lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks;
lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või hinnangust. Ütluste tõelevastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige objektiivsetest tõenditest ja tuvastatud faktidest. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Kohtuistungil uuris kohus kriminaaltoimikus olevaid tõendeid, leides, et kõik tõendid on asjakohased ja lubatavad. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi (episood 11.05.2018.a kl 15.00). KarS § 121 lg 2 p 2 näeb ette vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest, kui see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes. Antud episoodis on süüdistatav ise enda süüd kohtuistungil tunnistanud ning lisaks süü omaksvõtule on see tõendamist leidnud kannatanu ütlustega. Riigikohus on märkinud, et välistatud ei ole isiku süüditunnistamine ka vaid ühele tõendile tuginedes, milleks võib muu hulgas olla kannatanu ütlus (Riigikohtu lahend 1-16-9964 p 6). Kannatanu H K 12.05.2018 antud ütluste kohaselt (lk 1-2) tekkis tal 11.05.2018 kella 15-16 paiku verbaalne konflikt oma poja Agoga, mille tagajärjel lõi Ago teda vasakule poole ribidesse, surus ta põlvili maha ja kattis ta suu oma käega, sest ta hakkas appi karjuma. Poeg lõi teda kaks korda ja tekitas talle mõlemal korral füüsilist valu. Seda valu tundis ta ka õhtul magama heites. Kuivõrd süüdistatav andis kohtueelses menetluses kahtlustatavana ütlusi (lk 37-39), milles tunnistas sõnalist konflikti emaga, samuti ema suu katmist oma käega ning kohtuistungil tunnistas enda süüd täielikult, puudub kohtul alus kahelda kannatanu ütlustes osas, mis puudutavad tema löömist süüdistatava poolt. On usutav, et vägivalda tarvitanud isik püüab enda süüd pisendada ning ta asub esialgu kaitsepositsioonile, eitades valu tekitanud kehalist väärkohtlemist. Seda enam, et kannatanuks oli süüdistatava enda ema ning süüdistatav võis esialgu eitada kannatanu löömist ka häbist tehtu üle. Samuti on usutav, et emana ei soovi kannatanu süüdistatavale halba, mistõttu puudub alus oletada, et kannatanu mõtles süüdistatava poolt löömise välja näiteks kättemaksuks pojale. Taoline arvamus kujunes kohtul kannatanu 03.04.2019 antud ütluste pinnalt (lk 88-89), millest nähtub, et A. Kask on käinud ema hooldekodus vaatamas ning kannatanu soovib, et poeg tuleks teda ikka edasi vaatama, on süüdistatavale kõik andestanud ja temaga leppinud. Selline ema-poja suhe näitab, et üksteisest siiski hoolitakse ning nende vahel puudub vimm, mille olemasolu võiks luua aluse kahtluseks, et kannatanu püüdis näidata A. Kase käitumist ohtlikumana kui tegelikult aset leidis. Seetõttu peab kohus kannatanu ütlusi usaldusväärseks ning leiab, et kannatanu kirjeldas 11.05.2018 kella 15-16 ajal toimunud sündmust nii nagu see tegelikult aset leidis ning A. Kask kasutas kannatanu suhtes ka füüsilist vägivalda. Kohtul puudub alus kahelda, et kahel korral ribidesse löömine ei põhjustaks kannatanule valu. Seda enam, et kannatanu on eakas (teo toimepanemise ajal 85-aastane) ning tema vastupanuvõime ei ole võrreldav temast noorema ja tugevama süüdistatavaga, ka kehaline tundlikkus vananedes muutub. Kohtu hinnangul pani A. Kask teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Surudes enda eaka ema põlvili maha ning lüües teda käega kahel korral vastu keha vasakut külge roiete piirkonda, pidi A. Kask võimalikuks pidama ja möönma, et väärkohtleb enda ema ning tema füüsilise vägivalla tõttu tunneb ema ka valu. Süüdistus KarS § 25 lg 2 – 118 lg 1 p 1 järgi (episood 12.05.2018.a kl 00.20 paiku). 2 KarS § 118 lg 1 p 1 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht elule. Antud episoodis puudub vaidlus selles, et 12.05.2018 xxxx sai kannatanu tervis kahjustatud. Nimetatut tõendavad nii kannatanu ütlused kui ka isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, SA Põhja-Eesti regionaalhaigla 12.05.2018 teatis, SA PERH väljavõte haigusloost nr xxxx koos patsiendi EMO kaardiga ning kirjavahetus EKEI kohtuarst-eksperdiga. Kannatanu ütluste kohaselt (lk 1-2) oli Agol nuga teraga allapoole käes ning lõi talle noaga rindkere poole, kuid ta blokeeris löögi vasaku käega ning löök tabas teda käsivarre pihta. Pärast seda võttis parema käega voodi kõrvalt kepi ja lõi Agot kepiga, samal ajal lõi Ago teda korduvalt noaga, tabades mõlemat käsivart, kuid põhiliselt vasakusse käsivarde ja vasakusse õlga. 12.05.2018 koostatud isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga (lk 3-5) leiab kajastamist, et kannatanul on seljas verine öösärk, kannatanu näo- ja kehapiirkond on verine. Isiku otsmikul paremal pool pindmine lõikehaav, vasakpoolsel ninasõõrmel lõikehaav, vasakpoolses õlal pindmine lõikehaav, vasakpoolsel käevarrel lõikehaav, vasakul käel neljandal sõrmel pindmine lõikehaav. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 12.05.2018 koostatud teatise (lk 31) kohaselt diagnoositi kannatanul lõikehaavad otsmikul, paremal ninasõõrmel, nina all, vasakul õlal, vasakul randmel, küünarvarrel ja vasaku neljanda sõrme piirkonnas. Nimetatud kahjustused on märgitud ka SA Põhja Eesti Regionaalhaigla väljavõttel haigusloost nr xxxx (lk 71-73). Ka patsiendi EMO kaardis (lk 74-76) on haiguse anamneesina loetletud haavad otsmiku, nina, vasaku õla, vasaku randme ja vasaku neljanda sõrme piirkonnas ning üldseisundina on muuhulgas osundatud verisele kehale. Samuti on välja toodud, et kannatanul on aktiivne veritsus ninast. EKEI kohtuarst-ekspert teatas e-kirjas vastuseks uurija küsimusele, et kannatanul esinevad noahaavad näol ja vasakul ülajäsemel, haavad ei ulatu kehaõõnde ning suured veresooned ei ole vigastatud, st tegemist ei ole eluohtliku tervisekahjustusega, haavade paranemine kestab kuni neli nädalat (lk 77). Seda, et kannatanu näol ja vasakul ülajäsemel esinevad just noahaavad, ei ole vaidlustanud ka süüdistatav ja tema kaitsja. Samuti on noa olemasolu sündmuskohal Rae vallas Lagedi alevikus Jaama 19-1 kindlaks tehtud sündmuskoha vaatlusprotokolli ja fototabeliga (lk 6-29). Vastavalt sündmuskoha vaatlusprotokollile on teki ja ahju vahelisel põrandapinnal näha osaliselt teki all halli värvi metallist käepidemega kööginuga, noa tera on 21 cm ja käepide 13,5 cm pikk, noa tera ja käepide on kaetud verekahtlase määrdumisega. 12.05.2018 sündmuskohal vaatluse käigus leitud nuga on asitõendina vaadeldud (lk 51-52) ning vaatlusprotokollis kajastatud andmed noa kohta on sarnased sündmuskoha vaatlusprotokollis märgituga. Antud asjas on tõusetunud vaidlus selles, kas noahaavad kannatanule tekkisid süüdistatava rünnaku tagajärjel või seetõttu, et kannatanu võttis ise noast kinni. Süüdistatav on kohtueelses menetluses andnud kahtlustatavana ütlusi kolmel korral. Esimesel korral väitis ta, et oli väga purjus ning juhtunut üldse ei mäleta (lk 37-39). Teisel korral antud ütluste kohaselt tuli talle meelde, et öösel vastu 12.05.2018 lõikas ta toas noaga röstsaia ja sellel ajal tülitses emaga. Nähes tema käes nuga, ema ilmselt arvas, et ta ähvardab teda ja ema ise haaras käega noast kinni ja rebis nuga tema käest ära enda poole. Tema lasi noa lahti ja istus maha. Nägi, et emal olid lõikehaavad lauba peal ja kätel. Ta ei saanud emale abi osutada, kuna ema karjus, et kutsub talle politsei välja (lk 44-45). Ka kolmandal korral andis A. Kask ütlusi, et tema ei ole ema noaga löönud, ema ise võttis noast kinni. Tahtis peale juhtunut kutsuda emale kiirabi, aga ei saanud seda koheselt teha, kuna otsis tükk aega telefoni, mis oli tal voodi all, aga siis sai aru, et ema ise juba helistab (lk 90-92). Kohtuistungil aga väitis süüdistatav, et ta pani noa endale kõrile, kuna tahtis võib-olla enda elu kallale kippuda, kuid ema segas teda, võttes noa käest ära. Kohtu hinnangul said kannatanul esinevad vigastused tekkida vaid rünnaku tagajärjel. Esmalt märgib kohus, et nii nagu esimeses episoodis, puudub kohtul ka antud episoodis alus kahelda kannatanu ütlustes. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid kannatanu pahatahtlikkust või viha süüdistatava suhtes ning mis looksid võimaluse hinnata süüdistatava ütlusi usaldusväärsemaks kannatanu ütlustest. Üksnes asjaolu, et emale ei meeldi poja alkoholitarbimine, ei tähenda, et ema 3 hakkaks poega alusetult süüdistama talle tervisekahjustuste tekitamises. Esitatud materjalide kohaselt on kannatanu süüdistatavale andestanud, on pojaga leppinud ning kannatanu selgitustest kohtuistungil ei nähtu, et ta sooviks pojale karistuseks reaalset vangistust. Kannatanu on jätnud süüdistatavale võimaluse elada kannatanule kuuluvas korteris ning ta ei plaani korterit ka müüa, pojalt ta mingit raha ei taha (lk 88-91). Ka kohtuistungil väitis kannatanu, et tal on pojaga head suhted ning kaine peaga ei ole A. Kask paha, küll aga purjus peaga ning pojale tuleks viinaravi määrata. Taolised kannatanu selgitused näitavad selgelt, et vaatamata kõigele ta hoolib pojast ning kohus ei usu, et selliste väärtushinnangutega inimene hakkaks poja kohta valetama. Kannatanu ütlustega kooskõlas on ka temal fikseeritud vigastused. Vigastused kannatanu vasakul õlal, küünarvarrel ja vasaku neljanda sõrme piirkonnas haakuvad kannatanu ütlustega, et ta blokeeris löögi vasaku käega, löök tabas teda käsivarre pihta ning süüdistatav lõi teda korduvalt noaga, tabades mõlemat käsivart, kuid põhiliselt vasakusse käsivarde ja vasakusse õlga. Ka haavad ninal ja otsmikul viitavad eelkõige rünnakule, mitte sellele, et kannatanu üritas süüdistatava käest nuga haarata. Lõppkokkuvõttes selgus, et löögid ei olnud nii tugevad, et nende tagajärjel oleks võinud tõsisem terviserike tekkida. Kannatanu ütlusi selle kohta, et A. Kask ründas teda hilisel ajal, kui ta juba magama oli läinud, kinnitab ka 16.10.2018 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll (lk 79-80), kus vaadeldavaks objektiks on 12.05.2018 kell 00:17:50 Häirekeskuse numbrile laekunud kõne. Nimetatud kõnest nähtub, et helistajaks on kannatanu H K, kes palub abi seoses sellega, et tema poeg Ago Kask tungis talle magamise pealt noaga kallale ning kannatanul jookseb verd, haavad on käes ja peas. Seda, et kannatanu oli magama läinud, näitab kaudselt ka kannatanul seljas olnud öösärk (isiku läbivaatuse protokoll ning selle juurde lisatud foto nr 1, lk 4). Teo toimepanemise aeg ja koht nähtuvad ka tunnistaja T P’i (politseiametnik) ütlustest, mille kohaselt said 12.05.2018 kella 00:20 paiku väljakutse aadressile xxxx ning kohale jõudes märkasid xxxx trepikojas maas veresarnaseid pritsmeid ning pritsmed viisid korterisse nr xxxx. Abistasid korterist välja vanema naisterahva, kelle seljas olev öösärk oli verine ning naisterahval oli näha vasakul käel lõikehaava. Küsides kannatanu käest mis juhtus, vastas ta, et tema poeg Ago tuli talle kallale ning lõi noaga, tüli tekkis sellest, et Ago tarvitab pidevalt alkoholi. Ago ei osanud öelda, miks ta H noaga lõi. Agol mõõdetud indikaatorvahendiga 1,31 mg/l suurune alkoholijoove ning isiku jutt oli segane. Kiirabi ütles neile enne kannatanuga sündmuskohalt lahkumist, et kannatanul on umbes kuus noahaava, kuid arvatavasti vigastused ei ole eluohtlikud (lk 49-50). Kuivõrd teo toimepanemise järgselt tuvastati A. Kasel alkoholijoove, mille suurust ja olemasolu kinnitab ka tunnistaja poolt mainitud süüdistatava segane jutt sündmuskohal, on tõenäoline, et A. Kask toimunut täpselt ei mäleta, nagu väitis ta enda esmakordsel ülekuulamisel. Tema hilisemad teooriad emal esinevate noahaavade tekkepõhjuste kohta ei haaku aga asjas kogutud tõenditega ning süüdistatava ütluste väheusutavust kinnitab ka nende pidev, mistõttu kohus süüdistatava sellekohaseid ütlusi ei arvesta ning nõustub prokuröriga, et H K kaitses ennast süüdistuses näidatud ajal ja kohal Ago Kase rünnaku eest. Prokurör on seisukohal, et kannatanut rünnates oli süüdistataval vähemalt kaudne tahtlus kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamises ning tagajärg jäi saabumata kannatanu kaitsetegevuse tõttu ning seega süüdistatava tahtest olenematul põhjusel. Seega tuleb kindlaks teha, kas A. Kase tahtlus enda ema ründamises oli suunatud kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamisele ning selle olemasolul realiseeris ta KarS § 118 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava objektiivse koosseisu. Kohtu hinnangul tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt. Puuduvad tõsikindlad tõendid selle kohta, et A. Kask tegutses raske tagajärje suhtes vähemalt kaudse tahtlusega ning kohus ei nõustu prokuröriga, justkui kinnitaks süüdistatava tahtlust tema teo välispilt. 4 Riigikohus on lahendi 3-1-1-111-16 punktis 13 märkinud, et kohtupraktikas on peetud tahtluse tuvastamist võimalikuks ka üksnes välise teopildi alusel. Välisele teopildile saab eluohtliku tervisekahjustuse tahtluse tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustada võivast teost (nt korduvad löögid pähe); aga ka ühekordse teo ohtlikkuse (nt noalöök elutähtsasse kehapiirkonda) korral. Nimetatud juhtudel võib süüdistataval olla juba üldise elukogemuse põhjal alust pidada võimalikuks, et tema vallandatud kausaalahela katkematu kulgemine võib päädida raske tervisekahjustuse koosseisupärase tagajärjega (nt ohuga elule). Lähtudes süüdistuse sisust seisnes teo välispilt selles, et Ago Kask ütles kannatanule, et tuli kannatanule kätte maksma ning üritas seejärel kööginoaga tabada kannatanut rindkerre, kuid H K tõrjus lööki oma vasaku käega ning seetõttu tabas nuga kannatanu käsivart. Ründe tõrjumiseks hakkas H K lööma kepiga Ago Kaske. Samal ajal jätkas süüdistatav noaga löömist ning tabas võitlusolukorras kannatanu mõlemat käsivart, vasakut õlga ja näo piirkonda. Kohtu hinnangul ei tähenda lause, et ma tulin sulle kätte maksma ning noa olemasolu tingimusteta, et ründaja tahtlus on algusest peale suunatud teisele isikule raske tervisekahjustuse tekitamisele. Kohus möönab, et süüdistaval käes olnud kööginuga (tera pikkus 21 cm) saab pidada ohtlikuks, kuid ründe iseloom ja kannatanule tekitatud vigastused, mis ei olnud oma olemuselt kannatanu elu ohustavad, ei kinnita süüdistataval vähemalt kaudset tahtlust KarS § 118 lg 1 p 1 realiseerimiseks. Kuigi isiku läbivaatuse protokolli juurde lisatud fotole nr 1 (lk 4) on jäädvustatud verine kannatanu, ei tähenda vererohkus kannatanu riietel ning kehal koheselt sügavaid haavu ja eluohtlikku seisundit eakas naisterahvas seisis püsti vaatamata hirmutavale verisele pildile. Kohus arvestab, et esitatud tõendite kohaselt olid kannatanul 3 pindmist lõikehaava ja kaks lõikehaava, viimased vasakpoolsel ninasõõrmel ja vasakpoolsel käevarrel ning EKEI kohtuarst-ekspert hinnangul ei ulatu haavad kehaõõnde ning suured veresooned ei ole vigastatud, st tegemist ei ole eluohtliku tervisekahjustusega, haavade paranemine kestab kuni neli nädalat. Lähtudes tuvastatud vigastustest ei saa rünnet pidada ka jõuliseks ja järjepidevaks kannatanu peksmiseks, millest omakorda saaks tuletada, et süüdistatav pidi võimalikuks pidama kannatanule elukohtliku terviskahjustuse tekitamise. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et kannatanu seisund kiirabi saabumisel oleks olnud raske või et ta oleks kriitilises seisundis haiglasse toimetatud. Ei ole tuvastatud ei otsest ega kaudset tahtlust: ei nähtu kannatanu ütlustest, et süüdistatav oleks tahtnud tabada tema elutähtsaid organeid ning üritanud tabada kannatanu rindkeret nagu on märgitud süüdistuses. Kannatanu ütluste kohaselt oli Agol nuga teraga allapoole käes ning süüdistatav lõi talle rindkere poole (lk 1-2). Arvestades, et ka näiteks inimese käed ja õlad asuvad rindkere lähedal, ei ole välistatud, et süüdistatav tahtiski tabada kannatanu õlga, milline vigastus on kannatanul ka tuvastatud. Väide, et süüdistatav tahtis rünnata rindkeret, on üksnes oletuslik. Kuigi kannatanul on vigastused ka näos, ei ole välistatud seegi, et need tekkisid tahtmatult rüseluse käigus ehk siis ajal, mil kannatanu hakkas süüdistatavat kepiga lööma. Ka ei ole kannatanu avaldanud, et ründe ajal oleks süüdistatav ennast sellisel viisil väljendanud (näiteks hoidnud noa tera tema südame või muude elutähtsate organite kohal), millest saaks kindlalt välja lugeda tema tahte põhjustada kannatanule raskeid tervisekahjustusi. Arvestades, et kannatanuks oli 85-aastane naine ning ründajaks temast tunduvalt noorem mees, on usutav, et juhul, kui ründaja oleks tõesti tahtnud tekitada kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, oleks see tal ka õnnestunud ning seda vaatamata ründajal tuvastatud joobele ning kannatanu vastuhakule, st ründaja kepiga löömisele. Puuduvad andmed, et A. Kask oleks kepiga löömise tagajärjel meelemärkuse kaotanud vms ning temapoolne rünnak jäi seetõttu pooleli. Kannatanu poolt Häirekeskusele tehtud kõnest ei nähtu, et kannatanu oleks süüdistatavat kartnud ning seda vaatamata sellele, et süüdistatav oli veel seal. Nimelt vastab kannatanu küsimusele, et kus poeg praegu asub, et kükitab siin maas, rohkem ei ründa ning nuga on põrandal (lk 79-80). Puuduvad andmed, et süüdistatav oleks takistanud kannatanul Häirekeskusesse helistamast ning proovinud selle asemel enda rünnet jätkata. Kuigi kohtueelses menetluses kannatanuna antud ütluste kohaselt kukkus A. Kask peale kepilööki pikali, seejärel tõusis püsti ja väljus korterist ning alles siis helistas kannatanu Häirekeskusesse (lk 1-2), ehk esineb vastuolu A. Kase tegevuse ajalises järjestuses, ei muuda see 5 fakti, et pärast kannatanu vastuhakku süüdistatav rahunes ning lõpetas enda vägivaldsuse. Selline süüdistatava teojärgne käitumine annab kinnitust sellest, et A. Kase tahe ei olnud suunatud kannatanule raske tervisekahjustuse tekitamisele, pigem enda positsiooni kehtestamisele ning tema poolt kannatanule esitatud nõudmise täitmise kindlustamisele. Taolist seisukohta toetavad kannatanu ütlused, mille kohaselt tekkis neil pojaga tüli raha pärast, kuna poja raha oli tema käes ning ta ei andnud seda pojale, kuna poeg oleks selle maha joonud, kuid poja arvates tahtis ta raha endale (lk 8889). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna süüdistatava tahtlus ei olnud suunatud kannatanule eluohtlike vigastuste tekitamisele, puuduvad A. Kase tegevuses KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 kuriteokoosseisu subjektiivsed tunnused ning ta tuleb selles kvalifikatsioonis õigeks mõista. Kuivõrd on aga tuvastatud, et A. Kase rünnaku tagajärjel sai kahjustada kannatanu tervis, tuleb A. Kase tegevus ümber kvalifitseerida kehalise väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. Arvestades kannatanul tuvastatud vigastusi puudub kohtul alus kahelda kannatanu ütlustes, et tundis noalöökide tagajärjel ka füüsilist valu (lk 1-2). Kohtu hinnangul pani A. Kask teo toime otsese tahtlusega. Kasutades kannatanut rünnates nuga ning lüües kannatanu suunas noaga, teadis ta, et kahjustab kannatanu tervist, ja tahtis või vähemalt möönas seda. Kuna antud kriminaalasja raames on tuvastatud, et A. Kask väärkohtles enda ema ehk lähisuhtes olevat isikut nii 11.05.2018 kui ka 12.05.2018 ning süüdistatava tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud, vastutab A. Kask KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest: kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Karistuse mõistmine KarS § 121 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kuigi A. Kask on varem kriminaalkorras karistamata isik, ei pea kohus võimalikuks mõista talle kergemaliigilist karistust. Rahaline karistus ei vastaks A. Kase süü suurusele ning ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. A. Kase süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid (lähisuhtes oleva isiku korduv kehaline väärkohtlemine, millest ühel korral tekitas kannatanule vigastused noaga) ning leiab, et A. Kase süü on keskmisest suurem. Siinjuures arvestab kohus raskendava asjaoluna ka süüteo toimepanemist kõrges eas inimese suhtes. Arvestades aga karistust kergendava asjaoluna süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, leppimist kannatanuga ning prokuröri poolt osundatud, et avalik huvi kriminaalasja vastu seoses sellega, et episoodid juhtusid üle aasta tagasi, on langenud, leiab kohus, et A. Kasele võib mõista karistuseks vangistuse sanktsiooni keskmise määra lähedal, s.o 2 aastat, mida tuleb
S § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ning A. Kask oli kinni peetud 12.05.2018 (lk 33), tuleb 1 päev karistusest maha arvata ning lõplikuks karistuseks on 1 aasta 3 kuud ja 29 päeva vangistust. Kuna A. Kask on varem kriminaalkorras karistamata ning toimunut puhtsüdamlikult kahetsenud, leiab kohus, et A. Kase puhul on karistuse eesmärgid täidetavad ka tema karistusest tingimisi vabastamisega. Kuigi A. Kase käitumine ei olnud ühiskonnas aktsepteeritav, usub kohus, et tema mõjutamiseks mitte enam uusi süütegusid toime panema piisab antud juhul ka süüdistatava allutamisest käitumiskontrollile, määrates talle 3-aastase katseaja. Nimetatud tähtaja jooksul on võimalik hinnata, kas süüdistatava edasine käitumine on ühiskonnas kehtivate reeglitega kooskõlas ning kaaskodanikke ja lähedasi austav. Kuivõrd A. Kask on ka ise tunnistanud, et teda mõjutab 6 õiguskuuleka käitumise suunas alkoholitarbimise keeld ning ta on valmis alluma ka vastavale ravile, peab kohus põhjendatuks kohustada A. Kaske katseajal mitte tarvitama alkoholi, alluma alkoholivastasele ravile ja osalema sotsiaalprogrammis. A. Kase karistusest tingimisi vabastamisele ühes A. Kase allutamisega käitumiskontrollile ei vaielnud vastu ka prokurör. Menetluskulud
lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on menetluskuludeks
lg 1 p 4, 9 kohaselt: määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavatele ilmselt üle jõu.
lg 1 p 4, 9 alusel tuleb Ago Kaselt välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot ja kaitsjatasu kogusummas 420 eurot. Selleks, et mitte asetada isikut majanduslikult raskesse olukorda, võimaldab kohus isikul tasuda menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (
lg 3,
Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid
lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Kohus leiab, et kuriteo toimepanemise vahend kööginuga, mis asub Põhja prefektuuri hoiuruumis, tuleb KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning
Samuti tuleb hävitada sündmuskohalt võetud ja pakitud bioloogilise aine proovid noa teralt ja käepidemelt, verekahtlasest plekist ühekordsel aluslinal (asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis). CD-plaat, millele on salvestatud kõned Häirekeskusesse, tuleb jätta
Juhindudes
§-dest 175, 179, 180, 238 lg 2, 315, 318, 319 kohus otsustas: KarS § 118 lg 1 p 1 - § 25 lg 2 järgi Ago Kask õigeks mõista. Süüdi tunnistada Ago Kask KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja karistuseks mõista vangistus 2 aastat.
lg 2 kohaselt vähendada Ago Kasele mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 1 aasta 4 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka 12.05.2018 eelvangistuses viibitud üks päev, kandmisele jääb vangistus 1 aasta 3 kuud 29 päeva. KarS § 74 lg 1 kohaselt karistust täielikult ei pöörata täitmisele, kui Ago Kask 3 (kolm) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all. KarS § 75 lg 2 p 2, 5, 8 alusel kohustada Ago Kaske katseaja jooksul: mitte tarvitama alkoholi, alluma alkoholivastasele ravile ja osalema sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Ago Kaselt riigieelarve tuludesse menetluskulud – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot ja kaitsjatasu kogusummas 420 eurot. Menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 102,50 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Pank.
lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. 7 Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõendid ja muud kriminaalmenetluses äravõetud objektid kohtuotsuse jõustumisel: - Sündmuskoha vaatluse 12.05.2018.a käigus leitud kööginuga, mis asub Põhja prefektuuri hoiuruumis – KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend ning
lg 3 p 4 alusel hävitada; - CD-plaat, millele on salvestatud kõned Häirekeskusesse - jätta
lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse; - Sündmuskohalt võetud ja pakitud bioloogilise aine proovid noa teralt ja käepidemelt, verekahtlasest plekist ühekordsel aluslinal (asuvad Põhja prefektuuri hoiuruumis) –
Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul. Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 27.08.2019.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav 30.09.2019.a. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.