← Eesti

3-18-1741/22

Obsah (7)§ 5§ 35§ 38§ 4§ 36§ 1§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2019, Tallinn Hald

) § 5 lg 2 mõistes. AS SmartCap ei täida avalikke ülesandeid. Asjaolu, et AS SmartCap on SA KredEx tütarettevõte, ei laienda talle teabevaldaja kohustusi. Isegi kui AS SmartCap oleks teabevaldaja, ei saaks talle küsitud teavet – erafondivalitseja konkursiga seotud teavet – väljastada, kuna see ei puuduta avaliku ülesande täitmist. Isegi kui tegemist oleks avaliku ülesande täitmisega, on teave kaitstud ärisaladusega. 6. Andmekaitse Inspektsioon jättis 23.05.2018 vastuse peale esitatud vaide 07.08.2018 vaideotsusega nr 2.1-3/2018/2016 rahuldamata. 2

(12)3-18-1741 Andmekaitse Inspektsioon lahendas AS SmartCap vastusele esitatud vaiet, kuna ühe vaideotsusega ei saa lahendada erinevate asutuste tegevuse peale esitatud vaiet. SA KredEx vastusele esitatud vaide lahendas Andmekaitse Inspektsioon eraldi. Vaideotsuse kohaselt ei ole AS SmartCap teabevaldaja. Riik ega Arengufond pole AS-le SmartCap pannud seaduse või haldusaktiga kohustusi, mille lõppvastustajaks oleks riik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Isegi kui selline kohustus tulenes AS-le SmartCap EAFS-st, on tänaseks seadus kehtivuse kaotanud ning avaliku ülesande täimine ei saa sealt enam tuleneda. Asjaolu, et AS SmartCap kuulub 100% riigile, ei tee teda teabevaldajaks. AS SmartCap ülesandeks on fondi valitsemine ja investeerimine riskikapitali fondidesse. Eraldi tuleb vaadata fondi valitsemise alast (juhtimisalast) tegevust ja investeerimist ettevõtlusesse, millega sooviti elavdada majandusalast tegevust. AS SmartCap on teabevaldaja teabe osas, mis puudutab, kuhu ja milliseid investeeringuid on riigile kuuluvast varast tehtud. XX nõudis aga teavet konkursi kohta, mille eesmärgiks oli leida fond, millesse AS SmartCap saaks investeerida, ja selle fondi valitseja. See ülesanne ei ole avalik ülesanne, vaid ettevõtte äritegevus. Avalik teave ei ole see, millistel tingimustel investeeringud teostati, sh millistel tingimustel investeeriti varad Tera Ventures I Usaldusfondi. Kuna vaie jääb rahuldamata, puudub vajadus hinnata, kas ja mis ulatuses sisaldavad küsitud dokumendid AS SmartCap või kolmandate isikute ärisaladust.
  1. XX esitas 06.09.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille halduskohus võttis 13.09.2018 menetlusse nõudes kohustada AS SmartCap väljastama 16.05.2018 teabenõudes nõutud teave ja tühistada Andmekaitse Inspektsiooni 07.08.2018 vaideotsus. Teabenõude täitmisest keeldumine on õigusvastane. AS SmartCap on teabevaldaja ja täidab avalikku ülesannet. Arengufond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi EAFS-ga. Arengufond loodi avalikes huvides EAFS § 2 lg-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks – elavdada investeeringutega Eesti majandust. Investeeringute tegemiseks tulid vahendid riigilt ning neid tuli kasutada sihipäraselt, investeerides EAFS § 35 lg-s 1 sätestatud tingimustele vastavatesse ettevõtjatesse. Arengufondi tegevus piirdus avalik-õiguslike eesmärkide täitmisega. Arengufond asutas AS-i SmartCap
  2. a-l endale kuuluva tütarettevõttena. AS-l SmartCap ei olnud muid eesmärke kui Arengufondil. Seda kinnitavad AS SmartCap ja Early Fund II majandusaasta aruanded, kust nähtub, et AS SmartCap ainsaks majandustegevuseks oli Arengufondi investeeringute valitsemine ja fondi nõustamine investeerimisküsimustes. Arengufondi lõpetamine ning varade ja tegevuse üleandmine MKM, SA KredEx ja Arengufondi kolmepoolse lepingu alusel ei muuda seda järeldust. SA KredEx võttis üle Arengufondi investeerimistegevusega seotud varad ja ülesanded, sh Early Fund II osakud ja AS SmartCap aktsiad. AS SmartCap on SA KredEx tütarettevõte. EAFS-s sätestatud avaliku ülesande täitmine jätkub ning seda tuleb sisustada lähtudes EAFS-st. Sisuliselt on SA KredEx sõlminud lepingu Tera Ventures OÜ-ga. Avaliku ülesande täitja ei vabane teabevaldaja kohustustest, asutades endale kuuluva eraõigusliku juriidilise isiku, kellele volitab omakorda avaliku ülesande täitmise. Ülesanne jääb avalik-õiguslikuks, sõltumata sellest, kas see delegeeritakse mõnele riigiametile, riigi asutatud sihtasutusele või äriühingule. AS SmartCap ei ole vastu vaielnud, et ta tegeleb Arengufondi investeerimistegevuse haldamisega, kuuludes 100% SA-le KredEx. AS SmartCap ei tegele ise vahetult investeerimistegevusega, vaid kasutab selleks konkursiga edukaks kuulutatud erasektori partnerit. Kaebaja soovib saada teavet tingimuste kohta, mille alusel AS SmartCap andis Early Fund II valitsemise üle Tera Ventures OÜ-le. Konkurss oli avalik. Kaebaja ei ole nõudnud teavet lepingu täitmise kohta. 3
(12)3-18-1741 Avaliku ülesande täitmine ei nõua, et eraõiguslik juriidiline isik oleks seaduses või lepingus nimetatud. Kui eraõiguslik juriidiline isik võtab endale lepinguga kohustuse täita avalikõiguslikku ülesannet, tulevad talle

-st ka kohustused. Arengufondi likvideerimisega ei muutunud tema vahenditega seotud investeerimistegevus eraõiguslikuks. Investeerimistegevuse olemus jäi endiseks. ASeS-s puuduvad sätted, mis võimaldaks asuda vastupidisele seisukohale. Investeerimistegevuse sisustamisel saab lähtuda EAFS-st. Alusetu on AS SmartCap tõlgendus, justkui annaks ASeS AS-le SmartCap õiguse kasutada Arengufondi investeerimistegevusega seonduvaid vahendeid mis tahes eesmärkidest lähtuvalt. Teabenõudes küsitakse üksnes teavet, mis on saadud avaliku ülesande täitmisel. Tegemist on avaliku teabega osas, mis puudutab tingimusi, mille alusel AS SmartCap andis Early Fund II juhtimise üle Tera Ventures OÜ-le ja Early Fund II juhtimisega seotud lepingust tulenevate kohustuste täitmine. Teabe andmise kohustusega seonduvat tuleb tõlgendada laiendavalt. Kui ärisaladust sisaldab vaid osa dokumendist, tuleb muus osas dokument väljastada. Teabenõude täitmata jätmine viitega ärisaladusele peab olema põhistatud. Avalikud konkursitingimused ei saa olla ärisaladus. Kaebaja eest võib varjata konkreetseid lepingu punkte, mis on Tera Ventures OÜ ärisaladuseks. AS SmartCap ei ole näidanud, mis kahjustab ärisaladust. 8. AS SmartCap palus jätta kaebuse rahuldamata. AS SmartCap ei ole teabevaldaja

§ 5lg 2 tähenduses.

Avalikud ülesanded saavad tuleneda vahetult seadusest või olla seaduse alusel pandud riigile, kohalikule omavalitsusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslikule juriidilise isikule saab avalike ülesannete täitmist anda õigusakti või lepinguga. AS SmartCap ei täida avalikku ülesannet, mis oleks talle pandud seaduse, haldusakti või lepinguga. Investeerimine kui kasusaamise eesmärgil tehtav rahapaigutus on eraõigusliku iseloomuga teenus. Isegi kui Arengufond täitis avalikku ülesannet ja talle laienesid

-st tulenevad kohustused, ei saa teabevaldaja kohustused laieneda automaatselt AS-le SmartCap.

-st tulenevaid kohustusi tuleb eraõigusliku juriidilise isiku puhul sisustada kitsendavalt, laiendamata seda suhtele emaettevõte-tütarettevõte. EAFS on tänaseks kehtivuse kaotanud. Seega ei ole tähtsust sellel, kas sellega pandi avalikke ülesandeid AS-le SmartCap. AS SmartCap ei ole MKM, Arengufondi ja SA KredEx vahelise lepingu pool. Avalik huvi AS SmartCap tegevuse vastu ei tähenda, et ta täidaks avalikku ülesannet. Isegi kui AS SmartCap lugeda teabevaldajaks, on teabenõudes nõutud teavet, mis ei kuulu

§ 5lg 2 toimealasse. Teabenõudes küsiti teavet konkursi kohta, millega sooviti leida fond, millesse AS Smart

Cap investeeris osa oma varadest, samuti fondivalitseja. Konkursitingimused on avalikult kättesaadavad. Sealt nähtub, et AS SmartCap soovib teenida tulu eraõigusliku iseloomuga suhtes. Avalikkusel ei ole õigust teada, millistel tingimustel investeeringuid teostati, s.o millistel tingimustel investeeriti varad Tera Ventures I Usaldusfondi. Kui AS SmartCap lugeda teabevaldajaks, on teabenõudes küsitud teave ärisaladus, mis tuleb tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks

§ 35lg 1 p 17 alusel.

Küsitud teave sisaldab tingimusi, mis olid aluseks Tera Ventures OÜ konkursi võitjaks tunnistamisele, samuti andmeid Tera Ventures I Usaldusfondile üle antud vara väärtuse kohta ning varade hulka kuulunud portfelliettevõtjate kohta, mis kogumis moodustab terviku, mis ei ole üldteada, sh konkurentidele. Dokumentide avalikustamine võib kahjustada lepingu osapoolte huvisid. Isegi 4

(12)3-18-1741 kui tegemist poleks ärisaladusega, on tegemist teabega, mis võib ärisaladust kahjustada – ka selline teave tuleb

§ 35lg 1 p 17 alusel tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks.

9. Andmekaitse Inspektsioon palus jätta kaebuse rahuldamata. AS SmartCap ei täida avalikku ülesannet

§ 5lg-te 2 ega 3 mõistes.

Avalikku ülesannet saab tuletada vaid kehtivast seadusandlusest, mitte kehtivuse kaotanud seadusest. AS-le SmartCap ei tulene avalikku ülesannet ühestki haldusaktist, lepingust või õigusaktist, mille eest lõpptulemusena vastutaks riik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Asjaolul, et Arengufond loodi avaliku ülesande täitmiseks, ei ole asja lahendamisel tähtsust. Käesolevaks ajaks on Arengufondi tegevus lõpetatud, tema vara ja tegevused anti ASeS 3. ptk alusel ning MKM, SA KredEx ja Arengufondi vahel sõlmitud kolmepoolse lepinguga üle SA-le KredEx. Praegu sellist avalikku ülesannet ei ole. Eraõiguslikud juriidilised isikud saavad olla teabevaldajaks vaid

§ 5lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel.

Kui mingi tegevuse vastu on avalik huvi, ei tähenda see, et tegemist oleks avaliku ülesandega. AS SmartCap ei ole SA KredEx eraldiseisev struktuuriüksus. Nii AS SmartCap kui SA KredEx on eraldiseisvad eraõiguslikud juriidilised isikud. Üks ettevõte ei saa olla teise struktuuriüksus. Vaideotsuses ei ole võetud seisukohta selle kohta, kas nõutud teave sisaldab ärisaladust, kuna see oleks eeldanud, et AS SmartCap on teabevaldaja. Kaebajale saab võimaldada juurdepääsu vaid

§ 38lg-s 2 sätestatud ulatuses. 10. Tallinna Halduskohus rahuldas 26.02.2019 otsusega kaebuse ning kohustas AS-i Smart

Cap täitma kaebaja 16.05.2018 teabenõuet, arvestades võimalikke seadusest tulenevaid juurdepääsupiiranguid, ning tühistas Andmekaitse Inspektsiooni 07.08.2018 vaideotsuse nr 2.1-3/2018/2016. Kohus mõistis AS-lt SmartCap kaebaja kasuks välja menetluskulud 7,50 eurot ja Andmekaitse Inspektsioonilt 7,50 eurot ning jättis muus osas menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. AS SmartCap on eraõiguslik juriidiline isik. Seega saab ta olla teabevaldaja vaid

§ 5lg 1 p-s 3 ja lg-s 2 ning lg-s 3 sätestatud juhtudel.

Avaliku ülesande mõistet ei ole seaduses defineeritud. Küll on seda sisustatud kohtupraktikas (vt Riigikohtu 19.06.2014 otsus nr 3-3-119-14, p-d 11‒14; 16.02.2010 määrus nr 3-3-4-1-10, p 5). Teabenõude esitamise ajal ei olnud AS-le SmartCap seaduse või selle alusel vastu võetud õigusaktiga antud avaliku ülesande täitmist. Avalik ülesanne saab tuleneda vaid kehtivast seadusest. Oluline on tuvastada, kas AS SmartCap on kunagi täitnud avalikku ülesannet.

§ 5

lg 1 p-st 3 ja lg-st 2 tuleneb, et eraõiguslikule juriidilise isikule laienevad teabevaldaja kohustused avaliku ülesande täitmist puudutavas osas, mis viitab sellele, et teabevaldaja kohustused saavad sellisele isikule laieneda vaid avaliku ülesande täitmise ajal.

ei nõua, et eraõiguslik isik säilitaks avaliku ülesande täitmisel tekkinud avalikku teavet. Samas, kui avalik teave on eraõiguslikul isikul olemas, st teave on tema valduses –

§ 4

lg 1 kohaselt tuleb teabevaldajal tagada juurdepääs tema valduses olevale avalikule teabele – on

eesmärgiga kooskõlas, kui eraõiguslik isik lugeda selle teabe osas teabevaldajaks ka ajal, mil ta avalikku ülesannet enam ei täida. Teabe olemus avaliku ülesande lõppemisest ei muutu. Avalikkusele peab jääma ka võimalus vähemalt mingi aja pärast avaliku ülesande täitmise lõppemist kontrollida avaliku ülesande täitmist. Arengufond oli avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle ülesanded tulenesid EAFS-st. EAFS § 2 lg 2 p 1 kohaselt oli Arengufondi ülesandeks oma eesmärkide saavutamiseks investeerida käivitamisjärgus teadmis- ja tehnoloogiamahukasse Eesti ettevõtlusse ning pakkuda 5

(12)3-18-1741 vastavatele ettevõtjatele vajaduse korral muud tuge. Investeerimistegevuse sisu konkretiseeris EAFS
  1. ptk. Iseenesest ei ole investeerimistegevuse näol tegemist n-ö traditsioonilise avaliku ülesande ega avaliku teenusega. Kuna see ülesanne anti seadusega avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, s.o isikule, kes on loodud tema kohta käiva seaduse alusel avalikes huvides kindla ülesande täitmiseks, võib seda siiski pidada avalikuks ülesandeks. Ühtlasi võib investeerimistegevuses näha osa innovaatilise majanduskeskkonna loomise eesmärgist, mille saavutamiseks Arengufond asutati. Riigil on õigus otsustada, mida mingil ajahetkel pidada avalikuks ülesandeks ja mida mitte. AS SmartCap viidatud Riigikohtu 19.06.2014 lahend nr 3-3-1-19-14 ei ole kohaldatav, sest puudutab avaliku teenuse osutamist. Arengufond asutas
  2. a-l investeerimistegevuse elluviimiseks tütarettevõtte AS-i SmartCap. Arengufondi investeerimissuunaga tegeleski alates
  3. a-st AS SmartCap. Formaalne volitus lisati EAFS § 33 lg-sse 41
  4. a jõustunud muudatustega. AS SmartCap asutamise eesmärk on seega otseselt olnud seotud EAFS-s sätestatud eesmärgi ja ülesannete täitmisega, AS SmartCap pole seda ülesannet võtnud endale vabatahtlikult turu tingimustel. Investeerimistegevuse ümberkorraldamine ning Arengufondi tegevuse lõpetamine ja likvideerimine osutab, et ajaga investeerimistegevuse fookus nihkus. ASeS-i eelnõu seletuskirja kohaselt on võrreldes Arengufondi asutamise aegse ajaga riigi sekkumise vajadus muutunud, mistõttu on otstarbekas kasutada teisi riikliku sekkumise ja ettevõtlust toetavaid meetmeid. Investeerimistegevus jäi Arengufondi ja seadusest tuleneva volituse alusel AS-i SmartCap ülesandeks investeerimisvara üleandmiseni (ASeS § 8 lg 3), mis toimus 03.05.2017 lepinguga. Seega selle ajani täitis AS SmartCap avalikku ülesannet ning selle ajani olid tal ka ülesande täitmise osas

-s sätestatud kohustused. Kui eraõiguslik isik avalikku ülesannet enam ei täida, kuid ülesannete täitmisel tekkinud teave on tema valduses, tuleb see teabenõudjale väljastada. AS SmartCap on küsitud teabe osas teabevaldajaks. Kaebaja küsitud teave ei välju

§ 5lg 2 toimealast.

Kaebaja ei ole küsinud teavet lepingu täitmise kohta, s.o Tera Ventures OÜ tegevuse kohta usaldusfondi juhtimisel, vaid lepingu tingimuste kohta. Osaliselt olid lepingutingimused ka juba avalikustatud konkursi tingimuste lisas 2. Seega ei saa kogu lepingule mingil juhul juurdepääsu piirata. Asja materjalidest ei nähtu, et küsitud teabele oleks kehtestatud juurdepääsupiirang. Osas, milles leping sisaldab Tera Ventures OÜ esitatud väärtuspakkumist, võib tegemist olla ärisaladusega. Seda ei saa aga olla kogu leping.

-s on ette nähtud võimalus piirata juurdepääsu teatud tingimustele vastavale teabele (

§ 35

), arvestades seejuures, et teatud liiki teavet ei tohi tunnistada asutusesiseseks teabeks (

§ 36). Seega tuleb kaebajale avalikustada lepingud seaduses sätestatud ulatuses.

Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus on seega õigusvastane ja tuleb tühistada. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 11. AS SmartCap palub 28.03.2019 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada, uue otsusega jätta kaebus rahuldamata, jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda ning mõista AS SmartCap menetluskulud välja kaebajalt. Halduskohus on asjas esitatud seisukohti ja tõendeid ebakohaselt hinnates ning

§ 5lg 1 p-i 3 ja lg-t 2 ebaõigesti tõlgendades jõudnud ebaõigele järeldusele, et AS Smart

Cap täitis kuni 03.05.2017 lepinguga investeerimisvara üleandmiseni avalikke ülesandeid. EAFS § 33 lg 41 sätestab, et nõukogu nõusolekul võib Arengufond korraldada EAFS § 33 lg-s 1 nimetatud investeeringute teostamist ühe või mitme fondivalitseja kaudu, paigutades investeerimiskapitali fondivalitseja poolt valitsetavasse EAFS §-s 371 sätestatud tingimustele vastavasse riskikapitalifondi. Arengufond ei ole nimetatud seaduse sätte alusel paigutanud ühtegi eurot investeerimiskapitali AS SmartCap poolt valitsetavasse fondi ning fondi nõukogu 6

(12)3-18-1741 ei ole teinud otsuseid, millega ta oleks andnud nõusoleku nimetatud ülesande AS-le SmartCap panemiseks. Seega ei saanud AS SmartCap nimetatud seaduse sätte alusel täita avalikku ülesannet. Kohus ei ole viidanud ühelegi muule õigusakti sättele, millega oleks AS-le SmartCap pandud avaliku ülesande täitmine. Isegi kui EAFS alusel oleks AS-le SmartCap pandud avaliku ülesande täitmine, tõlgendas halduskohus ebaõigesti ASeS-i sätteid, jättes arvestamata, et nendega tegelikkuses lõpetati investeerimistegevuse kui avaliku ülesande täitmine ASeS vastuvõtmise hetkest. ASeS seletuskirja kohaselt hinnati Arengufondi tegevust iduettevõtete ja riskikapitalituru arendamisel edukaks ning leiti, et ASeS vastuvõtmise hetkeks oli ületatud turutõrge, mis eksisteeris Arengufondi asutamise ajal. EAFS § 2 lg 2 p-s 1 kirjeldatud investeerimistegevus oli aga suunatud just eelnimetatud turutõrke kõrvaldamisele. ASeS vastuvõtmisega otsustas seadusandja, et kuna turutõrget enam ei ole, ei ole ka investeerimistegevus enam avalik ülesanne, mida riik peaks Arengufondi kaudu täitma. Kohus jättis tähelepanuta, et ASeS seletuskirjas toodu viitab üheselt sellele, et riik ei pidanud ASeS-i vastuvõtmise hetkel investeerimistegevust enam avalikuks ülesandeks. ASeS § 8 lg 3 eesmärgiks ei saanud olla Arengufondi kohustamine investeerimistegevuse jätkamiseks avaliku ülesandena. ASeS § 8 lg 3 kohaselt nähti EAFS § 2 lg 2 p-s 1 kirjeldatud tegevuse jätkamine ette üksnes kuni ASeS § 15 lg 1 p-des 1−3 nimetatud vara üleandmiseni ning ASeS § 15 kohaselt oli fondil õigus eelnimetatud vara üle anda mis tahes ajahetkel pärast ASeS jõustumist. Seega sai Arengufond sisuliselt ise määrata, mis ajahetkeni ta EAFS § 2 lg 2 p-s 1 nimetatud tegevusi ellu viib. Antud asjaolu kinnitab, et EAFS § 2 lg 2 p-s 1 nimetatud tegevuste elluviimine pärast ASeS jõustumist ei saanud enam olla avaliku ülesande täitmine. Arengufond oli kõigis temalt investeeringu kaasanud portfelliettevõtetes osanik või aktsionär, kelle pädevuses oli teha koos teiste osanike ja aktsionäridega ettevõtete juhtimist puudutavaid otsuseid. Eelnimetatud tegevus ei olnud aga enam avaliku ülesande täitmine, vaid eraõigusliku iseloomuga tegevus, mis oma iseloomult oli ajutine. Isegi kui AS-le SmartCap olid Arengufondi poolt või EAFS alusel mingid avalikud ülesanded delegeeritud, siis said avalikeks ülesanneteks olla üksnes sellised ülesanded, mida AS SmartCap täitis enne 14.06.2016 ehk enne seda, kui Riigikogu otsustas, et avalik ülesanne, mille jaoks Arengufond loodi, on lõppenud. Kõikide muude AS SmartCap tegevuste osas jääb AS SmartCap oma 12.10.2018 kaebuse vastuses toodud seisukohtade juurde. OÜ Tera Ventures, TeraVCapital OÜ, Arengufondi ja AS SmartCap vahel 17.03.2017 sõlmitud leping, millele kaebaja juurdepääsu nõudis, sõlmiti konkursi tulemusel, mis algatati 25.08.2016 ehk pärast seda, kui Arengufondi lõpetamine ja avaliku ülesande täitmise lõpetamine oli otsustatud. 25.08.2016 algatatud konkursi tingimused olid avalikud ning need tingimused on XXul olemas. Kuna avalik ülesanne oli lõppenud, ei saa ka eraõigusliku lepingu tingimused, millega allesjäänud investeerimisvara üle anti, olla avalikuks teabeks

tähenduses. Ükski AS SmartCap tegevus pärast ASeS jõustumist ei saanud enam olla avaliku ülesande täitmine. Isegi kui jõuda järeldusele, et AS SmartCap täitis avalikke ülesandeid ning tegi seda ka pärast ASeS jõustumist, on kaebaja teabenõudes nõudnud AS-lt SmartCap teabe avaldamist, mis ei saa puudutada avalike ülesannete täitmist ning mis jääb

§ 5lg 2 toimealast väljapoole. Isegi kui AS Smart

Cap oleks olnud teabevaldaja

§ 5

lg 2 tähenduses, ei saaks temalt viidatud sätte alusel siiski nõuda dokumente, mis ei puuduta avalike ülesannete täitmist. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 5lg-t 2. Isegi kui AS Smart

Cap täitis EAFS § 2 lg 2 p-s 1 nimetatud ülesannet avaliku ülesandena, saaks AS SmartCap olla teabevaldaja üksnes selle teabe osas, mis puudutab eelnimetatud ülesande täitmist ehk investeerimistegevust EAFS § 2 lg 2 p-s 1 nimetatud ettevõtetesse. 17.03.2017 lepingu 7

(12)3-18-1741 eesmärk oli varasemalt tehtud investeeringute ja olemasoleva vara üleandmine fondivalitsejale, mitte aga investeeringud EAFS § 2 lg 2 p-s 1 nimetatud käivitamisjärgus ettevõttesse. Teabenõudega palutud lepinguga ei investeeritud käivitamisjärgus teadmis- ja tehnoloogiamahukasse Eesti ettevõtlusse ega pakutud vastavatele ettevõtjatele muud tuge. Seega ei ole kaebaja teabenõudega palutud teave kaetud

§ 5

lg 2 toimealaga ning seda teavet ei saa

§ 5lg 2 alusel nõuda. Kuigi AS Smart

Cap on seisukohal, et talle ei kohaldu

, esitas ta 12.10.2018 vastuses vastuväite seoses ärisaladuse kaitsega ning jääb selles osas oma seisukohtade juurde. 12. Andmekaitse Inspektsioon palub 02.05.2019 ja 28.08.2019 kirjalikes vastustes jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse lõppjäreldus (p 2.2) on õige – kaebaja teabenõudega soovitud teave ei olnud seotud AS SmartCap avalike ülesannete täitmisega.

alusel on võimalik avalikku teavet küsida teabenõude korras ainult teabevaldajalt. Eraõigusliku juriidilise isiku puhul sõltub teabevaldajaks oleks

§ 5

lg 2 mõistes ennekõike asjaolust, kas ta täidab avalikke ülesandeid või mitte.

§ 5

lg 2 mõistes teabevaldajaks olek ning seeläbi ka kohustus teabenõudele vastata ja avalikku teavet väljastada sõltub asjaolust, kas eraõiguslik juriidiline isik on tol hetkel käsitatav teabevaldajana ehk kas tal on olemas avalik ülesanne. Avalikkusele peab jääma küll võimalus vähemalt mingi aja jooksul pärast avaliku ülesande täitmise lõppemist kontrollida avaliku ülesande täitmist, kuid inspektsioonile teadaolevalt ei ole seadusandluses selgelt paigas, kui kaua seda „järelkontrolli“ võimalust saaks/võiks avalikkus kasutada. Lisaks ei ole see otseselt seotud vaidlusaluse põhiprobleemiga. 13. XX palub 02.05.2019 kirjalikus apellatsioonkaebus rahuldamata. vastuses (täiendatud 06.09.2019) jätta Halduskohus on esitanud kohtuotsuses ekslikke seisukohti, mis ei käsitle otseselt vaidluse eset, küll aga võivad mõjutada kaebajat negatiivselt tulevikus. Ekslikud põhjendused tuleks asendada korrektsetega või jätta haldusasja lahendamisega otseselt mitteseotud seisukohad kohtuotsuse põhjendustest välja. Kaebaja peab silmas halduskohtu seisukohta, et AS SmartCap täitis seoses Early Fund II-ga avalikku ülesannet kuni hetkeni, mil Arengufondi, AS SmartCap ja Tera Ventures OÜ vahel 03.05.2017 sõlmitud lepingu alusel anti investeerimisvara üle Tera Ventures OÜ-le. Isiku vorm, kellele riik otsustab mingi avaliku ülesande täitmise delegeerida, ei saa mõjutada vastavale teabele juurdepääsu õigusi.

§ 5

lg 1 kohaldamisel tuleb seoses eraõiguslike juriidiliste isikute valduses oleva teabega arvestada ka konkreetset eraõiguslikku juriidilist isikut iseloomustavaid asjaolusid. Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul peaks tõlgendama

§ 5

lg-t 1 laiendavalt ning lähtuma samasugusest eeldusest, nagu

§ 5

lg 1 p-s 2 nimetatud avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul, st, et kogu vastava isiku valduses olev teave on avalik, kuni vastav isik pole tõendanud, et tegutseb mingis ulatuses eraõiguslikel eesmärkidel. AS SmartCap on asutatud riigi poolt läbi Arengufondi üksnes avalike ülesannete täitmiseks ning on jätkuvalt täielikult riigi omandis. AS SmartCap ega halduskohus pole toonud esile ühtki dokumenti, millest nähtub riigi tahe muuta AS SmartCap tegutsemiseesmärke, mistõttu kujutab kogu AS SmartCap tegevus endast avalike ülesannete täitmist kuniks AS SmartCap pole suutnud tõendada, et tema omanik ja looja Eesti Vabariik on volitanud AS-i SmartCap tegutsema mingis ulatuses ka muudes huvides. Seega tuleb eeldada, et AS SmartCap käsutuses olev teave on sarnaselt tema loonud Arengufondi teabele avalik, ilma et teabenõudja peaks iga teabeühiku puhul eraldi viitama õigusnormile, milles on öeldud, et tegemist on avaliku ülesande täitmisega. 8

(12)3-18-1741 Avalik ülesanne ei ole olemuslikult seotud vastava riigiasutuse või muu isikuga, kes seda täidab. Ülesande täitmise võib panna igal hetkel mõnele teisele isikule, muu hulgas juhul, kui algselt ülesannet täitnud isik likvideeritakse. Arengufondi lõpetamisega kaotasid kõik selle poolt seni täidetud ülesanded automaatselt oma avalik-õigusliku olemuse. Early Fund II säilitas oma avalik-õigusliku eesmärgi ka pärast Arengufondi lõpetamist. Seega kujutavad AS SmartCap tegevused riigi huvide esindamisel seoses Early Fund II-ga jätkuvalt avaliku ülesande täitmist. Nii kaua, kuni riik pole sätestanud, et alates teatud hetkest ei ole Early Fund II eesmärgiks enam Eesti majanduse elavdamine, vaid üksnes maksimaalse tulu teenimine, on Early Fund II haldamisega seonduv riigi huvide esindamine avalik-õiguslik ülesanne tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 63 lg-st 1. Halduskohus on asunud ekslikult seisukohale, et pärast Arengufondi lõppemist alles jäänud ülesanne riigi huvide esindamisel seoses Early Fund II-ga muutus automaatselt eraõiguslikuks. Seda, et puudus ka seadusandja ja täitevvõimu tahe muuta Early Fund II üksnes maksimaalse kasumi nimel tegutsevaks fondiks ning AS SmartCap seoses sellega tavapärase äriühinguga sarnanevaks organisatsiooniks, viitab Arengufondi lõpetamise ja sellest alles jäänud kohustuste üleandmisega seonduv dokumentatsioon (vt MKM, SA KredEx ning Arengufondi vahel sõlmitud leping, 25.08.2016 osalemiskutse fondijuhi leidmiseks). Ekslik on halduskohtu käsitus, et vajaduse kadumine Arengufondi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku järele tähendab seda, et kadus vajadus Arengufondi poolt täidetud avalike ülesannete järele. ASeS seletuskirja p-st 9.4 tuleneb vastupidine. Avaliku ülesande täitmise kohustuse võib eraõiguslikule juriidilisele isikule panna ka lepinguga (

§ 5lg 2).

Seega ei ole nõutav, et peaks eksisteerima õigusnorm, mis sätestab otsesõnu, et Early Fund II valitsemisega seonduvat avalikku ülesannet täitab AS SmartCap. 14. AS SmartCap oli 20.06.2019 vastuses XX vastusele seisukohal, et kaebaja on vaidlustanud sisuliselt halduskohtu otsuse põhjendusi, otsuse resolutsiooni vaidlustamata. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebust esitanud, seetõttu tuleb kaebaja kohtuotsuse põhjendusi puudutavad seisukohad jätta HKMS § 180 lg 1 alusel tähelepanuta. Halduskohtu otsus saab puudutada üksnes kaebaja 16.06.2018 esitatud teabenõuet ega saa ühelgi viisil mõjutada kaebaja õigusi mis tahes teabe osas, mis ei ole antud teabenõude esemeks. Ebaõige ja kohut eksitav on kaebaja seisukoht, mille järgi tuleb eeldada, et kogu AS SmartCap tegevus kujutab endast avalike ülesannete täitmist kuni AS SmartCap pole tõendanud, et tema omanik ja looja Eesti Vabariik on volitanud teda tegutsema mingis ulatuses ka muudes huvides. Kehtiv õigus sellist seisukohta ei toeta.

§ 5

lg 1 p 3 sätestab sõnaselgelt, et eraõiguslik juriidiline isik saab olla teabevaldaja

tähenduses üksnes

§ 5

lg-s 2 sätestatud tingimustel.

kohaselt ei sõltu eraõigusliku juriidilise isiku teabevaldajaks olemine sellest, kas ta on loodud avalikes huvides või tegutseb avalikes huvides. Oluline on see, kas isik täidab konkreetse teabeühiku osas seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid. Asja lahendamisel ei ole oluline kaebaja seisukoht, mille järgi eksisteerib avalik ülesanne eraldi selle täitjast. Kaebaja viide MKM valitsemisala eesmärkidele (VVS § 63 lg 1) on põhjendamatu. Nimetatud sättest ei saa tuleneda eraõiguslike juriidiliste isikute kohustused avalikke ülesandeid täita. Samuti on asjakohatu viide MKM, SA KredEx ning Arengufondi vahel sõlmitud lepingule. AS SmartCap ei olnud selle lepingu osapooleks ja leping ei käsitlenud avalike ülesannete täitmist. Kaebaja viited 25.08.2016 osalemiskutse tingimustele kinnitavad tegelikult just vastupidist, st, et uue fondi ülesandeks on kasumi teenimine ja olemasoleva portfelli haldamine kuni osaluste müügini. 9

(12)3-18-1741 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust halduskohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. Eraõiguslik juriidiline isik on teabevaldaja teabe osas, mis puudutab temale seaduse, haldusakti või lepinguga pandud (s.o avalike) ülesannete täitmist (

§ 5lg 1 p 3 ja lg 2).

Avalikke ülesandeid on kohtupraktikas sisustatud kui ülesandeid, mis on ette nähtud vahetult seadusega või seaduse alusel või õigusnormist tõlgendamise teel tuletatud (vt Riigikohtu 19.06.2014 otsus nr 3-3-1-19-14, p-d 11–14; 14.12.2011 otsus nr 3-3-1-72-11, p 8; 16.02.2010 määrus nr 3-3-4-1-1, p 5). Äriühing on teabevaldajaga võrdsustatud ka teabe osas, mis puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmiseks või toetusena antud vahendite kasutamist (

§ 5lg 3 p 2). Seega eeldab kaebuse rahuldamine, et AS Smart

Cap täitis Arengufondi investeeringute valitsemisel avalikke ülesandeid või kasutas seda tehes avalikke vahendeid ning teabenõudes taotletud teave puudutab selle avaliku ülesande täitmist või avalike vahendite kasutamist. 17. XX taotles 16.05.2018 teabenõudes 25.08.2016 osalemiskutses viidatud korraldaja ja eduka pakkuja poolt allkirjastatud dokumente investeeringute üleandmiseks erafondivalitsejale.

eesmärk on tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle (

§ 1lg 1).

Selle eesmärgi täitmiseks saavad nii ema- kui ka tütarettevõtjaks olevad äriühingud olla

-s ettenähtud tingimustel teabevaldajad.

§ 5

lg 3 p 2 kaudu realiseerub avalikkuse kontroll selle üle, kas avalike vahendite saaja kasutab vahendeid vastavalt nende andja seatud või õigusaktidega määratud eesmärgile ja tingimustele. Ringkonnakohtu hinnangul on AS SmartCap XX poolt küsitud teabe osas teabevaldaja

§ 5

lg 3 p 2 alusel (st teabe osas, mis puudutab riigi eelarvest avalike ülesannete täitmiseks antud vahendite kasutamist) ning nõutud teave ei jää viidatud normi toimealast väljapoole. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

  1. Arengufond on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis loodi 01.12.
  2. a-l jõustunud EAFSga. Arengufondi eesmärk oli stimuleerida ja toetada Eesti majanduses muutusi, mis aitavad majandust ajakohastada, ekspordi kasvu tagada ning uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti luua. Arengufond toetas innovatsiooniteadlikkuse tõusu, uuenduslike äriideede esile kerkimist ning ettevõtlikkuse kasvu ühiskonnas tervikuna. Arengufondi eesmärgiks oli investeerida käivitamisjärgus teadmis- ja tehnoloogiamahukasse Eesti ettevõtlusesse ning pakkuda vastavatele ettevõtjatele vajaduse korral muud tuge (EAFS § 2 lg-d 1 ja 2). Arengufond investeeris Eestis registreeritud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatesse, kes on suunatud innovatsioonile, loovad või kasutavad ajakohast tehnoloogiat ja arendavad uusi tooteid, sealjuures on neil oluline kasvu- ja ekspordipotentsiaal ning perspektiiv saavutada rahvusvahelisel sihtturul arvestatav positsioon, kuid kes ei ole suutelised rahuldama oma kapitalivajadusi majanduses toimivate muude instrumentide kaudu (EAFS § 35 lg 1). Eelnevast tulenevalt on õige kaebaja järeldus, et Arengufondi investeerimistegevus täitis avalik-õiguslikku eesmärki Eesti majanduse elavdamise näol. EAFS § 28 lg 2 ja § 29 lg-te 1 ja 2 kohaselt moodustus Arengufondi vara riigieelarvelistest eraldistest; riigi poolt sihtotstarbeliselt üleantavast varast; muudest eraldistest ja annetustest; Arengufondi investeerimistegevusest saadavast tulust; Arengufondi vara paigutamisest saadavast tulust; muudest laekumistest. Arengufondi investeerimistegevuseks moodustati sihtotstarbeline investeerimiskapital, mis moodustus riigi poolt sihtotstarbeliselt Arengufondile antud varast ja muudest vahenditest, sealhulgas Arengufondile üleantud aktsiatelt makstavatest dividendidest ja aktsiate müügist saadud vahenditest ning investeerimiskapitali investeerimisest saadud tulust. Arengufondi tegevuse kulud finantseeriti riigieelarveliste eraldiste arvelt. Sellest 10

(12)3-18-1741 nähtuvalt täitis Arengufond talle seadusega pandud avalik-õiguslikku ülesannet riigi eelarvest antud vahendite arvelt ning Arengufond ei võtnud kohustusi, mis olid vastuolus Arengufondi eesmärkidega (EAFS § 30 lg 1). AS SmartCap asutati Arengufondi poolt 01.03.2011 Arengufondile kuuluva tütarettevõttena. Riigikohus on leidnud, et avaliku ülesande täitmisega

§ 5

lg 2 ja lg 3 p 2 mõttes võib olla tegemist ka siis, kui eraisik ei täida avalikku ülesannet küll enda nimel, kuid avaliku võimu kandja on ta kaasanud haldusülesande vahetusse täitmisse, jättes eraisikule seejuures ulatusliku otsustusõiguse, mistõttu eraisiku tegevus ei ole pelgalt abistav (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-19-14, p 13). Asjas ei ole esitatud tõendeid, et AS SmartCap oleks tegutsenud erineval eesmärgil või erinevatest vahenditest kui Arengufond. Kaebaja on asjakohaselt viidanud AS SmartCap kodulehel avaldatud majandusaasta aruannetele, millest nähtuvalt oli AS SmartCap ainsaks majandustegevuseks Arengufondi investeeringute valitsemine ning Arengufondi nõustamine investeerimisküsimustes. Niisiis on õige ka kaebaja järeldus, et AS SmartCap on 100% Eesti Vabariigile kuuluv juriidiline isik, mille asutamise ja tegutsemise eesmärgiks oli Arengufondi investeeringute valitsemine ning Arengufondi nõustamine seoses investeeringute tegemisega, lähtudes Arengufondi avalik-õiguslikust ülesandest ja eesmärgist. Seega oli AS SmartCap poolt Arengufondi investeeringute valitsemine avaliku ülesande täitmine, mitte eraõigusliku isiku poolt vabatahtlikult pakutav teenus. Eelnevast tulenevalt ei ole oluline, kas riik paigutas raha AS SmartCap kaudu mh ka EAFS § 33 lg 41 kaudu või mitte, sest oluline on, et AS SmartCap kaudu investeeriti riigi raha avaliku ülesande täitmiseks.

  1. Ringkonnakohus on seisukohal, et praeguse vaidluse puhul omab tähtsust see, kas XX poolt nõutud dokumendid (Tera Ventures OÜ, TeraVCapital OÜ, Arengufondi ja AS SmartCap vahel 17.03.2017 sõlmitud leping ning mitterahalise sissemakse võõrandamise leping) on teave, mis puudutab riigi eelarvest avalike ülesannete täitmiseks antud vahendite kasutamist ning küsimus, kas ja mil moel muutusid AS SmartCap ülesanded pärast vara üleandmist ASeS alusel (kaebaja poolt halduskohtu otsuse põhjendustele toodud vastuväited vastuses apellatsioonkaebusele), ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 19 toodud käsitlusega, et EAFS-st tulenenud avalikõiguslikku ülesannet kandnud investeerimistegevus jäi Arengufondi ja AS-i SmartCap ülesandeks vähemalt kuni investeerimisvara üleandmiseni. See, et Arengufond jätkas EAFS § 2 lg 2 p-st 1 tuleneva ülesande täitmist kuni investeerimisvara üleandmiseni, tulenes otsesõnu ASeS § 8 lg-st
  2. Investeerimisvara üleandmine toimus 03.05.2017 lepinguga. Seega vähemalt selle ajani täitis AS SmartCap avalikku ülesannet riigieelarvelistest vahenditest ning selle ajani olid tal ka ülesande täitmise osas

-s sätestatud kohustused. AS SmartCap apellatsioonkaebuses esitatud arutluskäik sellest, nagu oleks AS SmartCap avalik-õiguslikku ülesannet täitev tegevus lõppenud ASeS vastuvõtmise hetkest, on kunstlik ja otseses vastuolus ASeS § 8 lg-s 3 sätestatuga. 20. Ringkonnakohtu hinnangul saab XX poolt välja nõutud dokumentide kaudu realiseeruda

§ 5

lg 3 p 2 eesmärk ‒ kontroll selle üle, kas avalike vahendite saaja kasutab vahendeid vastavalt nende andja seatud või õigusaktidega määratud eesmärgile ja tingimustele. Andmekaitse Inspektsiooni 08.08.2018 vaideotsuses toodud tõlgendus, nagu saaks konkreetsel juhul

§ 5

lg 3 p-le 2 tuginedes nõuda vaid teavet, mis otsesõnu seondub sellega, kuhu ja milliseid investeeringuid on riigi raha eest tehtud, on ringkonnakohtu hinnangul liialt kitsas. Selline kitsendav tõlgendus pole kooskõlas

§ 3

lg 1 avara sõnakasutusega (avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites) ega

eesmärgiga (

§ 1lg 1).

Riigikohus on osutanud, et ainuüksi see, kui dokumendi andmed puudutavad avaliku ülesande täitmise kõrval ka muud tegevust, ei tähenda, et teave ei vastaks

§ 3lg-le 1 ja § 5 lg-le 2 11

(12)3-18-1741 (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-19-14, p 19). Ringkonnakohus on seisukohal, et XX poolt nõutud dokumentide kaudu on teabe saajal võimalik kujundada seisukoht, kas tingimused, mille alusel andis AS SmartCap riigi investeeringute (Early Fund II) valitsemise ja Early Fund II varad üle eraõiguslikule fondivalitsejale, olid kooskõlas EAFS-ga Arengufondile ja AS-le SmartCap seatud eesmärkidega. 21. Eelnevat kokku võttes ei ole halduskohtu tühistamiseks alust ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata (HKMS § 200 p 1). Võimaliku ärisaladuse kaitse osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu otsuse p-s 20 toodud seisukohtadega neid kordamata. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad AS SmartCap apellatsiooniastme menetluskulud apellandi enda kanda. XX ja Andmekaitse Inspektsiooni võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda HKMS § 109 lg 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.