Obsah (4)

§ 155§ 152§ 108§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-2415 Haldusasi O. N. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 1

§ 155lg 5, § 203 lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on O. N. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 18.12.2018 ettekirjutuse nr 1045310178 tühistamiseks. Vastavalt ettekirjutusele oli kaebaja kohustatud Eestist lahkuma hiljemalt 25.12.2018 ja ettekirjutus kuulus sundtäitmisele alates 26.12.
2. Ettekirjutuses kohaldati kaebaja suhtes sissesõidukeeldu kestusega kuus kuud.
3. Kohus selgitas 02.09.2019 kohtunõudes kaebajale, et seoses vaidlustatud haldusakti ammendumisega esineb alus tühistamisnõude osas menetluse lõpetamiseks (halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 152 lg 1 p 4). Vastuseks kohtunõudele tuli kaebajal teatada, kas ta soovib menetlust jätkata tuvastamisnõudes. Kohus selgitas võimalust taotleda menetluse lõpetamise korral menetluskulude väljamõistmist. 3. Kaebaja esitas 12.09.2019 vastuseks kohtunõudele taotluse menetluskulude (s.o riigilõiv 15 eurot ja õigusabikulud 235,56 eurot) väljamõistmiseks vastustajalt. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Riigikohus selgitas 13.11.2014 otsuse nr 3-3-1-44-14 punktis 12, et kui haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse ära langemise tõttu. Haldusakti ammendumisel saab kohus tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral. Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, tuleb lähtuda analoogiast

§ 152lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 ehk menetlus lõpetada.

Nimetatud seisukoht on kohtu hinnangul kohaldatav ka käesoleva haldusasja lahendamisel. 5. Kuna vaidlustatud ettekirjutus on ammendunud (lahkumiskohustus on täidetud ja sissesõidukeelu kehtivusaeg on lõppenud) ning kaebaja ei ole soovinud tühistamisnõude asemel menetlust jätkata tuvastamisnõudes, siis tuleb käesoleva haldusasja menetlus

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada.

6. Menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 p 2).

7.

§ 108

lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Nimetatud sätte eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Vastustajale ei saa panna menetluskulude kandmise kohustust juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on ammendunud vastustajast sõltumatutel asjaoludel. Kuna vaidlusaluse PPA 18.12.2018 ettekirjutuse ammendumine ei olnud kuidagi seotud kaebuse esitamise ega vastustajapoolse tegevusega, siis jäävad praegusel juhul menetluskulud poolte endi kanda. 8. Kaebajale tuleb

§ 104lg 5 p 4 alusel tagastada kaebuse eest tasutud riigilõiv.

Kohus tagastab määruse jõustumisel kaebuselt tasutud riigilõivu (15 eurot) selle kandmisega advokaadibüroo HansaLaw OÜ arvelduskontole. /allkirjastatud digitaalselt/ Janek Laidvee kohtunik 2