S § 65 lg 2 järgi suurendati karistust Harju Maakohtu 19.12.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust, mis asendati ÜKT-ga 597 tundi. ÜKT tegemise tähtaeg 24 kuud. Elukoht: xxx Töökoht: xxx OÜ, ehitaja Süüdistus Kriminaalasi nr 19231600471 KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi Kriminaalasi nr 19231600887 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi Menetluse liik lühimenetlus RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Andrei Rootalu KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.
S § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendada mõistetud karistust 23.01.2019.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa, s.o 1 aasta 5 kuud 6 päeva vangistust (tegemata 516 ÜKT tunnid ümberarvestatuna vangistuseks), võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 1 kuu 6 päeva. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele asumisest. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta Andrei Rootalu suhtes muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Tsiviilhagi Välja mõista Andrei Rootalult VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5,
MS § 440 lg 1 alusel X. OÜ, reg.kood xxx, kasuks varaline kahju 1153.11 eurot, mis kanda X. OÜ arveldusarvele nr XXX (SEB Pank). Kriminaalmenetluse kulud Välja mõista Andrei Rootalult riigi tuludesse: -
lg 1 p 9 alusel sundraha - 810 eurot; -
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses kohtumenetluses 150 eurot, kokku 270 eurot. 120 eurot,
lg 3 alusel määrata Andrei Rootalul menetluskulude kogusummas 1080 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks.
lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulude tasumiseks edastatakse Andrei Rootalule eraldi dokumendina. Asitõendid Kriminaalasi nr 19231600471 Jalajälgedest tehtud kaks fooliumikilet ja kaks tõmmiskilet (asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6 PPA logistikabüroo laos) –
Kriminaalasi nr 19231600887 Kaks CD-plaati turvakaamera salvestustega (asuvad kriminaalasja materjalide juures)-
Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus Kriminaalasi nr 19231600471 Andrei Rootalut süüdistatakse selles, et olles Harju Maakohtu 23.01.2019 otsusega karistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, uuesti 02.03.2019 ajavahemikul kell 18.00 kuni 21.30 tungis ebaseaduslikult xxx elamusse ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil D. S. kuuluva elektrilise jalgratta Scott E-Silence 20 MEN väärtusega 1500 eurot, musta värvi võimendi Hartke väärtusega 170 eurot ning D. W. 2 S. kuuluva elektrilise kitarri The Vintage V100IT koos vutlariga väärtusega kokku 175 eurot. Sellise käitumisega pani varguse toimepanemise eest karistatud isik Andrei Rootalu sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasi nr 19231600887 Andrei Rootalut süüdistatakse selles, et olles isikuks, kes paneb süstemaatiliselt toime varguseid, uuesti 15.04.2019 ajavahemikul kella 02.23 kuni 04.15 Tallinnas xxx asuvas baaris xxx baar, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sülearvutit Dell koos laadijaga väärtusega 100 eurot, 2 tk Coca-Cola jooki 0,3 l kogumaksumusega 5 eurot, 4 tk Gin Long Drink 0,3 l kogumaksumusega 10,96 eurot, Apple iPad Pro 9,7 Smart Keyboard hetkeväärtusega 100 eurot, iPad32GB Wifi Space Gray väärtusega 307 eurot, konjak Hennessy XO maksumusega 166,80 eurot, 2 pudelit viina Absolute Elux kogumaksumusega 90,36 eurot, ühe pudeli likööri Amaretto Disaronno maksumusega 28,80 eurot ning ühe pudeli Jägermeister väärtusega 24,19 eurot. 17.04.2019 kella 04.40 paiku Tallinnas xxx asuvas Xxx baaris võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil iPadi 3 Wifi hetkeväärtusega 150 eurot ja iPod touchi hetkeväärtusega 170 eurot. Sellise käitumisega pani süstemaatiliselt varguseid toime panev isik Andrei Rootalu toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo Kohtu seisukoht Andrei Rootalu tunnistas kohtuistungil end kõigis kolmes talle süüks arvatud varguse episoodis süüdi. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, seega arvestab kohus tema kohtueelses menetluses ülekuulamistel antud ütlustega. 02.03.2019 varguse episood Kohus leiab, et 02.03.2019.a. ajavahemikul kell 18.00 kuni 21.30 Tallinnas xxx elamusse Andrei Rootalu poolt sissetungimine ja varguse toimepanemine on tõendatud süüdistatava, kannatanute D. S., D. W. S., tunnistaja A. S.i ütlustega ja sündmuskoha vaatlusprotokolliga. Kannatanu D. S. 04.03.2019 ja 13.03.2019 ülekuulamistel antud ütluste kohaselt tulles 04.03.2018 kella 18.00 paiku koju Tallinnas xxx, oli maja uks lukus. Kuna tehakse remonti, siis keegi hetkel siin ei ela. Remonttöid organiseeris tuttav A. F.. Neil on üks võti ja üks võti on peidus lillepoti all. Keegi sellest rohkem ei teadnud. Elutoas märkas, et varastatud oli talle kuulunud musta värvi võimendi Hartke, valget värvi jalgratas Scott E-Silence 20 MEN ning tema elukohas hoiul olnud D. W. S.le kuuluv elektriline kitarr The Vintage V100IT koos vutlariga. 06.03.2019.a avastas okidoki.ee müügiportaalis müügikuulutuse, kus müüdi koos võimendit Hartke ja kitarri Vintage. Teavitas sellest politseid. Kahju elektrilise jalgratta osas 1500 eurot, võimendi sai tagasi. Kannatanu ütlusi kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt aadressil Tallinn xxx ei elata alaliselt. Trepi kõrval, kiviääre peal lillepott. Maja välisuksel ja selle lukul välisel vaatlusel vigastusi ei avastatud. Kannatanu D. W. S. ütluste kohaselt võttis temaga ühendust D. S., kes teatas, et Maisi 22, Tallinn on sisse tungitud ning varastatud esemete seas oli ka tema kitarr The Vintage V100IT koos vutlariga, maksumusega 175 eurot. Kitarri sai tagasi. Tunnistaja A. S.i ütluste kohaselt võttis 02.03.2019.a kella 18.00 paiku temaga ühendust Andrei Rootalu ja pakkus müüa musta värvi suure kõlariga võimendit ja musta värvi vutlaris pruuni värvi elektrikitarri Vintage. Oli nõus ostma 150 euroga, võimalik et andis Rootalule lõpuks 3 sularahas 100 eurot. Sama päeva õhtul pakkus Andrei Rootalu müüa veel elektrilist jalgratast. Ta helistas oma tuttavale, kes oli huvitatud ratta ostmisest. Tuttav ostis sularahas 250 või 300 euro eest jalgratta. Raha andis Rootalule, abi eest sai vastu 50 eurot. Kuna raha sai otsa, siis pani müügiportaalis okidoki.ee üles müügikuulutuse võimendi ja elektrilise kitarri kohta. Asjad andis üle politseile. Tunnistaja A. S.i on äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt ära tundnud fotol nr 2 oma vana tuttava Andrei Rootalu, kes müüs talle 02.03.2019.a kitarri ja võimendi ning kellel aitas müüa elektrilist jalgratast. Tunnistaja T. A. ütlused tõendavad A. S.i poolt talle 03.03.2019.a. elektrilise jalgratta Scott müümist. Asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud tunnistaja T. A. poolt politseile üle antud halli-valget värvi elektrilist jalgratast Scott E-Silene 20MEN. Andrei Rootalu poolt kahtlustatava ülekuulamise protokollist nähtuvalt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et teostas xxx Tallinn ehitustöid 2019.a jaanuari lõpus. Tal olid majanduslikud raskused, vaja oli raha ning 02.03.2019.a. kella 18.45 paiku läks ta xxx eesmärgiga midagi varastada ja maha müüa. Teadis, et korteri võti asub lillepoti all, tegi võtmega välisukse lahti. Nägi korteris võimendit ja kitarri ning võttis need lahkudes kaasa. Võimendi ja kitarri müüs maha A. S.ile. Hiljem läks tagasi xxx, tegi sama võtmega ukse lahti ja võttis toast elektrilise jalgratta „Scott“, lukustas ukse ja pani võtme poti alla tagasi. Kella 21.00 paiku kirjutas S.ile, uurides kas tal on kedagi, kellele saab jalgratta müüa. 03.03.2019.a. andis S.i jalgratta müügi eest 250 eurot, 50 eurot andis S.ile vahenduse eest. Saadud raha kulutas isiklikuks tarbeks. Andrei Rootalu on kolmandaks isikuks tunnistatud T. A. tasunud 400 eurot, seda tõendab e-kiri menetlejale ja SEB maksekorralduse nr 35 teatis. Andrei Rootalu objektiivsest käitumisest ja tema enda ütlustest- sisenes korterisse varguse eesmärgil nähtub, et kuritegu toime pandud kavatsetult. 15.04.2019 ja 17.04.2019 varguse episoodid Kohus leiab, et 15.04.2019 ajavahemikul kella 02.23 kuni 04.15 ja 17.04.2019 kella 04.40 paiku Tallinnas xxx asuvas baaris xxx toimunud karastus- ja alkohoolsete jookide varguse toimepanemine Andrei Rootalu poolt on tõendatud tunnistaja S. K. ja süüdistatava ütlustega, õiendiga, kus on vaadeldud Xxx baari turvakaamera salvestust koos fotodega. Tunnistaja S. K. ütlustest nähtuvalt töötab ta X. OÜ- baarijuhatajana Xxx baaris, mis asub aadressil Tallinn xxx. Baari turvakaamera salvestiste vaatamisel tuvastas, et 14.04.2019.a kella 23.00 tuli tööle baari koristaja Andrei Rootalu ning 15.04.2019.a kella 02.23 ajal võttis Andrei administraatori kapist X. OÜ-le kuuluva sülearvuti Dell koos laadijaga ja pani selle kõrvale. Koristamise ajal võttis baaris lahtiselt müügis olevaid Coca-Cola jooke vähemalt kaks klaasi suurusega 0,3l, maksumusega 2.50 eurot ühe klaasi eest ja vaadist Gin Long Drink vähemalt neli klaasi suurusega 0,3 l, maksumusega 2.74 eurot ühe klaasi eest. Seejärel kella 03.30 ajal võttis Andrei kassa juures asunud kaks Apple tahvelarvutit koos laadijatega: Apple iPad Pro 9,7 Smart Keyboard hetkeväärtusega 100 eurot, iPad32GB Wifi Space Gray väärtusega 307 eurot. Koristamise lõpetamisel võttis kella 03.20 ajal baari ülemistest riiulitelt vähemalt viis pudelit kanget alkoholi: ühe pudeli konjak Hennessy XO maksumusega 166,80 eurot, kaks pudelit viina Absolute Elux kogumaksumusega 90,36 eurot, ühe pudeli likööri Amaretto Disaronno maksumusega 28,80 eurot ning ühe pudeli Jägermeister väärtusega 24,19 eurot. Baarile kuulunud asjad pani Andrei Rootalu tühja musta värvi kilekotti, lahkus baarist kell 04.15 ajal. Edasi Xxx baari turvakaamera salvestist vaadates tuvastas, et Andrei Rootalu tuli baari 17.04.2019 kell 04.40 ajal, kui ta ei pidanud tööle tulema ja võttis X. OÜ-le kuuluva tahvelarvuti 4 ja meediapleieri. Nimelt ühe iPadi 3 Wifi hetkeväärtusega 150 eurot ja iPod touchi hetkeväärtusega 170 eurot. Kokku kahju 320 eurot. Tunnistaja S. K. ütlusi kinnitab tunnistaja poolt edastatud Xxx baari turvakaamerasalvestise vaatlemisel koostatud kaks õiendit koos fotodega. 15.04.2019.a. toimunud varguse õiendist nähtuvalt Andrei Rootaluga sarnanev meesterahvas puhastab lapiga letti, kontrollib kassaaparaadi sahtleid, võtab kinnastatud kätega baari riiulitelt pudeleid, paneb pudelid kotti, võtab tahvelarvuti ja paneb kilekotti ning lahkub musta kilekotiga käes baarist. 17.04.2019.a toimunud varguse õiendist nähtuvalt Andrei Rootaluga sarnanev meesterahvas teeb 17.04.2019.a võtmega lahti välisukse ja siseneb baari, käib mööda baari ja lahkub baarist. Kannatanuna on menetlusse kaasatud X. OÜ, reg.kood xxx, kellele on tekitatud vargustega kahju summas 1153.11 eurot. Kahju summat tõendavad tunnistaja S. K. ütlused ja kannatanu poolt esitatud arved ja saatelehed. Süüdistatava Andrei Rootalu kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt tunnistab end süüdi vargustes, kuid ei soovi anda ütlusi. Kahetseb puhtsüdamlikult, varastatud asju ei saa kahjuks tagastada, soovib vargusega tekitatud kahju hüvitada. Ka need vargused on subjektiivsetelt tunnustelt toime pandud kavatsetult. Eelnimetatud tõendid tõendavad Andrei Rootalu poolt talle inkrimineeritud varguste toimepanemist. Kohus leiab, et tõendatud on esimeses varguse episoodis ka sissetungimine KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Kehtiv kohtupraktika sisustab KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist analoogselt KarS §-ga 266, mis näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt sisenes Andrei Rootalu 02.03.2019.a kahel korral kannatanule kuulunud korterisse Tallinnas xxx võtmega ukseluku avanemise teel. Ta oli teadlik, kus asub korterivõti. Kuivõrd Andrei Rootalul puudus luba siseneda kannatanu D. S.le kuuluvasse korterisse ja süüdistatava sõnul oli tema eesmärgiks varastamine, siis on süüdistatava käitumises sedastatav omavoliline sissetungimine eluruumi selle korteri valdaja loata. Kriminaalasjas nr 19231600471 on esitatud Andrei Rootalule süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi, s.o varguse toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse (korduvus). Kuivõrd Andrei Rootalu suhtes on 15.04.2019.a ja 17.04.2019.a. varguste episoodide süüteod kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, siis neeldub korduvus süstemaatilisuses ning Andrei Rootalu poolt tuleb kõik kolm vargust kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Riigikohus on lahendi 3-1-1-87-08 punktis 10 selgitanud, et süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida KarS § 199 (kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Süstemaatilisuse jaoks ei ole oluline, kas isik on varasemate varguste eest süüdi mõistetud (õiguslik retsidiiv) või on need tuvastatud alles ühes menetluses (faktiline retsidiiv). Süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole aga süstemaatilisuse moodustamiseks oluline. Antud kriminaalasja raames on tõendamist leidnud, et Andrei Rootalu on toime pannud kolm vargust lühikese ajavahemiku jooksul, s.o ajavahemikul 02.03.2019 kuni 17.04.2019. 5 Lisaks nähtub karistusregistri teatisest ja toimiku materjalidest, et Andrei Rootalu on varem karistatud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest. Nimelt 23.01.2019.a. Harju Maakohtu poolt vangistusega kuus kuud, mida lühimenetluse korras vähendati 1/3 võrra ja karistati vangistusega neli kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 19.12.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva, võrra ning karistuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva vangistust, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga 597 tunni ulatuses. Seega on Andrei Rootalu kolm vargust toime pannud üldkasuliku töö tegemise ajal. Kuivõrd kaks viimast vargust pani süüdistatav toime ajal, mil ta töötas ja omas seega kindlat sissetulekut, leiab kohus, et varastamine oli kujunenud isikule elustiiliks ja harjumuseks. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistus Karistusseadustiku eriosa näeb ette KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Hinnates Andrei Rootalu süü suurust õigusvastaste tegude toimepanemisel, tuleb arvestada, et Andrei Rootalule inkrimineeritakse kolme lõpuleviidud varguse toimepanemist, millega tekitati varaline kahju ja teod pandi toime kavatsetult. Varaline kahju kannatanule on hinnatav keskmisena. Siinjuures arvestab kohus, et kannatanud D. S. ja D. W. S. said varastatud esemed tagasi ning Andrei Rootalu on vabatahtlikult hüvitanud kolmandale isikule tekitatud kahju. Oma tegevusega realiseeris Andrei Rootalu kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o sissetungimine ja süstemaatilisus. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS § 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus KarS § 57 lg 1 p 3 süüdistatava poolt kohtumenetluses avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Seega peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistus alla KarS § 199 lg 2 sanktsiooni keskmist määra. Kuna Andrei Rootalu on varem kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja selles kriminaalasjas temale süüks arvatud vargused on toime pannud üldkasuliku töö tegemise ajal, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Karistuse mõistmise printsiipidega ei oleks kooskõlas, kui isikule, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes omab kolme kehtivat karistust (neist kaks varavastaste tegude eest), mõistetakse järjekordsete samalaadsete kuritegude eest kergemaliigiline karistus. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatav ei ole varasematest karistustest teinud enda jaoks positiivset järeldust, jätkates kuritegude toimepanemist ning tehes seda eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks vangistus. Kohus mõistab Andrei Rootalule karistuseks vangistuse 1 aasta. Kuivõrd kriminaalasja arutati lühimenetluses, tuleb
lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb vangistus 8 kuud. Andrei Rootalut on viimati karistatud 23.01.2019.a. Harju Maakohtu poolt liitkaristusega KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 7 kuud ja 27 päeva, mis omakorda asendati üldkasuliku tööga 597 tunni ulatuses. Kuna süüdistatav pani uued vargused toime üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb tema suhtes kohaldada taas KarS § 65 lg 2 sätteid ning suurendada mõistetud karistust eelmise karistuse ärakandmata osa võrra. Nimelt sätestab KarS § 69 lg 7 üheselt ja alternatiive välistavalt, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa KarS § 69 lõikes 6 sätestatud vahekorras ning liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. 06.06.2019.a. seisuga on Andrei Rootalu teinud 81 üldkasuliku töö tundi, tegemata on 516 üldkasuliku töö tundi. Seega tuleb KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud 8 kuulist vangistust 23.01.2019.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 5 kuud 6 päeva võrra ja mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat 1 kuu 6 päeva. 6 Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et ta ei suuda hoiduda uute süütegude toimepanemisest ning jätkab samalaadset õigusvastast käitumist, mistõttu kuulub mõistetav karistus reaalsele ärakandmisele täies ulatuses. Karistuse kandmise algust lugeda karistuse kandmisele asumisest. Kaitsja on esitanud Lääne-Tallinna Keskhaigla 13.05.2019.a vastuse, millest nähtuvalt Andrei Rootalu põeb raskekujulist opiaatsõltuvust, 28.01.2019.a. on sõlmitud AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakliiniku Sõltuvusravikeskuse ja patsiendi vahel ravileping ambulatoorseks metadoon-asendusraviks pikaaegse võõrutusena ja psühhosotsiaalseks rehabilitatsiooniks. Raviprotsess on kestnud lühiajaliselt. Andrei Rootalu on püsinud korrektsena, tasakaalukana, patsiendi seisund hetkel stabiilne. Kohus ei nõustu kaitsja taotlusega asendada vangistus KarS § 692 alusel raviga. Kuna igasugune ravi saab toimuda vaid isiku sellekohase tahte alusel, saab KarS § 692 lg 4 kohaselt ka vangistuse asendada raviga vaid süüdlase kirjalikul nõusolekul. Sellise nõusoleku andmist kriminaaltoimikust ei nähtu. Aluse vangistuse raviga asendamiseks ei anna mitte süüdlasele pandud diagnoos, vaid selle ravile alluvus või kontrollile allutavus. Konkreetse süüdlase häire ravitavuse või kontrollile allutavuse üle otsustamise näol on tegemist õigusvälise asjaoluga, millele saab vastata kriminaalmenetluses ekspert konkreetse kriminaalasja tehiolude põhjal. Tuvastamaks, kas süüdlane on kuriteo toime pannud nimelt sellise psüühikahäire mõjul, näeb
Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt võivad uurimisasutus ja prokuratuur ekspertiisimäärusega nõuda kohtupsühhiaatriaeksperdilt arvamust süüdlasele sõltuvusravi kohaldamise vajalikkuse kohta. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus vajadusel nõuda lisaandmeid.
lg 3 paneb kohtupsühhiaatriaeksperdile kohustuse välja selgitada kahtlustatava või süüdistatava terviseseisundi ja koostada selle kohta ekspertiisiakt, mis esitatakse menetlejale kolmekümne päeva jooksul määruse saamisest arvates. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu kohtupsühhiaatriaeksperdi poolt koostatud ekspertiisiakti. Kohtu hinnangul puudub vajadus
lg 1 p 1 alusel ka kriminaaltoimiku tagastamiseks prokuratuurile kohtupsühhiaatriaekspertiisi määramiseks. Seda eelkõige põhjusel, et KarS § 692 lg-st 6 järeldub, et vangistuse on võimalik raviga asendada narkomaania tõttu toimepandud kuritegude korral. Seega peab vangistusega karistatava kuriteo toimepanemine olema põhjuslikus seoses narkomaania häirega. Siinjuures on määrav, et kuriteoni viis isiku tema narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel tekkinud psüühiline või füüsiline sõltuvus. Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu, et Andrei Rootalu oleks kolm vargust toime pannud narkomaania mõjul. Andrei Rootalu on põhjendanud 02.03.2019.a vargust xxx, Tallinn korterist majanduslike raskustega, vaja oli raha saada. Ka tunnistaja A. S.i 12.03.2019.a. ütlustest ei tulene, et Andrei Rootalu pani varguse toime narkomaania mõjul. Nimelt tunnistaja teadis, et Andrei Rootalu tarvitas enne narkootilisi aineid, oli kriminaalkorras karistatud, kuid praegu on tal korralikud eluviisid. Samuti saab Lääne-Tallinna Keskhaigla 13.05.2019.a vastusest järeldada, et peale 28.01.2019.a ei ole Andrei Rootalu tarvitanud narkootikume. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtulikul tõendite uurimisel tõendamist leidnud Andrei Rootalu puhul varguste toimepanemise seotus narkomaaniaga, mis omakorda välistab karistuse asendamise narkomaanide sõltuvusraviga. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on esitanud kannatanu X. OÜ tsiviilhagi summas 1153.11 eurot. Kohus leiab, et kannatanule on tekitanud kahju eelpoolnimetatud summas Andrei Rootalu. 7 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse sätteid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagi täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja kohus ei saa enam hakata esitatud tsiviilhagi hindama ei selle suuruse ega põhjendatuse osas ning rahuldab hagi. Seetõttu kuulub esitatud tsiviilhagi täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt kannatanu kasuks välja mõistmisele Menetluskulud Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu.
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäära. Seega mõistab kohus süüdistatavalt
Lisaks sellele tasu õigusabi osutamise eest kokku 270 eurot, mis kuulub
Kohus leiab, et arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ja asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Andrei Rootalul ilmselgelt üle jõu. Kohus peab põhjendatuks kohaldada väljamõistetud menetluskulude osas
lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude 1080 eurot hüvitamine ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Asitõendid ja salvestised Kriminaalasjas nr 19231600471 jalajälgedest tehtud kaks fooliumikilet ja kaks tõmmiskilet, mis asuvad Tallinnas Rahumäe tee 6 PPA logistikabüroo laos, tuleb
Kriminaalasjas nr 19231600887 kaks CD-plaati turvakaamera salvestustega, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jäävad
Kohus juhindub
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.