lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Marge Voogma Süüdistatav RIINA RITSOSON, isikukood 46307295217, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, xxxx, isikut ei ole karistusregistrisse kantud, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm kokkuleppel RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada RIINA RITSOSON
lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 210 (kakssada kümme) miinimumpäevamäära, s.o summas 2100 (kaks tuhat ükssada) eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning RIINA RITSOSON’i karistuseks mõista rahaline karistus 140 (ükssada nelikümmend) miinimumpäevamäära, s.o summas 1400 (üks tuhat nelisada) eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse summas 1400 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul 80 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 120 eurot. Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE401700017002872300. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919400004148 ning selgitus: „Riina Ritsoson, 1-18-10499, rahalise 2 karistuse osamakse.“ Kui rahalise karistuse osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista Riina Ritsosonilt menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada Riina Ritsosonil tasuda sundraha summas 810 eurot ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 81 eurot. Sundraha osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE
lg 1 järgi teadvalt valeütluste andmise eest, andis tunnistajana valeütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta (selle kohta, kas K U korraldas ja juhtis xxxx OÜ tegevust ning kas äriühingud xxxx OÜ ja xxx OÜ on omavahel seotud ning kes tegi OÜ-tele raamatupidamist), muutes neid alljärgnevalt: • Riina Ritsoson, kes oli xxxx OÜ raamatupidaja, andis kohtus ütlusi, et K U ei olnud xxxx OÜ-s midagi tegemist ja K U ei juhtinud xxxx OÜ tegevust vaid juhtis xxxx OÜ-d ning tema ei ole saanud K U mingeid korraldusi. Kohtueelses menetluses on R. Ritsoson tunnistajana ülekuulamisel 25.03.2015 andnud teistsuguseid ütlusi, mis kohtuistungil avaldati: „Firmat xxxx OÜ juhib K U, kogu tegevuse eest vastutab K U. Töötajate seletused, et nad saavad nimelt sularahas lisaraha – vahest on seda juhtunud. Selle korralduse olen saanud K U, kes ainsana 3 • • • saab firma kontolt sularaha välja võtta.“ Samuti on R. Ritsoson tunnistajana ülekuulamisel 29.09.2016 andnud sama asjaolu kohta teistsuguseid ütlusi, mis kohtus avaldati: „K U oli see, kes andis mulle korralduse, et ma pean täitma J T poolt antud korraldusi. …Eelmine kord ma mainisin J Ti nime, kuna ma olen näinud mingit volitust ja mõtlesin, et ma pean seda nime mainima. K arvas, et on parem, kui ma nimetan J nime ja räägin volitusest. Kui ma järgi mõtlen, siis oli minu arust ikka V U allkiri volitusel aga mis ajast volitus on, seda ma ei mäleta. Ma ei saa sellest aru, miks K U ise ei tunnista, et tema tegeleb xxxx. Ta küsis eelmine kord, mida ma ülekuulamisel rääkisin ja siis ma talle ütlesin.“ Kohtuistungil kinnitas R. Ritsoson, et ta tegi raamatupidamist xxxx OÜ-le ja xxxx OÜ-le ei teinud, et esitas vaid xxxx OÜ maksudeklaratsioone, xxxx OÜ maksudeklaratsioone ta pole esitanud. Kohtueelses menetluses on ta andnud selle asjaolu kohta 25.03.2015 teistsuguseid ütlusi, mis kohtuistungil avaldati: „TSD-d esitan ka mina - inimesed panevad oma tunnid kirja, igaühega on kokku lepitud tunnitasu. Töötunde kontrollivad R Õ ja K K. Palgad maksame töötajatele ülekandega, 3-4 isikut saavad sularahas palka, kuna neil pole kontot (xxxx OÜ töötajad). Xxxx OÜ-s sai 1 isik sularahas palka.“ Kohtuistungil kinnitas R. Ritsoson, et pole xxxx OÜ-le palgaarvestust teinud. Kohtueelses menetluses on ta andnud tunnistajana ülekuulamisel 03.08.2016 selle asjaolu kohta teistsuguseid ütlusi, mis kohtuistungil avaldati: „Palgaarvestust koostan samuti mina ja need on kõik puidutsehhi töötajad, kes teevad tööpinkide taga tsehhis tööd. Tunniarvestuse ise märgivad töötajad tabelisse, mis on koridoris seinal. Mina võtan tunnid kokku ja teen vastava arvestuse. Arvestust teen Merit palk raamatupidamise programmis. Ma teen kahe äriühingu palgaarvestust xxxx OÜ ja xxxx OÜ, mõlemad koostan samas programmis (Merit palk). Palga väljamaksed teen mina ülekandega xxxx OÜ arveldusarvelt Nordea Pangast.“ Kohtuistungil kinnitas R. Ritsoson, et pole xxxx OÜ-le maksuarvestust teinud ja maksudeklaratsioone esitanud. Kohtueelses menetluses on ta andud tunnistajana ülekuulamisel 03.08.2016 teistsuguseid ütlusi, mis kohtuistungil avaldati: „xxxx OÜ maksudeklaratsioone esitasin mina ja J esitas ka, koodid asusid kontori lauasahtlis. xxxx OÜ TSD esitasin K palvel mina, vahel esitas tema ise ka. Kuna mul tuli see kiiremini välja, siis ikka esitasin enamalt mina.“ Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja koostas menetlusalustele isikutele xxxx OÜ ja K U 02.12.2016 väärteo otsuse nr 9300,15,000527, millega tunnistati K U süüdi MKS § 1531 lg 1 alusel ja karistuseks mõisteti rahatrahv 1000 eurot ja millega mõisteti xxxx OÜ süüdi MKS § 1531 lg 2 alusel ja karistuseks mõisteti rahatrahv 30 000 eurot. Tuvastati, et xxxx OÜ volitatud isikuks oli K U, kellele oli antud volitusega pädevus, et täita samu ülesandeid kui juhatuse liige. Sisuliselt oli K U xxxx OÜ tegevjuht, kes juhtis ja suunas äriühingu tegevust. K U lõi skeemi, milles vältis tööjõumaksude tasumist ja valeandmetega maksudeklaratsioonid esitati K U korraldusel ja juhendamisel. 19.12.2016 esitas menetlusaluste isikute kaitsja kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse kohaselt ei vasta tõele otsuses kirjutatu, et töötajatele maksis palga välja xxxx OÜ ja järelikult oli xxxx OÜ väljamakse tegijana kohustatud tehtud väljamaksetelt kinni pidama tulumaksu ja arvestama muud tööjõumaksud ja maksed ning tasuma need maksuhalduri kontole, samuti oli väljamakse tegija kohustatud esitama tehtud väljamakse kohta maksudeklaratsiooni. xxxx OÜ vaidlustas väite, et ta maksis töötajatele palka. xxxx OÜ vaidles vastu otsuses käsitlusele, et ta oli kursis ja vastutas K U poolt tehtud võimalike 4 väljamaksete eest töötajatele. K U tegeles xxxx OÜ nimel tootmise eest vastutamisega. Seega ei olnud xxxx OÜ mingil juhul teadlik, kui toimus K U poolt ümbrikupalkade maksmine (mida xxxx OÜ arvates siiski ei toimunud) ning xxxx OÜ ei vastuta K U või xxxx OÜ poolt tehtu eest. Viru Maakohtu 21.06.2017 otsusega rahuldati xxxx OÜ ja K U kaebus osaliselt ning tühistati karistuse mõistmise osas Maksu- ja Tolliameti 02.12.2016 otsus väärteoasjas nr 9300,15,000527, millega tunnistati K U süüdi MKS § 1531 lg 1 alusel ja xxxx OÜ mõisteti süüdi MKS § 1531 lg 2 alusel, otsus jõustus 25.10.2017 Riigikohtu määrusega. Kohtu hinnangul leidis tõendamist, et tegu on toime pandud xxxx OÜ volitatud isiku K U poolt, kellele on antud volitusega pädevus, et täita samu ülesandeid kui juhatuse liige. Kohus tuvastas, et xxxx OÜ ja xxxx tegevust juhtis samal eesmärgil (vältida tööjõumaksude tasumist) K U. Seega oli tegemist
Tegu oli pandud toime xxxx OÜ huvides, kuna valeandmete esitamine on toimunud ettevõtte majandustegevuse raames. Esitades perioodil 2014 mai kuni 2015 veebruar puudulike andmetega deklaratsioonid vorm TSD pani K U toime MKS § 1531 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo ja xxxx OÜ MKS § 1531 lg 2 sätestatud väärteo. Maakohus jättis Riina Ritsosoni ütlused tõendikogumist tervikuna kõrvale, kuna leidis, et kohtus ülekuulatud tunnistaja Riina Ritsoson on andnud kohtus ebaõigeid ütlusi, neid muutes K U sobivas suunas. Seega Riina Ritsoson, andes väärteomenetluses tunnistajana teadvalt valeütlusi, pani toime
Tõendid Süüdistatav Riina Ritsoson ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, sest tema ei ole teadlikult ja tahtlikult midagi valesti öelnud. Süüdistatav Riina Ritsoson ei taotlenud kohtulikul uurimisel enda ülekuulamist. Ta on kohtueelses menetluses ülekuulatuna kahtlustatavana 07.06.2018 (tl 70-72) öelnud, et “Kahtlustuse sisu on arusaadav. Kuritegu mina toime pannud ei ole. Ütluste andmiseks oleks vaja üle vaadata dokumendid ja oma seisukoht kujundada. Täna ütlusi anda ei oska, see on nii vana asi ka.“ Viru Maakohtu 21.06.2017 otsusest väärteoasjas nr 4-16-9103 (tl 5-26) nähtub, et Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja koostas menetlusalustele isikutele xxxx OÜ ja K U 03.11.2016 väärteoprotokolli nr 9300,15,000527, mille kohaselt OÜ xxxx on esitanud maksuhaldurile 2014 mai kuni 2015 veebruar maksudeklaratsioonides TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusemaksete deklaratsioon) ja KMD (käibemaksudeklaratsioon) tahtlikult valeandmeid, mille tulemusel vähendati seadusest tulenevat kinnipidamiskohustust. Esitades perioodil 2014 mai kuni 2015 veebruar puudulike andmetega deklaratsioonid vorm TSD pani K U toime MKS § 1531 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteo ja xxxx OÜ MKS § 1531 lg 2 sätestatud väärteo. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna väärteomenetleja koostas menetlusalustele isikutele xxxx OÜ ja K U 02.12.2016 väärteo otsuse nr 9300,15,000527, millega tunnistati K U süüdi MKS § 1531 lg 1 alusel ja karistuseks mõisteti rahatrahv 1000 eurot ja millega mõisteti xxxx süüdi MKS § 1531 lg 2 alusel ja karistuseks mõisteti rahatrahv 30 000 eurot. 19.12.2016 esitas menetlusaluste isikute kaitsja Janek Väli Harju Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse 5 tühistamiseks. Kaebus edastati kohtualluvuse järgsele kohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. 17.05.2017 Viru Maakohtu kohtuistungi protokollist väärteoasjas nr 4-16-9103 (tl 27-49) nähtub, et kohus arutas kohtuistungil 17.05.2017 xxxx OÜ ja K U kaebust Maksu- ja Tolliameti otsusele väärteoasjas nr 9300,15,000527. Kohtuistungile ilmusid kaebuse esitaja xxxx OÜ ja K U, menetlusalune isik K K, kaitsja K K, kohtuväline menetleja R Š, tunnistajad V P, K K, Riina Ritsoson ja I P. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus on hoiatanud tunnistajaid
Kohtuistungil 17.05.2017 kinnitas tunnistajana üle kuulatud Riina Ritsoson, et K U ei olnud xxxx OÜ-s midagi tegemist ja K U ei juhtinud xxxx OÜ tegevust vaid juhtis xxxx OÜ-d. Riina Ritsosoni kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et K U on talle andnud perioodil mai 2014 – veebruar 2015 ainult ühe korralduse, see on palkade ülekandmine, xxxx tööliste palgad xxxx arveldusarvelt. Kohtueelses menetluses on Riina Ritsoson tunnistajana ülekuulamisel 25.03.2015 (tl 65-68) andnud teistsuguseid ütlusi, mis kohtuistungil avaldati: „Firmat xxxx OÜ juhib K U, kogu tegevuse eest vastutab K U. Töötajate seletused, et nad saavad nimelt sularahas lisaraha – vahest on seda juhtunud. Selle korralduse olen saanud K U, kes ainsana saab firma kontolt sularaha välja võtta.“ Samuti on Riina Ritsoson tunnistajana ülekuulamisel 29.09.2016 (tl 57-59) andnud sama asjaolu kohta teistsuguseid ütlusi, mis kohtus avaldati: „K U oli see, kes andis mulle korralduse, et ma pean täitma J T poolt antud korraldusi. …Eelmine kord ma mainisin J T nime, kuna ma olen näinud mingit volitust ja mõtlesin, et ma pean seda nime mainima. K arvas, et on parem, kui ma nimetan J nime ja räägin volitusest. Kui ma järgi mõtlen, siis oli minu arust ikka V U allkiri volitusel aga mis ajast volitus on, seda ma ei mäleta. Ma ei saa sellest aru, miks K U ise ei tunnista, et tema tegeleb xxxx. Ta küsis eelmine kord, mida ma ülekuulamisel rääkisin ja siis ma talle ütlesin.“ Kohtuistungil kinnitas Riina Ritsoson, et ta tegi raamatupidamist xxxx OÜ-le ja xxxx OÜ-le ei teinud, et esitas vaid xxxx OÜ maksudeklaratsioone, xxxx OÜ maksudeklaratsioone ta pole esitanud. Kohtueelses menetluses on ta andnud selle asjaolu kohta 25.03.2015 (tl 65-68) teistsuguseid ütlusi, mis kohtuistungil avaldati: „TSD-d esitan ka mina - inimesed panevad oma tunnid kirja, igaühega on kokku lepitud tunnitasu. Töötunde kontrollivad R Õ ja K K. Palgad maksame töötajatele ülekandega, 3-4 isikut saavad sularahas palka, kuna neil pole kontot xxxx OÜ töötajad). xxxx OÜ-s sai 1 isik sularahas palka.“ Kohtuistungil kinnitas Riina Ritsoson, et pole xxxx OÜ-le palgaarvestust teinud. Kohtueelses menetluses on ta andnud tunnistajana ülekuulamisel 03.08.2016 (tl 60-62) selle asjaolu kohta teistsuguseid ütlusi, mis kohtuistungil avaldati: „Palgaarvestust koostan samuti mina ja need on kõik puidutsehhi töötajad, kes teevad tööpinkide taga tsehhis tööd. Tunniarvestuse ise märgivad töötajad tabelisse, mis on koridoris seinal. Mina võtan tunnid kokku ja teen vastava arvestuse. Arvestust teen Merit palk raamatupidamise programmis. Ma teen kahe äriühingu palgaarvestust xxxx OÜ ja xxxx OÜ, mõlemad koostan samas programmis (Merit palk). Palga väljamaksed teen mina ülekandega xxxx OÜ arveldusarvelt Nordea Pangast.“ Kohtuistungil kinnitas Riina Ritsoson, et pole xxxx OÜ-le maksuarvestust teinud ja maksudeklaratsioone esitanud. Kohtueelses menetluses on ta andud tunnistajana ülekuulamisel 03.08.2016 (tl 60-62) teistsuguseid ütlusi, mis kohtuistungil avaldati: „xxxx OÜ maksudeklaratsioone esitasin mina ja J esitas ka, koodid asusid kontori lauasahtlis. xxxx OÜ 6 TSD esitasin K palvel mina, vahel esitas tema ise ka. Kuna mul tuli see kiiremini välja, siis ikka esitasin enamalt mina.“ Riina Ritsoson põhjendas 17.05.2017 kohtuistungil antud ütluste ja kohtuvälises menetluses antud ütluste erinevusi sellega, et ta tõesti ei mäleta, mis ta nendel aegadel on kokku rääkinud, et siis ta ajas midagi segamini, aga praegu on ta selles kindel, et on õige jutt. Riina Ritsoson väitis, et ta tõesti ei mäleta, mida ta seal ravimite all kokku ajas. Ta ei ole arsti juures käinud ja ametlikku diagnoosi ei ole talle pandud, tal on teised kohad, kust ta ravimit sai. Kohtuvälises menetluses ütlusi andes on ta rääkinud oma haigusest. Ta oli nii segaduses, et võis firmad omavahel segamini ajada. Riina Ritsosoni ütlustest nähtub, et talle loeti kohtuvälises menetluses pärast ütluste andmist lause ette, mis protokolli tuleb kirjutada, tema kirjutas ja pani allkirja alla, peaasi, et saaks minema. Riina Ritsoson palus mitte arvestada varasemaid protokolle, sest ta oli tõesti endast väljas. Viru Maakohtu 21.06.2017 otsuses väärteoasjas nr xxxx (tl 5-26) on öeldud, et „Kohus leiab, et kohtus ülekuulatud tunnistaja Riina Ritsoson on andnud kohtus ebaõigeid ütlusi, neid muutes K U sobivas suunas. Eeltoodu tõttu jätab kohus tunnistaja Riina Ritsosoni ütlused tõendikogumist tervikuna kõrvale. Kohus leiab, et on põhjendatud võtta kohtuotsuse jõustumisel prokuratuuril seisukoht kriminaalmenetluse alustamiseks valeütluste andmise eest Riina Ritsosoni poolt.“ Kohtuotsuse põhjendused Kohus, hinnanud kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendeid kogumis, leidis, et Riina Ritsosoni süü temale esitatud süüdistuses on tõendatud. Viru Maakohtu 21.06.2017 otsusest väärteoasjas nr xxxx (tl 5-26) nähtub, et tegu, mida kohtuväline menetleja xxxx OÜ-le ja K U ette heitis seisnes OÜ xxxx (äriregistrisse kantud alates 18.01.2000, uus nimi alates 06.04.2016 xxxx OÜ) maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises perioodil 2014 mai kuni 2015 veebruar. Väärteoprotokolli ja kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on jäetud kajastamata seaduses sätestatud korras äriühingu poolt tehtud palgaväljamaksed. Kohus luges menetlusaluste isikute xxxx OÜ ja K U süü nendele esitatud süüdistuses tõendatuks kohtuvälises menetluses kogutud ja kohtus uuritud tõenditega. Tõendamist leidis, et tegu on toime pandud xxxx OÜ volitatud isiku K U poolt, kellele oli antud volitusega pädevus, et täita samu ülesandeid kui juhatuse liige. Kohus tuvastas, et xxxx OÜ ja xxxx OÜ tegevust juhtis samal eesmärgil (vältida tööjõumaksude tasumist) K U. xxxx OÜ on teinud uuritaval perioodil töötasu väljamakseid xxxx OÜ TSD-del kajastatud isikutele xxxx OÜ pangakontolt ja sularahas. xxxx OÜ-l oli kohustus töötajatele tehtud töötasu väljamaksetelt arvestada, deklareerida ja tasuda tööjõumaksud. Uurides kriminaalasjas kogutud dokumentaalseid tõendeid, tuvastas kohus, et Riina Ritsoson oli tunnistaja väärteomenetluses, kes andis ütlusi tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta (selle kohta, kas K U korraldas ja juhtis xxxx OÜ tegevust ning kas äriühingud xxxx OÜ ja xxxx OÜ on omavahel seotud ning kes tegi OÜ-tele raamatupidamist) ja tema ütlused erinesid teistest kohtu poolt usaldusväärseteks tunnistatud tõenditest. Tuvastatud on ka valeütluste andmise aeg ja koht, milleks oli kohtulik arutamine 17.05.2017 Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas Rakvere linnas Rohuaia tn 8. Viru Maakohtu 21.06.2017 kohtuotsuses jäeti Riina Ritsosoni ütlused tõendikogumist tervikuna kõrvale, sest ta andis kohtus ebaõigeid ütlusi. 7 Puutuvalt sellesse, et 17.05.2017 kohtuistungi protokollist ei nähtu avaldamisel, millal Riina Ritsoson on kohtuvälises menetluses ütlusi andnud, märgib kohus, et kaebust lahendades on kohtu käsutuses olnud väärteotoimik ning käesolevas menetluses on kohus saanud Riina Ritsosoni kohtuvälises menetluses antud ütluste sisu kontrollida. Seonduvalt kaitsja väitega, nagu poleks aru saada, kuidas Riina Ritsosoni kohtuvälises menetluses tunnistajana antud ütlused (ülekuulamise protokollid 29.09.2016, 03.08.2016 ja 25.03.2015) on käesolevas asjas tõendite hulka saadud, märgib kohus, et need on menetleja nõudel väljastanud Viru Maakohtu arhivaar Ülle Kuusik 10.01.2018 ja 25.04.2018. Mis puutub sellesse, et 17.05.2017 kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung on veel jätkunud 25.05.2017, kuid 25.05.2017 kohtuistungi protokolli ei ole tõendite hulgas, siis Riina Ritsosonile esitatud süüdistuse kohaselt ei ole nimetatud dokument vajalik, sest tema andis kohtus tunnistajana ütlusi 17.05.2017. Märkimata ei saa jätta, et Viru Maakohtu 21.06.2017 otsus väärteoasjas nr xxxx (tl 5-26), millega rahuldati xxxx OÜ ja K U kaebus osaliselt ning tühistati karistuse mõistmise osas Maksu- ja Tolliameti 02.12.2016 otsus väärteoasjas nr 9300,15,000527, millega tunnistati K U süüdi MKS § 1531 lg 1 alusel ja karistuseks mõisteti rahatrahv 1000 eurot ja millega mõisteti xxxx OÜ süüdi MKS § 1531 lg 2 alusel ja karistuseks mõisteti rahatrahv 30 000 eurot ning tehti uus otsus, millega tunnistati K U süüdi MKS § 1531 lg 1 järgi ning mõisteti karistuseks rahatrahv 200 trahviühikut, s.o 800 eurot ja tunnistati xxxx OÜ süüdi MKS § 1531 lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks rahatrahv 24 000 eurot, jõustus 25.10.2017 Riigikohtu määrusega. Kuna tegemist on jõustunud kohtuotsusega, mille tegemisel on lähtutud muu hulgas 17.05.2017 kohtuistungi protokollist, siis ei saa kohus käesolevat kriminaalasja menetledes asuda seisukohale, et nimetatud tõendid tuleb jätta kõrvale põhjusel, et toimunud väärteomenetluses on rikutud väärteomenetlusõigust. Valeütluste andmine on iseseisva kriminaalmenetluse esemeks. Käesoleva kriminaalasja tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel on kohus õigustatud tuginema 17.05.2017 kohtuistungi protokollile ja asjas 21.06.2017 koostatud kohtuotsusele. Mis puutub sellesse, et Riina Ritsosoni ütlused ei ole 17.05.2017 kohtuistungi protokollis täpselt või täielikult kajastatud, siis tuleb ka väärteomenetluses analoogselt kriminaalmenetlusega järgida põhimõtet, et kui kohtuistung helisalvestati, on helisalvestis kohtuistungi protokolli lahutamatuks lisaks ning kui protokollis kajastatu on vastuolus salvestisega, siis tuginetakse salvestisele. Puutuvalt Riina Ritsosoni käesolevas menetluses antud selgitustesse, miks tema kohtuistungil antud ütlused erinevad kohtuvälises menetluses antud ütlustest, märgib kohus, et raamatupidaja töö nõuab selle tegijalt erilist täpsust ja põhjalikkust, mistõttu ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et pikaaegse tööalase kogemusega raamatupidaja nagu seda on Riina Ritsoson, ei tea, kes juhtis äriühingut, kus ta raamatupidamist tegi, kes tegi maksuarvestust, kes esitas maksudeklaratsioone. Kohus ei nõustu, arvestades eeltoodut, nagu oleks käesoleval juhul tegemist ajadistantsist tuleneva sündmuste ebatäpse mäletamisega, sest sellisel juhul tekib küsimus, miks analoogne probleem ei tekkinud teiste kohtus ülekuulatud tunnistajate puhul ning üksnes tunnistaja Riina Ritsosoni osas leidis kohus, et põhjendatud on võtta kohtuotsuse jõustumisel prokuratuuril seisukoht kriminaalmenetluse alustamiseks valeütluste andmise eest Riina Ritsosoni poolt. Eluliselt usutav ei ole, arvestades Riina Ritsosoni isikut, et ta ilma arsti poole pöördumata ja diagnoosi saamata, hangib endale omal käel ravimi ning asub ennast ise ravima. Riina Ritsosonile on kohtuvälises menetluses tunnistajana ülekuulamisel kõikidel kordadel selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Vähemalt 14-aastast tunnistajat on hoiatatud, et ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest järgneb vastutus
§-de 318 ja 320 järgi. Seda on ta kõikidel kordadel kinnitanud oma allkirjaga ülekuulamise protokollil. 29.09.2016 8 ülekuulamise protokolli lõppu on märgitud „Protokoll on koostatud minu sõnade järgi, läbi loetud ja vastab tõele. /allkiri/“ 03.08.2016 ülekuulamise protokolli lõppu on märgitud „Protokoll on mulle ette loetud. Koostatud minu sõnade järgi ja on õige. /allkiri/“ 25.03.2015 ülekuulamise protokolli lõppu on märgitud „Protokoll koostatud minu sõnade järgi, ette loetud ja on õige. /allkiri/“ Riigikohus on oma otsuses nr 3-1-1-6-07 p-s 6 märkinud, et „On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta.“ Eluliselt usutav ei ole antud olukorras see, et isik enne ülekuulamise protokolli allkirjastamist ei loe seda läbi või ei kuula, kui ülekuulamise protokollid talle ette loetakse. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et Riina Ritsosoni selgitused ja põhjendused ütluste erinevuse kohta ei ole eluliselt usutavad, usaldusväärsed ega tõesed.
lg 1 redaktsioon, mis jõustus 01.09.2011, näeb ette vastutuse kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest. Kuriteo objektiivne koosseis seisneb süüteomenetluses menetlustoimingule allutatud kannatanu või tunnistaja poolt teadvalt valeütluse andmises. Erinevalt enne 01.01.2006 kehtinud redaktsioonist ei ole antud süüteokoosseisu tunnuseks enam eelnev hoiatamine karistusest valeütluste andmise eest. Valeütlus tähendab tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude moonutamist. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist.
Subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi selle objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Subjektiivne koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt otsese tahtlusega, st isik peab olema teadlik, et ta annab vale sisuga ütluse.
Seega ei oma tähtsust asjaolu, kas valeütlusi anti kellegi kasuks või kahjuks. Järelikult ei oma tähtsust see, kas Riina Ritsoson muutis ütlusi K U sobivas suunas või mitte. Kuritegu on kohtu arvates kogutud süüstavatest tõenditest tulenevalt toime pandud otsese tahtlusega, st süüdistatav Riina Ritsoson teadis, et ta annab tunnistajana 17.05.2017 kohtuistungil Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas Rakvere linnas Rohuaia tn 8 väärteomenetluses nr xxxx tõendamiseseme seisukohalt oluliste asjaolude kohta teadvalt valeütlusi. Seega esinevad süüdistatava Riina Ritsosoni käitumises nii
lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed kui ka subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Karistus
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegu on teise raskusastme õigusemõistmisevastane kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus.
Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. Süüdistatava Riina Ritsosoni karistust kergendavad asjaolud puuduvad, samuti puuduvad tema käitumises
§-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. 9
lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava Riina Ritsosoni näol on tegemist isikuga, keda ei ole karistusregistrisse kantud (tl 73).
lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu võimaldab vangistuse kõrval mõista ka kõige kergeimaliigilist karistust, s.o rahalist karistust.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik karistuse eesmärke saavutada kõige kergeimaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista füüsilisele isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Sama §-i lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Sama §-i lg 3 sätestab, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Maksu- ja Tolliameti andmetest lähtuvalt tuleb Riina Ritsosonile, arvestades tema 2016.a deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist, kohaldada rahalise karistuse arvutamisel miinimumpäevamäära 10 eurot (tl 82). Arvestades süü suurust, mis ei ole keskmisest suurem, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, samuti seda, et Riina Ritsosoni ei ole karistusregistrisse kantud, on kohus seisukohal, et Riina Ritsosoni tuleb karistada rahalise karistusega ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, milleks on 210 miinimumpäevamäära, s.o summas 2100 eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile on käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul ilmtingimata oluline mitte mõistetava karistuse rangus, vaid eelkõige selle vältimatus. Kuna Riina Ritsosonile võib rahalise karistuse summas 1400 eurot tasumine KrMS § 417 lg 2 kohaselt kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul olla üle jõu käiv, võimaldab kohus
lg 1 ja 3 alusel rahalise karistuse tasumist ositi 12 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust esimesel kuul tuleb tasuda 80 eurot ja järgneval üheteistkümnel kuul igakuiselt 120 eurot. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult menetluskuluna välja mõista sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammääras, s.o 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et Riina Ritsoson peab tasuma ka rahalist karistust, võimaldab kohus tal sundraha summas 810 eurot tasuda KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel ositi 10 kuu jooksul selliselt, et alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb tasuda igakuiselt 81 eurot. Menetluskuluna valitud kaitsjale makstud tasu summas 3648 eurot jääb Riina Ritsosoni enda kanda. Helisalvestis CD-plaat 17.05.2017 kohtuistungi helisalvestisega väärteoasjas nr xxxx (tl 83) tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ 10 Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.