxxx, mille kaasomanik ta on, oma asjade järgi, võttis oma asjad ja samas võttis kaasa ka Xxxx AS firmale kuuluva televiisori Philips xxxx, seerianumber xxxx, väärtusega 1200 eurot, ja T Ale kuuluva „Protool“ xxxx akudrelli xxxx väärtusega 542,40 koos lisadega, koguväärtusega 800 eurot. Oma tegevusega E E tekitas T Ale, kes on ka Xxxx AS-i xxxx, kahju kogusummas 2000 eurot. 23.08.2018 määrusega eraldati kriminaalasjast nr 18231501036 materjalid akudrelli varguse osas eraldi menetluseks, eraldatud kriminaalasja nr on 18231501677 ja vastavalt
lg 1, lõpetati eraldatud kriminaalmenetlus nr 18231501677, kuna kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud./tl 95/ 09.10.2018 lõpetati prokuratuuri määrusega menetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu/tl 106-108/ 19.10.2018 kannatanu T Ase volitatud esindaja advokaat Meeli Rondel esitas riigiprokuratuuri kaebuse menetluse lõpetamise peale/tl 113-115/ 01.11.2018 jäeti Riigiprokuratuuris kaebus rahuldamata /tl 116-118/ 14.11.2018 kannatanu T Ase volitatud esindaja advokaat Meeli Rondel esitas Tallinna Ringkonnakohtusse kaebuse Riigiprokuratuuri määruse peale/tl 119-122/ 04.12.2018 tegi Tallinna Ringkonnakohus määruse (1-18-9239), milles tühistati 01.11.2018 Riigiprokuratuuri määrus ning kohustati Riigiprokuratuuri menetlust jätkama. Muu hulgas muudab Tallinna Ringkonnakohus kuriteo kvalifikatsiooni, leides, et tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 1 järgi. Samuti leiab, et menetlejal on alust kaaluda menetluse lõpetamist
alusel./tl 123-126/ 05.12.2018 tegi Riigiprokuratuur lähtuvalt Tallinna Ringkonnakohtu määrusest kaebuse rahuldamise määruse, millega kohustas kriminaalasja menetlust jätkama/tl 127-129/ 08.02.2019 tegi prokurör kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks
alustel oportuniteedi põhimõttel kuna tegemist on teise astme kuriteoga, varastatud ese on kannatanule tagastatud, isiku süü ei ole suur ning avalik menetlushuvi puudub. Prokurör leidis, kannatanu esindajaga seotud mõistliku suurusega menetluskulud on summas 690 eurot, millest 180 eurot, arvestades kahtlustatava materiaalselt seisukorda, tuleb kahtlustataval tasuda ning ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. /tl 161-164/ 01.03.2019 tegi Harju Maakohus kohtumääruse (1-19-1236), milles jättis prokuröri taotluse menetluse lõpetamiseks
lg 1 alusel rahuldamata ning tagastas toimiku Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluse jätkamiseks. Kohus põhistas oma seisukohti selliselt, et nõustub prokuröri seisukohaga kannatanu esindaja mõistliku suurusega tasu osas - 690 eurot, kuid ei nõustu taotlusega selles osas, kus prokurör taotleb jätta suuremas osas menetluskulud riigi kanda ning kahtlustatavalt välja mõista 180 eurot. Kohus leiab, et hoolimata kahtlustatava varalisest seisundist ei ole põhjendatud jätta riigi kanda oluline osa kannatanu esindaja tasust. /tl 165-168/ Kriminaalmenetluse käigus on kogutud järgmised tõendid: • 31.05.2018 esitas kannatanu T A süüteoteate selle kohta, et aadressilt xxxx olid varastatud televiisor Philips xxxx ja tööriistad Festool/Protool akudrell koos kohvris olevate lisadega kokku väärtusega 2000 eurot./tl 3-4/ 2 • • • • • E-postiga saatis kannatanu uurijale varastatud esemeid puudutavad arved ja muud dokumendid /tl 5-10/ Kannatanuna üle kuulatud T A annab ütlusi selle kohta, et kahtlustatava E Eega sai ta tuttavaks jaanuaris 2016 ning kannatanu üritas kahtlustatava E Eega suhet luua. Nad kohtusid kannatanu ridaelamus umbes poolteist aastat. Kannatanu oli kahtlustatavasse armunud ning septembris 2016 tegi talle ettepaneku, et ta ei tegeleks enam oma lisatööga, kannatanu pakkus kahtlustatavale kooselu ja lubas, et maksab talle iga kuu umbes 2000 eurot. Lisaks kutsus kannatanu kahtlustatavat elama oma ridaelamusse. Kahtlustatav E E võttis kannatanu pakkumise vastu osaliselt: nõustus kannatanu poolt raha saamisega, kuid ei tulnud tema juurde elama. Aeg ajalt ta käis külas, mõnikord kord nädalas, mõnikord kord kuus. 2017.a sügisel müüs kannatanu oma ridaelamu maha, et soetada uus kodu. Oktoobris 2017 ostis kannatanu kahtlustatavale meeldinud maja xxxx. Maja oli ostetud kahe peale, et alustada kooselu koos kahtlustatava ja tema lapsega. Kannatanu elas aga majas üksinda. Kahtlustatav E E lubas, et ta tuleb sinna lapsega elama, kuid ei tulnud. Kahtlustatav tõi oma riided jaanuaris 2018 aga endiselt leidis põhjusi majas mitte elada. Kahtlustatava ja kannatanu vahel tekkisid tihti tülid lihtsatest küsimustest. Viimane tüli tekkis 12.04.2018, pärast mida ei ole kannatanu kahtlustatavat näinud ja enam nad ei suhelnud isegi telefoni teel. Samas saatis kahtlustatav sõnumeid selle kohta, et ta soovib oma osa majast müüa või kinkida suvalisele isikule, et tekitada kannatanule materiaalset kahju. 25.05.2018 kohtus kannatanu kahtlustatavaga xxxx ning kahtlustatav tagastas kannatanule xxxx korteri võtme. Selleks ajaks oli juba arusaadav, et enam nad ei kohtu ja xxxx kohtumise ajal nad sellel teemal ei rääkinud. Kahtlustatav E E ei maininud, et tuleb xxxx majja oma riiete järgi. 26.05.2018 käis aga kahtlustatav xxxx majas ja võttis kõik oma riided. Lisaks võttis ta kannatanule kuuluva televiisori Philips xxxx, seerianumber xxxx, väärtusega 1200 eurot (ostetud 19.12.2017). Kahe aasta jooksul ei ole kahtlustatav E E xxxx asuvasse majja mitte midagi ostnud, samuti keeldus rääkimast, millele ta kannatanu poolt antud raha kulutas. 21.06.2018 sai kannatanu Ida-Harju politseijaoskonnast kätte temale kuuluva televiisori Philips xxxx, seerianumber xxxx. Televiisor on töökorras./tl 11-13, 14-15/ IP aadressi päringu vastus /tl 20-21/ Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud televiisorit Philips xxxx, seerianumber xxxx, mis oli kriminaalasja raames kahtlustatava E Ee poolt välja antud./tl 22-27/ E E on edastanud omapoolsed selgitused, millest nähtub, et kannatanu T Aga kohtus ta xxxx seoses tööga, kannatanu oli tema klient. Nad hakkasid tihedalt suhtlema, said mitmel korral kokku ja käisid kannatanu xxxx asuvas ridaelamuboksis. Mõned kuud suhtlesid nad telefoni teel ning kahtlustatav käis ikka edasi xxxx tööl. Nüüd enam ei tahtnud kannatanu kahtlustatavaga lihtsalt kohtuda vaid rääkis tihtipeale, et kahtlustatav peaks oma töö lõpetama, et kannatanu hakkab ise kahtlustatavat ülal pidama. Peale seda hakkasid kannatanu ja kahtlustatav lähedasemalt suhtlema ning kannatanu käis ikkagi peale, et kahtlustatav jätaks oma töö ning oleks temaga, et temaga ei pea kahtlustatav ühegi asja pärast muretsema ning ta hoiab ja hoolib kahtlustatavast kuni surmani. Oma töö lõpetas kahtlustatav ära, kuna see oli kannatnu soov ning ta lubas hüvitada kõik kahtlustatava kulutused ning hoolitseda ka selle eest, et tal oleks alati elamiseks piisavalt raha.
alusel menetluse lõpetamise võimalusi, kus selgitab, et tal käib 250 eurose maksmine üle jõu, kuna ta on üksikvanem ning hetkel töötu. Sissetulekuks on vaid riiklikud toetused. Alates jaanuarist hakkab saama töötu toetust 5,31 eurot /päevas. samuti sai detsembris ühekordset toimetuleku toetust Xxxx poolt. Lisas väljavõtte pangaarvest, Eesti Töötukassa otsuse toetuse määramisest ja töötuna arvelevõtmisest. Tervise tõttu ei saa üldkasulikku tööd teha /tl 136-145 / • Kannatanu T Ase volitatud esindaja advokaat Meeli Rondel esitas 10.01.2019 aruandluse tekkinud menetluskulude kohta kogusummas 1495 eurot/ tl 130-135/ • õiend /tl 102, 153/, millest nähtuvalt Maksu- ja Tolliameti andmeil oli E Ee tulu 2017 aastal xxxx eurot ja 2018 aastal xxxx eurot. • Kannatanu T Ase volitatud esindaja advokaat Meeli Rondel edastas info, pildid sotsiaalmeedia kontodest ja palus hinnata, kas A Vi on andnud valeütlusi Kars § 320 alustel. Esindaja ei soovinud menetluse alustamise/ mittealustamise suhtes otsust. Samuti viitas infole, et E töötab tegelikult Xxxx OÜ-s/tl 147-152/ • TÕR (töötajate register) väljatrüki järgi E E ei ole töötajana registreeritud. Viimane töökoht oli Xxxx OÜ-s, kus tööleping lõpetati TLS § 89 lg 1 alusel. /tl 154/ • Haigekassa päringu andmeil 30.01.2019 seisuga on E alates 21.12.2018 töötu abiraha saav isik, varem oli tööleping Xxxx OÜ-s /tl 155/ 5 • • Xxxx OÜ äriregistri väljavõte juhatuse liikmete andmetega ja väljatrükk ettevõtte kodulehelt/tl 156-157/ Xxxx OÜ päring ja vastus selles, et E E on Xxxx nimekirjas, kuid ei oma töölepingulist suhet ega ole ka tasu saanud /tl 158-160/
lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Prokurör leiab, et käesolevas asjas ei ole E Ee süü suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Varastatud ese on kannatanule tagastatud ning kannatanule varalist kahju ei ole tekkinud. Arvestades kahtlustatava isikut ja asjaolu, et E Ee näol on tegemist isikuga, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud võib asuda seisukohale, et tegemist oli juhuslikku laadi kuriteotunnustega teo toimepanemisega ja üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole isiku karistamine vajalik. Võrdse kohtlemise printsiipi arvestades lahendatakse sarnase süü suuruse ja kahtlustatava isikuandmetega menetlused oportuniteedi põhimõttel. Avalik menetlushuvi puudub, kuna E Eele etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata, mistõttu kriminaalmenetlus kuulub lõpetamisele
E Ee puhul ei ole alust arvata, et kriminaalkorras karistamata jätmine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. Kuigi üldise praktika kohaselt pannakse
alusel lõpetamisel isikule kohustused määratud tähtajaks, siis käesoleval juhul võttes arvesse, et E Eel puuduvad rahalised vahendid kindla summa riigituludesse maksmiseks ja võimekus teha üldkasulikku tööd, leiab prokurör, et ei ole otstarbekas määrata E Ee´le muid kohustusi peale kohustuse tasuda kannatanu esindaja mõistliku suurusega tasu.
lg 2 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetamise korral panna kahtlustatavale lisakohustuse, kuid arvesse võttes erandlikke asjaolusid ei ole lisakohustuste panemine tingimata vajalik. Erandlikuks asjaoluks antud kriminaalasjas võib lugeda seda, et kahtlustataval puudub töökoht, käesoleval hetkel on tal ainsateks sissetulekuks riiklikud toetused umbkaudu 200 euro ringis /tl 146/, lisaks on üksikvanemana tema ülalpidamisel 8aastane laps, keda ei saa kriminaalmenetluse tõttu põhjendamatult raskesse olukorda panna. Käesoleval juhul ei ole võimalikuks ka üldkasuliku töö tegemine, isiku on füüsilisest seisundist tingituna seoses varasemate vigastustega. Kahtlustatava materiaalne olukord on raske, millest tingituna ei ole võimalik prokuröri arvates tema suhtes kohaldada kohustust tasuda kindlaksmääratud summa riigituludesse. Kriminaalmenetluse kuludeks on kannatanu T Ase volitatud esindaja advokaat Meeli Rondelile makstud tasu summas 1495 eurot. Vastavalt
lg 1 p 1 kuuluvad menetluskulude hulka valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Mõistliku suurusega tasu peab vastama lepingulise esindaja põhistatud ajakulule ja õigusolustiku käsitluse keerukusele. Seega 6 seaduses on sätestatud kliendi omavastutus valitud teenuse ostmisel ning seadusest ei tulene, et hüvitada tuleks kaitsjatasu täielikult – vastupidine seisukoht saaks olla õige vaid siis, kui see oleks seadusandja poolt expressis verbis sätestatud. Isikul on õigus valida endale võimaluse ja soovi korral lepinguline esindaja, kuid seejuures tuleb tal arvestada eelnimetatud normis seadustatuga, et tehtud kulutused hüvitatakse talle vaid mõistlikus ulatuses ning menetluskulude hulka ei arvata ülemääraselt tehtud kulutusi. Ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu ei hüvitata. Seda, millises mahus on kannatanul on õigus saada kvalifitseeritud õigusabi, ei saa ette kirjutada. Igat juhtu tuleb eraldi vaadelda, hinnates konkreetse kriminaalasja asjaolusid ja sellega seotut. Kulutatud aja osas tuleb võtta seisukoht, hinnates konkreetse kriminaalasja ja selles tehtuga seoses. Vastavalt kannatanu T Ase volitatud esindaja Meeli Rondeli esitatud taotlusele, arvetele ja aruannetele kuulus temal antud kriminaalasjaga tutvumiseks ning kaebuste kirjutamiseks kokku aega 10 tundi 50 minutit. Kuivõrd kehtiv kriminaalmenetluse seadustik ei eelda menetluse lõpetamise vaidlustamiseks kannatanul advokaadist esindaja olemasolu, ei ole kaebuses taotletud menetluskulude hüvitamine põhjendatud. Kaebusele ei ole seaduses otseseid sisu- ja vorminõudeid seatud, mistõttu saab isik kuriteoteate esitada vabas vormis ja juriidilisi eriteadmisi omamata. Käesoleva kriminaalasjas põhiline tõenduslik teave tulenes põhiliselt kannatanult endalt (Lisaks kannatanule oli kriminaalasjas veel üle kuulatud 3 isikut ning vaadeldud kannatanule kuuluvat televiisorit) ning esindaja vajalikkus menetluslikust aspektist jääb prokuröri hinnangul samuti arusaamatuks. Pigem on antud asjas esindaja võetud selleks, et kannatanu ei soovinud ise asjaga tegeleda. Samas Tallinna Ringkonnakohtusse pöördumiseks menetluse lõpetamise vaidlustamiseks saab pöörduda kannatanu ainult advokaadi vahendusel. Seega peab prokurör põhjendatuks toimikuga tutvumisele kuluvat aega ning Tallinna Ringkonnakohtusse kaebuse kirjutamisele kuluvat aega. Pidades ajakulu siiski ülepaisutatuks, kuna tegemist ei olnud väga mahuka dokumendiga, mille koostamine võiks igapäevaselt sarnaste asjadega tegeleval spetsialistil üle 6 töötunni võtta, nagu aruandes on kirjas. Seega kokkuvõtlikult peab prokurör mõistliku suurusega põhjendatud tasuks 5 töötunni ulatuses/tunnihind 115 eurot, kokku 575 eurot+ käibemaks 20% 115 eurot = 690 eurot Prokurör selgitas 04.03.2019 telefoni teel E Eele kohtumääruses kirjutatud kohtu seisukohta ning E kinnitas, et suudab leida vahendid kohustuse täitmiseks suuruses 690 eurot. Samuti kinnitas E e-kirja teel, et on nõus võtma endale kohustusi tasuda menetluskulud summas 690 eurot 6 kuu jooksul. E Eele on selgitatud, et kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtule esitatud taotlusega ja kriminaalasja materjalidega, leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
alusel kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohus nõustub prokuröri taotluses toodud motiividega. Tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur. E. E tunnistas ennast kahtlustuses märgitud kuriteo toimepanemises süüdi. Kahtlustuses kirjeldatud teo näol on tegemist üksiku episoodiga, 7 kahtlustataval ei ole kehtivaid kriminaalkaristusi. E E on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega. Prokurör on seisukohal, et kannatanu esindaja mõistliku suurusega tasuks on 690 eurot ning kohus nõustub sellega. Kuivõrd
lg 1 näeb ette menetluse lõpetamise tingimusena kohustuste panemise süüdistatavale, siis on ka see tingimus täidetud, kuivõrd süüdistatav nõustus prokuröri taotletud kohustusega hüvitada 6 kuu jooksul kannatanu esindaja tasu 690 euro ulatuses. Seega puuduvad menetluslikud takistused esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks ning kohus rahuldab esitatud taotluse.
lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud
alusel, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega ja karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuse osa, mille isik on täitnud. Kohus juhindub
Eha Popova Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.