Obsah (11)

§ 76§ 217§ 77§ 103§ 218§ 101§ 221§ 220§ 14§ 116§ 189

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht 15. märts 2019.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-2078 Tsiviilasi H. H. hagi T

) § 208 lg 1 mõttes ja nõude müügilepingust taganemisest tuleneva nõudena. Sama moodi on õigussuhet kvalifitseerinud ka pooled. 19. Hageja leiab, et sõiduk ei vasta poolte vahel kokkulepitule ning sel esinevad mitmed olulised puudused. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et sõidukil esinenud puudused ei olnud olulised ja hageja oli puudustest teadlik, kuivõrd tutvus sõidukiga põhjalikult enne asja üleandmist. 20.

§ 76lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Müügilepingu puhul peab ostjale üleantav asi

§ 217lg 1 esimese lause järgi vastama lepingutingimustele.

Asi ei vasta

§ 217

lg 2 p-de 1 ja 4 järgi lepingutingimustele mh juhul, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Kui pooled ei ole sõiduki konkreetsetes omadustes ja kvaliteedinõuetes kokku leppinud, peab see vastama kasutusotstarbele ja olema vähemalt keskmise kvaliteediga

§ 77lg 1 tähenduses.

5

1. Poolte kokkulepete sisu või asjale tavapäraselt esitatavad nõuded ning nende rikkumise peab tõendama hageja, kes nendele väidetele tugineb. Pooled ei ole kohtu ette toonud erikokkuleppeid müügieseme kvaliteedi osas (v.a. müügikuulutuses avaldatu). Hageja on hagiavalduses märkinud, et kuivõrd müügilepingust ei tulene, et pooled on sõlminud sõiduauto müügilepingu mõnel muul eesmärgil kui sõiduauto kasutamiseks tavaliikluses liiklemiseks, tuleb eeldada, et sõiduauto peaks sobima tavaliseks kasutusviisiks (tl 3). Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul oli tegu kasutatud ja ligikaudu 40 aastat vana sõidukiga, mis pidi vastama sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele.
2. Riigikohus on 15.11.2017.a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-18987 märkinud, et kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavuseks. Kasutatud sõidukil müümise korral on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on puudusi, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keelu sõidukiga liikluses osaleda. 03.05.2000.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-32-00 on Riigikohus asunud seisukohale, et kui kasutatud sõiduk vajab selle eelnevast kasutamisest tingitud kulumise tõttu remonti, et tähenda see iseenesest seda, et sõiduk ei vasta lepingutingimustele.
3. Riigikohus märkis tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, et müügilepingu puhul ei ole müüja vastutuse hindamisel ostueseme puuduste (lepingutingimustele mittevastavuse) eest kolleegiumi arvates tähtsust, kas rikkumine on vabandatav

§ 103mõttes.

Müüja vastutust hinnatakse mitmete erisätete alusel, millest tulenevalt vastutab müüja müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-156-11, p 19): puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (

§ 218

lg 1); puudus ei tulenenud ostjast (

§ 101

lg 3); ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (

§ 218

lg 4); sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (

§ 221

lg 2) ja ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (

§ 220

lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (

§ 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (

§ 221lg 1 p 2). 24. Kuna sõiduki lepingutingimustele mittevastavusele tugines hageja, oli Ts

MS § 230 lg 1 järgi tema kohustuseks tõendada, et talle müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele ning puudused, mis olid kahju hüvitamise nõude aluseks, esinesid sõidukil juba temale üleandmise ajal. Hageja on esitanud kohtule tõendina asjatundja, riiklikult tunnustatud maanteetransporditehnika autotehnilise eksperdi R. P., arvamuse (tl 10) sõiduki tehnilise seisukorra kohta. Ekspert on tuvastanud visuaalsel vaatlusel sõidukil esinevad järgmised puudused: sõiduki kerel esineb läbiv korrosioon (pakiruumipõhi); sõiduki kere parem külg nähtavate avariiliste vigastuste kõrvaldamise jälgedega; esineb kõrvaldamata jääkdeformatsioon, mistõttu parempoolsete uste vahed pole ühtlased ning hermeetilised. Parempoolse tagatiiva deformatsioon on kõrvaldamata, pinnadeformatsioonid on tasandatud plastiliiniga; õlileke mootorist, tõenäoliselt lekib mootoriõli väntvõlli otsasimmerlingi vahelt; puudub klaasipesuvedeliku paak; jahutusradiaatori elektriventilaatori automaatika pole töökorras. Ventilaatorit on võimalik sisse ja välja lülitada käsitsi, mistõttu on oht mootori ülekuumenemisele või alajahtumisele; salongi läbiva jahutusvedeliku kraan on kinni kiilunud, salongi temperatuuri pole võimalik reguleerida; sõiduki akupatarei tühjeneb kiiresti ning vajab vahetust. Lisaks on hageja 6 heitnud ette, et võõrandamistehingu sõlmimise eelselt teavitas kostja, et sõiduauto läbisõit on 115 000 km, kuid maanteeameti e-teeninduse sõiduki tasutakontrollist nähtub, et sõiduauto läbisõit on siiski oluliselt suurem. 2005.a on sõiduki läbisõiduks märgitud 92000 km, 2006.a 56000 km, 2007.a 98928 km ja 2008.a 1366 km. Sõiduauto odomeetrit on kas keritud või sõiduauto läbisõit on vähemalt 215000 km. Hageja on esitanud kohtule tõendina väljavõtte tehnoülevaatustel fikseeritud läbisõitudest (tl 43).

1. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja poolt esile toodud tehnilistele puudustele. Kostja on aga seisukohal, et puudused, millele hageja lepingu ülesütlemisel tugineb, olid tingitud sõiduauto tavapärasest kasutamisest ja pidid olema hagejale nähtavad visuaalsel vaatlusel (tl 56). Kostja on seisukohal, et hageja loetletud puudustest on vaid üks selline, mille kohta saaks öelda, et see ei ole tingitud sõiduauto pika eluea jooksul tavapärase kasutamise käigus tekkinud kulumisest – see on jahutusradiaatori elektriventilaatori lüliti ümberehitus. Kostja avaldas valmisolekut kompromissina selle puuduse oma kulul kõrvaldama (tl 59). Kostja on esitanud kohtule tõendina vanasõidukite asjatundja V. K. arvamuse sõiduki kvaliteedi ja hageja poolt esile toodud puuduste osas (tl 108). Asjatundja arvamuse kohaselt on autol esile toodud puudused tavalised. Pildil viidatud koht pagasiruumi põhjas ja sooja summuti kohal põhja all on üks esmaseid ja tüüpilisi kohti, kus ilmneb korrosioon. Põlle alaosa on kinnine karbik, mille moodustab väljastpoolt paistev põlleplekk ja selle tagant altservast kinnipunktituna pagasiruumi põhjaplekk. Kui selliseid kinnisi ruume ei ole lisana korrosioonivastast töötlust saanud või seda on harva ja halvasti tehtud, siis tihtipeale tekibki rooste just sealsamas karbis. Kuna konkreetsel sõidukil ei ole mujal (tiivaservad, küljekarbid) sellist roostet täheldatud, siis võib vanust ja võimalikku läbisõiduga arvestades hinnata kere seisukorda keskmiselt heaks. Selliseid deformatsioone, mis oleks kere moonutanud, ekspert sõiduki puhul ei tähelda. Uste ja kere vaheliste vahede ebaühtlus ei viita tingimata kere deformatsioonile. Piisab ka varuosa ukse paigaldusest, et vahed muutuvad ja ei saagi vahesid ühtlaseks reguleerida, kuna uksetoorik on mõõdust väljas või uksehingede kinnitused on ebatäpsed. Tegemist on pigem tavapärase Nõukogude Liidu toodangule iseloomuliku asjaoluga e. selle aja iseloomuliku kvaliteediga. Kokkuvõtvalt järeldab asjatundja, et tegemist on küllaltki keskmise kvaliteediga, vähemalt viimasel ajal vähe sõitnud (soojenduskraani kinnipaakumine on eelkõige seisva või vähesõitnud sõiduki tüüptunnus) sõidukiga. Keredetailide vahetamine endise Nõukoguse Liidu sõidukitoodetel oli tavapärane (ka tänapäeva sõidukitel vahetatakse keredetaile) ning detaili vahetamine kaubandusvõrgus saada oleva samale mudelile valmistatud varuosa vastu säilitab sõiduki originaalkomplektsuse.
2. Sõiduki müügikuulutusest nähtuvalt oli müügieseme näol tegemist 1976.a sõiduautoga, mille läbisõidumõõdiku näit oli 15 000 km. Sõiduki kirjelduses on märgitud, et sõiduk on heas originaalkorras. Enamikus originaalvärv, tehtud parandusi. Olnud üks omanik. Hooldus tehtud. Ülevaatus on kehtiv kuni 03.2018 (tl 9). Sõiduki müügikuulutuses avaldatut tuleb kohtu hinnangul käsitleda lepingueelsetes läbirääkimistes avaldatuna.

§ 14

lg-s 1 on sätestatud, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. 7 27. Kohus on seisukohal, et riiklikult tunnustatud maanteetransporditehnika autotehnilise eksperdi R. P. asjatundja arvamusele (tl 10) tuginedes on tõendatud, et sõiduki tehnilises seisukorras esines puudusi, mille olemasolu üle pooled ei vaidle. Vanasõidukite asjatundja V. K. arvamus (tl 108) sõiduki kvaliteedi ja hageja poolt esile toodud puuduste osas tõendab, et vaidlusalune sõiduk vastab sama vanale sõidukile üldiselt esitatavatele nõuetele. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et sõiduki kerel esinev korrosioon, mootori õlileke, jahutusvedeliku kraani kinnikiilumine ja sõiduki akupatarei kiiresti tühjenemine on sellised puudused, mis võivad olla tingitud asja senisest tavapärasest kasutamisest. Asjatundja V. K. arvamusest tuleneb, et keredeformatsioonidele viitavaid tunnuseid asjatundja ei tähelda ning uksevahede ebaühtlus on iseloomulik tunnus ka tehasekomplekssuses olevatel sõidukitel. Seega võib asuda seisukohale, et eksperdi R. P. poolt viidatud uste deformatsioonid on taoliste sõidukite puhul tavapärased. Asjaolu, et sõidukile on tehtud värvitöid, nähtub ka müügikuulutusest, kus müüja avaldas, et „enamikus originaalvärv, tehtud parandusi“ (tl 9). Hageja on kinnitanud, et sõiduauto soetamisel oli hageja arvestanud, et sõiduki kere alasosas on teostatud parandamistöid, mis on tehtud korrosioonikahjustuste kõrvaldamise eesmärgil (tl 2). Kuivõrd ostja oli teadlik, et sõiduki kerele on teostatud parandamistöid, vabaneb müüja selles osas vastutusest

§ 218lg 4 alusel.

Kohus möönab, et eksperdi R. Põder asjatundja arvamuses (tl 10) on esile toodud kaks puudust, mis kohtu hinnangul ei ole asja tavapärasest kasutamisest tingitud kulumisega kaasnenud puudused. Sõidukil puudub klaasipesuvedeliku paak ja jahutusradiaatori elektriventilaatori lüliti on ümber ehitatud. Kohtu hinnangul ei ole tegemist selliste puudustega, mis takistaksid sõiduki eesmärgipärast kasutamist. Vähem tähtsam ei ole kohtu hinnangul seejuures asjaolu, et sõidukil oli lepingu sõlmimise ajal kehtiv ülevaatus. Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 77 "Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ § 1 lg 4 sätestab, et ülevaatuse eesmärk on sõiduki liiklusele ohutu ja loodushoidliku tehnoseisundi tagamine, sõiduki registreerimistunnistuse andmete õigsuse tagamine ning liiklusregistri andmete täpsustamine. Seega tõendab kehtiv ülevaatus, et sõiduki tehniline olukord vastas nõuetele ja sõiduk oli tavaliikluses liiklemiseks ohutu. Kuivõrd hageja soetas sõiduki kasutamiseks tavaliikluses liiklemiseks, oli sõiduki eesmärgipärane kasutamine võimalik.

1. Lisaks tehnilistele puudustele on hageja viidanud, et sõiduauto tegelik läbisõit erineb müüja poolt ostjale avaldatust. Hageja on kohtule selgitanud, et sõiduauto odomeeter ei võimalda kuuekohalise arvu näitamist, mistõttu odomeetri näit on läinud teisele ringile ja näitab sõiduauto läbisõiduks 15000 km. Maanteeameti e-teeninduse sõiduki taustakontrollist nähtub, et sõiduauto läbisõit on siiski oluliselt suurem. 2005.a on sõiduki läbisõiduks märgitud 92000 km, 2006.a 56000 km, 2007.a 98928 km ja 2008.a 1366 km. Sõiduauto odomeetrit on kas keritud või sõiduauto läbisõit on vähemalt 215000 km. Andmed sõiduki läbisõidu kohta enne 2005.a puuduvad, seega tegelik läbisõit võib osutuda veelgi suuremaks. Kohus nõustub hagejaga, et tavavaatlejal ei ole kuidagi võimalik tuvastada sõiduki tegelikku läbisõitu. Maanteeameti andmed sõiduki läbisõidu kohta enne 2005.a puuduvad, samuti ei ole võimalik tuvastada sõiduki tegelikku läbisõitu odomeetrilt. Sõiduki müügikuulutusest nähtuvalt on läbisõidumõõdiku näit 15 000 km (tl 9). Ekspert R. P. poolt tehtud fotodest nähtuvalt on odomeetri näiduks 14 742 km (tl 19). Seega on kohtu hinnangul sõiduki läbisõidunäitu korrektselt esitletud.
2. Järgnevalt analüüsib kohus, kas lepingust taganemiseks olid täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused. 8 II Hageja poolne lepingust taganemine ja hageja lepingu alusel üleantu tagastamise nõue 30.

§ 116

lg 1 järgi võib pool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.

§ 189

lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.

1. Hageja taganes 11.10.2017.a e-kirja teel 04.10.2017.a sõlmitud lepingust (tl 44). Kostja sai taganemisavalduse kätte hiljemalt 24.10.2017.a, mil kostja avaldusele vastas. Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja lepingust taganemise avalduse kätte saanud, on täidetud lepingust taganemise formaalsed eeldused. Järgnevalt analüüsib kohus materiaalseid eeldusi.
2. Hageja leiab, et tal tekkis õigus lepingust taganeda täiendavat tähtaega andmata, kuna rikkumine oli oluline (ta jäi enda hinnangul ilma sellest, mida ta lepingust õigustatult lootis ning lepingu täitmine oleks olnud proportsionaalselt liialt kulukas võrreldes sõiduki hinnaga). 11.10.2017.a lepingust taganemise avaldusest ei nähtu, millisele puudusele tuginedes hageja taganemise õigust kasutas. 20.02.2019.a kohtuistungil avaldas hageja, et sõiduki avariilisus oli see, mille pärast oli ainuõige õiguskaitsevahend lepingust taganemine. Sõiduki avariilisust pole võimalik kõrvaldada täiendava tähtaja andmisega (tl 123). Kohus on seisukohal, et pooled ei ole kokku leppinud, et müügilepingu ese pidi olema avariivaba. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja väited sõiduki avariilisuse osas tuginevad peamiselt ekspert R. P. arvamusele, mis põhineb ukseavade ebaühtlusel ja värvikihi paksusel. Asjatundja V. K. arvamusest tuleneb, et keredeformatsioonidele viitavaid tunnuseid asjatundja ei tähelda ning uksevahede ebaühtlus on iseloomulik tunnus ka tehasekomplekssuses olevatel sõidukitel. Asjaolu, et sõidukile on tehtud värvitöid, nähtub ka müügikuulutusest, kus müüja avaldas, et „enamikus originaalvärv, tehtud parandusi“ (tl 9). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tõendamist leidnud ei see, et pooled oleksid kokku leppinud avarii vaba auto müügis ega ka asjaolu, et auto oleks avariiline. Kuivõrd kohus lahendab hagi poolte esitatu alusel, ei ole kohtul võimalik anda hinnangut, kas sõidukil esinenud muud puudused (sh klaasipesuvedeliku paagi puudumine, jahutusradiaatori elektriventilaatori lüliti ümberehitus) olnuks kohaseks materiaalseks aluseks lepingust taganemiseks. Hageja ei ole taganemise õigust kasutades nendele asjaoludele tuginenud. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et taganemise 9 materiaalsed eeldused ei ole täidetud, kuivõrd lepingupool ei ole taganenud lepingust teise lepingupoole lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise tõttu.
3. Kohus on seisukohal, et hageja poolt lepingust taganemine ei ole toimunud õiguspäraselt (taganemise materiaalseid eeldusi ei esinenud), mistõttu ei kuulu müügilepingu alusel tasutud müügihind

§ 189

lg 1 alusel teisele lepingupoolele tagastamisele ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. III Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
3. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
4. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 137), millest nähtuvalt on kostja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulu kogusummas 2 514 eurot. Alljärgnevalt analüüsib kohus kostja lepingulise esindaja kulu ja õigusabi toimingute sisu.
5. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostjale on osutatud õigusabi 20,95 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 (koos käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule oma seisukoha kostja menetluskulude osas (tl 146). Hageja viitab, et lisas 1 esitatud spetsifikatsioonist ilmneb, et kui kogu õigusabi maht kostjal on 20,95 tundi, siis sellest 11 tundi moodustab kliendi nõustamine seoses toimuva kohtuistungiga (1 h), esindaja valmistumine kohtuistungiks, sh seniste menetlusdokumentide kokkuvõttev analüüs lõppteeside jaoks ja kirjalike kohtuvaidluse teeside koostamine ja vormistamine (sh kliendi kokkuvõtte vormiline redigeerimine). Hageja on seisukohal, et kostja on menetluskulude suurendamiseks koostanud dokumendi, mida kohus ei ole pidanud vajalikuks ja pooled ei ole kohtuvaidluste teeside esitamise osas ka kokku leppinud. Kostja on kohtuvaidluse kirjalikus tekstis tuginenud korduvalt uutele asjaoludele ja väidetele, mida ei olnud asja sisulisel arutamisel käsitletud.
6. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu summas 120 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Kohtu hinnangul ei ole õigusabi ajakulu 20,95 h ulatuses aga põhjendatud. Käesolev vaidlus oli sisuliselt alla keskmise keerukusega – tegemist ei olnud eriliselt keeruka õigusliku vaidlusega. Asjas ei ole olnud vaja menetlusdokumentides põhjendada ja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat ja Euroopa Liidu õigust ning nimetatud asjaolud annavad aluse lugeda 10 tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lg 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Seega ei olnud antud vaidlus kostja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et õigusabi olnuks vajalik osutada kokku 20,95 h ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kostja esindaja ajakulu kohtuistungiks valmistumisele ja kohtuvaidluse teeside koostamisele 11 h ulatuses. Kohus, hinnates istungil avaldatut ja kohtuvaidluse teeside mahukust ning sisukust, on seisukohal, et põhjendatud ajakulu eelpool toodud toimingu osas on 3 h. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik ülejäänud menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
7. Kohus rahuldab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 1 554 eurot (12,95 h x 120).
8. TsMS § 177 lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 11