Obsah (9)

§ 603§ 442§ 663§ 667§ 662§ 602§ 605§ 172§ 606

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-18-10751 Määruse tegemise aeg ja koht 17. juuli 2019, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Margo Klaar, Meeli Kaur Tsiviilasi XX avaldus m

) § 603 lg 1 alusel kohus võib käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.

§ 603lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

XX ja CC paluvad kumbki ennast määrata OÜ Q juhatuse asendusliikmeks. Kohus leidis kõiki seisukohti arvesse võttes, et mõlema avaldaja puhul puudub alus arvata, et ta ei oleks suuteline juhatuse liikme ülesandeid täitma. Kohtule ei ole esitatud ühtegi asjaolu või põhjendust, mis annaks kohtule võimaluse eelistada OÜ Q juhatuse asendusliikmeks ühte avaldajat teisele. Mõlemad avaldajad on kinnitanud oma nõusolekut hakata OÜ Q juhatuse asendusliikmeks. Samuti on mõlemad avaldajad kinnitanud, et nad on teadlikud juhatuse liikme kohustustest. Kohtule ei ole teada ka asjaolusid, mis välistaksid avaldajate tegutsemise juhatuse liikmena. Seega on kohtule esitatud kahe sobiva juhatuse asendusliikme kandidaadid, kellel mõlemal on pädevust ja võimekust olla OÜ Q juhatuse asendusliige.

1. XX palub enda määramisel OÜ Q juhatuse asendusliikmeks määrata juhatuse asendusliikmele makstava tasu igakuiseks suuruseks 600 eurot (neto). Seevastu CC ei ole enda määramisel OÜ Q juhatuse asendusliikmeks tasu kindlaksmääramist palunud. Kuigi XX on välja toonud, et OÜ-l Q on olemas rahalised vahendid juhatuse asendusliikmele juhatuse liikme tasu maksmiseks, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud juhatuse asendusliikmele tasu määramine, kuna avaldajate näol on tegemist OÜ Q ühisomanikega. Kohtu hinnangul ei eelda endale kuuluva äriühingu juhtimine tasu saamist. Kuna XX on enda määramisel OÜ Q juhatuse asendusliikmeks palunud määrata ka juhatuse asendusliikme tasu, kuid CC vastavat taotlust esitanud ei ole, leidis kohus, et mõistlik ja põhjendatud on määrata juhatuse asendusliikmeks isik, kes juhatuse asendusliikme 4 kohustuste täitmise eest tasu ei soovi. Seetõttu leidis kohus, et OÜ Q juhatuse asendusliikmeks tuleb määrata CC. Määruskaebus
2. Maakohtu määrusele esitas 06.11.2018 määruskaebuse XX, kes palub maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus jättis XX juhatuse asendusliikmeks määramata ning määras juhatuse asendusliikmeks CC. XX palub teha uue määruse, millega jätta CC avaldus rahuldamata ja rahuldada XX avaldus ning määrata tema OÜ Q juhatuse asendusliikmeks ning juhatuse asendusliikmele igakuiselt makstavaks tasuks 600 eurot (neto). Alternatiivselt, kui tasu määramine ei ole põhjendatud, taotleb XX enda määramist juhatuse asendusliikmeks tasu määramata. Ühtlasi taotles XX määruskaebuse tagamiseks maakohtu määruse täitmise peatamist.
3. Määruskaebuse kohaselt on CC määratud juhatuse asendusliikmeks üksnes põhjusel, et XX esitas oma avalduses taotluse temale juhatuse asendusliikme ülesannete täitmise eest tasu määramiseks, kuid CC seda ei teinud. Millegi rohkemaga maakohus CC määramist OÜ Q juhatuse asendusliikme ametikohale ei põhjendanud, kuigi XX tõi maakohtus esitatud dokumentides välja arvukaid argumente, miks sobib XX paremini OÜ Q juhatuse asendusliikmeks. Kohtumäärus on seetõttu vastuolus

§ 442

lg-ga 8, mille kohaselt peab kohus andma hinnangu kõigile poolte esitatud faktilistele väidetele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Asjaolu, et CC ei taotlenud endale avalduses tasu määramist, ei tähenda, et ta ei võiks seda hiljem teha. Kui tasu määramine XX-le ei ole põhjendatud, siis oleks võinud maakohus jätta tasu määramata.

1. XX on töötanud OÜ-s Q enam kui 4 aastat, kuid faktiliselt olnud ettevõttega seotud oluliselt kauem. Tänu oma aastatepikkusele töökogemusele ja seotusele OÜ-ga Q tunneb XX OÜ Q kliente ja koostööpartnereid ning vastupidi. XX-l on piisavad akadeemilised teadmised ja kogemused OÜ Q juhatuse liikmena tegutsemiseks. OÜ Q kolmest kaasomanikust (pärijast) kaks soovivad, et OÜ Q juhatuse asendusliige oleks XX. CC pole kunagi näidanud OÜ Q vastu huvi, kuid leiab, et ta peaks kuuluma äriühingu juhatusse. Vastus määruskaebusele
2. CC vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. YY toetas määruskaebust. Menetluse edasine käik
3. Maakohus jättis avaldaja taotluse määruskaebuse tagamiseks rahuldamata. Samuti jättis maakohus määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu määruse põhjendused 22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ning teha uus määrus, millega XX avaldus rahuldada ja CC avaldus jätta rahuldamata. 23.

§ 662

lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Samasugune õigus on määruskaebusele vastu vaidleval menetlusosalisel. Ringkonnakohus võtab asja juurde XX poolt 06.11.2018 ja 19.11.2018 esitatud tõendid ning CC poolt 13.11.2018 esitatud tõendid. 5 24.

§ 602

esimese lause kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse asendusliikme. ÄS § 184 lg 6 sätestab, et mõjuval põhjusel võib väljalangenud juhatuse liikme asemele uue liikme määrata kohus nõukogu, osaniku või muu huvitatud isiku nõudel. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. Kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kestavad kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Vaidluse all ei ole iseenesest asjaolu, et esineb mõjuv põhjus ÄS § 184 lg 6 tähenduses OÜ-le Q juhatuse asendusliikme määramiseks.

§ 603

lg 1 alusel kohus võib käesoleva seadustiku §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.

§ 603lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

XX ja CC on mõlemad palunud ennast määrata OÜ Q juhatuse asendusliikmeteks. 25. Juhatuse liikme asendusliikmeks sobiva isiku üle otsustamine on maakohtu diskretsiooniotsus, kuid maakohus peab juhatuse liikme valikut ka sisuliselt põhjendama. Käesoleval juhul on maakohus leidnud, et mõlemad avaldajad on suutelised täitma juhatuse liikme ülesandeid, ning et esitatud ei ole ühtegi asjaolu või põhjendust, mis annaks kohtule võimaluse eelistada ühte avaldajat teisele. Samas asus maakohus seisukohale, et kuna üks avaldajatest on palunud määrata endale ka juhatuse liikme tasu, siis on mõistlik määrata juhatuse asendusliikmeks isik, kes kohustuste täitmise eest tasu ei taha. 26.

§ 605

lg 1 sätestab juhatuse asendusliikme õiguse nõuda juriidiliselt isikult tasu oma tegevuse eest. Tasu määramine on samuti kohtu diskretsiooniotsus ning kohus saab jätta tasu määramata, kuid tasu küsimine ei ole kolleegiumi hinnangul põhjus, miks üht juhatuse asendusliikme kandidaati eelistada teisele. CC ei ole oma juhatuse asendusliikme kandidaadi nõusolekut sidunud tasu saamisega, kuid see ei tähenda, et oleks välistatud tema õigus hiljem küsida ÄS § 184 lg 6 alusel osaühingu arvel hüvitist ja mõistlikku tasu.

1. Juhatuse asendusliikme määramisel peab kohus arvestama nii täidetavate ülesannete laadi ja keerukusega kui ka ametisse nimetatava isiku teadmisi ja praktilisi kogemusi konkreetses valdkonnas. Isiku võime täita juriidilise isiku juhtorgani asendusliikme ülesandeid sõltub paljuski konkreetse äriühingu struktuuri ning tegevusvaldkonna komplitseeritusest. Ametisse määratava isiku võimete hindamisel saab kohus lähtuda ka avaldaja ja teiste menetlusosaliste arvamustest. CC on enda juhatuse asendusliikmeks olemise sobivust põhjendanud sellega, et ta on hariduselt sisearhitekt, ta on osalenud äriühingu tegevuses ning on kursis ettevõtte jaoks oluliste küsimustega. CC ei ole selgitanud, kuidas ta äriühingu tegevuses osales, millised oli tema täpsed tööülesanded ning millised on ettevõtte olulised küsimused, millega ta kursis on.
2. XX on kohtule selgitanud, et teab ettevõtte kliente ja koostööpartnereid, kuna on töötanud OÜ-s Q enam kui 4 aastat, kuid faktiliselt olnud ettevõtte tegemistega kursis varasemalt. XX märgib, et ta on töötanud OÜ-s Q müügijuhi ametikohal. Ta omab teadmisi müügi- ja toomisvallas, tal on omandamisel kõrgharidus rahvusvahelises ärijuhtimises. XX on kohtule selgitanud, et peale eelmise juhatuse liikme surma on ettevõtte fookus suunatud olemasoleva tooteportfoolio müügile, turustamisele, ekspordile ning arengule. XX tegeleb ettevõtte toodete turustamisega nii Eestis kui välismaal eesmärgiga suurendada olemasolevate toodete eksporti. 6
3. XX määramist juhatuse asendusliikmeks toetab ka kolmas OÜ Q osanik YY, kuna XX-l on aastatepikkune töökogemus OÜ-s Q. Ta on kursis äriühingu tegemistega, klientidega ja koostööpartneritega. Peale OÜ Q endise juhatuse liikme surma on ta juhtinud ettevõtet edukalt – pooleliolevad projektid on lõpetatud ning lisandunud on uued kliendid.
4. Eelnevast tulenevalt on kolleegium seisukohal, et juhatuse asendusliikmeks on käesoleval juhul sobivam XX. XX on olnud OÜ-ga Q aastaid seotud, ta on töötanud samas ettevõttes ning on kursis OÜ Q tegevuse, klientide ja koostööpartneritega. Samuti on XX selgitanud, milliseid ülesandeid on ta täitnud peale OÜ Q endise juhatuse liikme surma ning millised on tema eesmärgid ettevõttega seonduvalt. Asja materjalidest ei nähtu, et CC-l oleks võrreldav seotus OÜ-ga Q. Samuti toetab XX juhatuse asendusliikmeks määramist kolmas osanik YY. XX avaldusest nähtub nii tahe kui nägemus äriühingu arendamiseks. Kolleegiumil puudub alus kahelda XX suutlikkuses täita professionaalselt juhatuse asendusliikme ülesandeid. Mis puudutab CC väiteid äriühingu varade väidetava ebaotstarbeka kasutamise kohta, siis need ei ole tõenditega kinnitatud. XX on nende osas andnud oma selgitused ning viidatud etteheited ei saa olla aluseks XX avalduse rahuldamata jätmisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada, rahuldada XX avaldus ja määrata XX OÜ Q juhatuse asendusliikmeks. ÄS § 184 lg 6 kohaselt kestavad kohtu poolt määratud juhatuse liikme volitused kuni uue juhatuse liikme määramiseni osanike või nõukogu poolt. Riigikohus on 07.06.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-42-17 (p 16) selgitanud, et ametiaja kestus on määratud seadusega ja seda ei ole kohtumääruses vaja üle korrata. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud määrata XX ja CC juhatuse asendusliikmeteks ühiselt, kuna asja materjalidest nähtuvalt ei ole nende suhted head, mis võib saada takistuseks äriühingu edukaks juhtimiseks. CC avaldus tuleb jätta rahuldamata.
5. XX on palunud määrata juhatuse asendusliikme tasuks 600 eurot (neto).

§ 605

lg 1 kohaselt võib

§-s 602 nimetatud isik nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. ÄS § 184 lg 6 sätestab, et kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mõistlike kulutuste hüvitamisele osaühingu arvel ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus määrusega. XX on esitanud kohtule OÜ Q majandusnäitajate kohta tõendid, mille kohaselt oli OÜ Q omakapital 31.05.2018 seisuga 114 134,23 eurot. Menetlusosalised ei ole väitnud, et OÜ Q ei ole finantsiliselt suuteline sellises suuruses tasu maksma. Arvestades ettevõtte majanduslikku olukorda ja XX kirjeldatud tööülesannete iseloomu, on põhjendatud määrata OÜ Q arvel OÜ Q juhatuse asendusliikme tasuks 600 eurot (neto). 32.

§ 172

lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud OÜ Q kanda. Maakohus on määruses märkinud, et kui menetlusosalised soovivad menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, siis tuleb neil esitada kohtule oma menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Sellest tulenevalt annab ka ringkonnakohus maakohtu menetluskulude nimekirja esitamiseks sama tähtaja. Ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja esitamiseks on ringkonnakohus menetlusosalistele juba tähtaja andnud. Menetlusosalised ei esitanud menetluskulude nimekirju määruskaebemenetluse kulude kindlaksmääramiseks. 7 33.

§ 606

lg 1 sätestab, et käesolevas peatükis nimetatud määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Seega käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest OÜ-le Q. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur 8