KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2019. a, Tallinn Haldusasja number 3-18-1741 Haldusasi A.K.u k

) § 5 lg 2 mõistes. SmartCap ei täida avalikke ülesandeid. Asjaolu, et SmartCap on KredExi tütarettevõte, ei laienda talle teabevaldaja kohustusi. Isegi kui SmartCap oleks teabevaldaja, ei saaks talle küsitud teavet – erafondivalitseja konkursiga seotud teavet – väljastada, kuna see ei puuduta avaliku ülesande täitmist. Isegi kui tegemist oleks avaliku ülesande täitmisega, on teave kaitstud ärisaladusega. 6. Andmekaitse Inspektsioon (AKI) jättis 23.05.2018 vastuse peale esitatud vaide 07.08.2018 vaideotsusega nr 2.1-3/2018/2016 rahuldamata. AKI lahendas SmartCapi vastusele esitatud vaiet, kuna ühe vaideotsusega ei saa lahendada erinevate asutuste tegevuse peale esitatud vaiet. KredExi vastusele esitatud vaide lahendas AKI eraldi. Vaideotsuse kohaselt ei ole SmartCap teabevaldaja. Riik ega Arengufond pole SmartCapile pannud seaduse või haldusaktiga kohustusi, mille lõppvastustajaks oleks riik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Isegi kui selline kohustus tulenes SmartCapile EAFS-st, on tänaseks seadus kehtivuse kaotanud ning avaliku ülesande täimine ei saa sealt enam tuleneda. Asjaolu, et SmartCap kuulub 100% riigile, ei tee teda teabevaldajaks. SmartCapi ülesandeks on fondi valitsemine ja investeerimine riskikapitali fondidesse. Eraldi tuleb vaadata fondi valitsemise alast (juhtimisalast) tegevust ja investeerimist ettevõtlusesse, millega sooviti elavdada majandusalast tegevust. SmartCap on teabevaldaja teabe osas, mis puudutab, kuhu ja milliseid investeeringuid on riigile kuuluvast varast tehtud. Kaebaja nõudis aga teavet konkursi kohta, 2

-st ka kohustused. 11.

1. Arengufondi likvideerimisega ei muutunud Arengufondi vahenditega seotud investeerimistegevus eraõiguslikuks. Investeerimistegevuse olemus jäi endiseks. ASeS-s puuduvad sätted, mis võimaldaks asuda vastupidisele seisukohale. Investeerimistegevust puudutavat ei saanud kopeerida ASeS-sse, kuna ülesannete olemus ei muutunud. Investeerimistegevuse sisustamisel saab lähtuda EAFS-st. Alusetu on SmartCapi tõlgendus justkui annaks ASeS SmartCapile õiguse kasutada Arengufondi investeerimistegevusega seonduvaid vahendeid mis tahes eesmärkidest lähtuvalt. 11.
2. Teabenõudes küsitakse üksnes teavet, mis on saadud avaliku ülesande täitmisel. Tegemist on avaliku teabega osas, mis puudutab tingimusi, mille alusel SmartCap andis EF II juhtimise üle Tera Ventures’ile ja EF II juhtimisega seotud lepingust tulenevate kohustuste täitmine. Teabe andmise kohustusega seonduvat tuleb tõlgendada laiendavalt. 11.
3. Kui ärisaladust sisaldab vaid osa dokumendist, tuleb muus osas dokument väljastada. Teabenõude täitmata jätmine viitega ärisaladusele peab olema põhistatud. Avalikud konkursitingimused ei saa olla ärisaladus, mis olid juba enne avalikud ja mis peavad olema vormistatud osana lepingust. Kaebaja eest võib varjata konkreetseid lepingu punkte, mis on Tera Ventures’i ärisaladuseks. SmartCap ei ole näidanud, mis ohustab ärisaladuse kahjustamist.
4. SmartCap on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. 12.
5. SmartCap ei ole teabevaldaja

§ 5lg 2 tähenduses. Smart

Cap ei täida avalikke ülesandeid. Avalikud ülesanded – ülesanded, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik – saavad tuleneda vahetult seadusest või olla seaduse alusel pandud riigile, kohalikule omavalitsusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule. Eraõiguslikule juriidilise isikule saab avalike ülesannete täitmist anda õigusakti või lepinguga. SmartCap ei täida avalikku ülesannet, mis oleks talle pandud seaduse, haldusakti või lepinguga. Investeerimine kui kasusaamise eesmärgil tehtav rahapaigutus on eraõigusliku iseloomuga teenus. Isegi kui Arengufond täitis avalikku ülesannet ja talle laienesid

-st tulenevad kohustused, ei saa teabevaldaja kohustused laieneda automaatselt SmartCapile.

-st tulenevaid kohustusi tuleb eraõigusliku juriidilise isiku puhul sisustada kitsendavalt, laiendamata seda suhtes emaettevõte-tütarettevõte. EAFS on tänaseks kehtivuse kaotanud, seega ei ole tähtsust sellel, kas sellega pandi avalikke ülesandeid SmartCapile. SmartCap ei ole MKM, Arengufondi ja KredExi vahelise lepingu pool. Avalik huvi SmartCapi tegevuse vastu ei tähenda, et ta täidaks avalikku ülesannet. Avalikuks ülesandeks muutub teenus juhul, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. 12.2. Isegi kui SmartCap lugeda teabevaldajaks, on teabenõudes nõutud teavet, mis ei kuulu

§ 5lg 2 toimealasse. Teabenõudes küsiti teavet konkursi kohta, millega sooviti leida fond, millesse Smart

Cap investeeris osa oma varadest, samuti fondivalitseja. Konkursitingimused on avalikult kättesaadavad. Sealt nähtub, et SmartCap soovib teenida tulu eraõigusliku iseloomuga suhtes. Avalikkusel ei ole õigust teada, millistel tingimustel investeeringuid teostati, s.o millistel tingimustel investeeriti varad Tera Ventures I Usaldusfondi. 4

§ 35lg 1 p 17 alusel.

Küsitud teave sisaldab tingimusi, mis olid aluseks Tera Ventures’i konkursi võitjaks tunnistamisele, samuti andmeid Tera Ventures I Usaldusfondile üle antud vara väärtuse kohta ning varade hulka kuulunud portfelliettevõtjate kohta, mis kogumis moodustab terviku, mis ei ole üldteada, sh konkurentidele. Dokumentide avalikustamine võib kahjustada lepingu osapoolte huvisid. Isegi kui tegemist poleks ärisaladusega, on tegemist teabega, mis võib ärisaladust kahjustada – ka selline teave tuleb

§ 35lg 1 p 17 alusel tunnistada asutusesiseseks kasutamiseks. 13. AKI palub jätta kaebus rahuldamata. 13.1. Smart

Cap ei täida avalikku ülesannet

§ 5lg 2 ega 3 mõistes.

Avalikku ülesannet saab tuletada vaid kehtivast seadusandlusest, mitte kehtivuse kaotanud seadusest. SmartCapile ei tulene avalikku ülesannet ühestki haldusaktist, lepingust või õigusaktist, mille eest lõpptulemusena vastutaks riik või avalik-õiguslik juriidiline isik. Asjaolul, et Arengufond loodi avaliku ülesande täitmiseks, ei ole asja lahendamisel tähtsust. Käesolevaks ajaks on Arengufondi tegevus lõpetatud, tema vara ja tegevused anti ASeS 3. ptk alusel ja MKM, KredEx ja Arengufondi vahel sõlmitud kolmepoolse lepinguga üle KredExile. Praegu sellist avalikku ülesannet ei ole. Eraõiguslikud juriidilised isikud saavad olla teabevaldajaks vaid

§ 5lg-tes 2 ja 3 sätestatud tingimustel.

Kui mingi tegevuse vastu on avalik huvi, ei tähenda see, et tegemist oleks avaliku ülesandega. 13.

1. SmartCap ei ole KredExi eraldiseisev struktuuriüksus. Nii SmartCap kui KredEx on eraldiseisvad eraõiguslikud juriidilised isikud. Üks ettevõte ei saa olla teise struktuuriüksus. 13.
2. Vaideotsuses ei ole võetud seisukohta selle kohta, kas nõutud teave sisaldab ärisaladust, kuna see oleks eeldanud, et SmartCap on teabevaldaja. Kaebajale saab võimaldada juurdepääsu vaid

§ 38lg-s 2 sätestatud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus tuleb rahuldada.
2. Sisuliselt on kaebaja soovinud koopiat lepingutest, mille Arengufond ja SmartCap sõlmisid 25.08.2016 välja kuulutatud konkursi võitjaga, s.o Tera Ventures’iga. Lepingud puudutavad usaldusfondi asutamist ning sinna tehtud mitterahalisi sissemakseid.
3. Kaebaja adresseeris oma teabenõude KredExile ning osas, milles see teavet ei valda, palus teabenõude suunata vastamiseks SmartCapile. KredExi ja SmartCapi vastuse kohaselt KredEx teavet ei valda, SmartCapil puudub aga kohustus teave väljastada, kuna ta pole teabevaldaja

§ 5lg 2 mõistes. Tulenevalt vaidluse esemest – kaebaja soovib saada Smart

Capi valduses olevat teavet, mille väljastamisest see oli keeldunud – tunnistas kohus vastustajaks SmartCapi. 17. Avalikule teabele juurdepääsu ja selle võimaldamisest keeldumise aluseid reguleerib

. Teabenõudjal on õigus nõuda ja teabenõudjale tuleb väljastada üksnes avalik teave (

§ 4lg 1, § 9 lg 1 ja lg 2 p 1, § 23 lg 2 p 2).

Avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (

§ 3lg 1).

Teabe muudab avalikuks teabeks seega tekkimine seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Siit tuleneb ühtlasi, et avalikku teavet ei saa vallata igaüks, vaid üksnes isik, kellele on seaduse või selle alusel vastu võetud õigusaktiga – üld- või üksikaktiga – antud avaliku ülesande täitmine. Sellest põhimõttest lähtuv teabevaldaja regulatsioon on sätestatud ka

§-s 5. Mõistagi on

§ 5

lg 1 p 1 kohaselt teabevaldajaks riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, kelle olemuslikuks ülesandeks on riigivõimu teostamine ja riigi valitsemine. Nimetatud asutuste 5

§ 5

lg 1 p 2 kohaselt on teabevaldajaks ka muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Arvestades, et avalik-õiguslik juriidiline isik on loodud avalikes huvides selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel, võib eeldada, et see on loodud seaduses sätestatud ülesande täitmiseks. Eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud saavad olla jälle teabevaldajaks üksnes teabe osas, mis puudutab neile seaduse või halduse üksikaktiga pandud avaliku ülesande täitmist, sh haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muude avalike teenuste osutamist (

§ 5

lg 1 p 3 ja lg 2).

§ 5

lg-s 3 sätestatakse täiendavalt kaks erandit, mil eraõiguslik juriidiline isik võrdsustatakse teabevaldajaga. Tegemist ei ole teabevaldajatega

mõistes, vaid juhtudega, mil isikule laienevad seaduses sätestatud teabevaldaja kohustused tema erilise positsiooni või riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest saadavast toetusest tuleneva eelise tõttu. 18. SmartCap on eraõiguslik juriidiline isik. Seega saab ta olla teabevaldaja vaid

§ 5lg 1 p-s 3 ja lg-s 2 ning lg-s 3 sätestatud juhtudel. 19. Selleks, et Smart

Cap oleks teabevaldaja

§ 5lg 1 p 3 ja lg 2 alusel, peab ta kaebaja küsitud teabe osas täitma avalikke ülesandeid. 19.1. Kaebaja leiab, et Smart

Cap täidab avalikku ülesannet. SmartCap asutati Arengufondi seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Kuigi Arengufondi tegevus on lõppenud, täidab SmartCap neid ülesandeid edasi. Investeerimistegevuse olemus ei muutunud Arengufondi lõppemisega. SmartCapi hinnangul ta avalikku ülesannet ei täida: seda pole talle pandud seaduse, haldusakti ega lepinguga. Kuna EAFS on tänaseks kehtivuse kaotanud, ei ole tähtsust sellel, kas sellega kunagi pandi SmartCapile avalikke ülesandeid. AKI märgib, et avaliku ülesande täitmine saab tuleneda vaid kehtivast seadusandlusest. 19.

1. Avaliku ülesande mõistet ei ole seaduses defineeritud. Küll on seda sisustatud kohtupraktikas. Riigikohus on oma 19.06.2014 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-19-14 märkinud, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded, sõltumata sellest, mis vormis neid täidetakse. Avalikku teenust, nagu alushariduse andmist ja lastehoiu koha pakkumist, ei muuda avalikuks ülesandeks mitte see, et vastava teenuse suhtes esineb avalik huvi, vaid avalikuks ülesandeks muutub teenus siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks (p-d 11–14). Oma varasemas praktikas on Riigikohus olnud seisukohal, et avalikud ülesanded võivad olla õigusnormidest ka tõlgendamise teel tuletatud. Vangistusõigust puudutavas asjas tõlgendas Riigikohus vangistusseadust, leides, et kui vangistusseadusega tagatakse kinnipeetavale õigus isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjas sätestatud korras osta vanglas lubatud kaupu, peab vangla ühtlasi tagama kinnipeetavale sisseostude tegemise võimaluse kas vahetult vangla või eraõigusliku juriidilise isiku kaudu. See ülesanne on osa avalikust ülesandest luua ja tagada kinnipeetavatele normaalsed elutingimused. Ühtlasi ei tähenda avalik ülesanne tingimata seda, et tegemist on täidesaatva riigivõimu volituse kasutamisega. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik juriidiline isik (Riigikohtu 16.02.2010 määrus haldusasjas nr 3-3-4-1-10, p 5). 19.
2. Kohus nõustub vastustajatega, et teabenõude esitamise ajal ei olnud SmartCapile seaduse või selle alusel vastu võetud õigusaktiga antud avaliku ülesande täitmist. Õige on ka 6

§ 5

lg 1 p 3 ja lg 2 tuleneb iseenesest, et eraõiguslikule juriidilise isikule laienevad teabevaldaja kohustused avaliku ülesande täitmist puudutavas osas, mis justkui viitab sellele, et teabevaldaja kohustused saavad sellisele isikule laieneda vaid avaliku ülesande täitmise ajal.

ka ei nõua, et eraõiguslik isik säilitaks avaliku ülesande täitmisel tekkinud avalikku teavet. Samas, kui avalik teave on eraõiguslikul isikul olemas, st teave on tema valduses –

§ 4

lg 1 kohaselt tuleb teabevaldajal tagada juurdepääs tema valduses olevale avalikule teabele –, siis on

eesmärgiga kooskõlas, kui eraõiguslik isik lugeda selle teabe osas teabevaldajaks ka ajal, mil ta avalikku ülesannet enam ei täida. Teabe olemus avaliku ülesande lõppemisest ei muutu. Avalikkusele peab jääma ka võimalus vähemalt mingi aja pärast avaliku ülesande täitmise lõppemist kontrollida avaliku ülesande täitmist. Praegu puudub vaidlus, et Arengufond oli avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle ülesanded tulenesid EAFS-st. EAFS § 2 lg 2 p 1 kohaselt oli Arengufondi ülesandeks oma eesmärkide saavutamiseks investeerida käivitamisjärgus teadmis- ja tehnoloogiamahukasse Eesti ettevõtlusse ning pakkuda vastavatele ettevõtjatele vajaduse korral muud tuge. Investeerimistegevuse sisu konkretiseeris EAFS

1. ptk. Iseenesest ei ole investeerimistegevuse näol tegemist n-ö traditsioonilise avaliku ülesande ega avaliku teenusega, mis oleks otseselt seotud ühiskonna üldise heaolu tagamisega. Kuna see ülesanne anti seadusega avalikõiguslikule juriidilisele isikule, s.o isikule, kes on loodud tema kohta käiva seaduse alusel avalikes huvides kindla ülesande täitmiseks, võib seda siiski pidada avalikuks ülesandeks. Ühtlasi võib investeerimistegevuses näha osa innovaatilise majanduskeskkonna loomise eesmärgist, mille saavutamiseks Arengufond asutati. Riigil on õigus otsustada, mida mingil ajahetkel pidada avalikuks ülesandeks ja mida mitte. Igal juhul ei võimalda kohtupraktikas avalikule ülesandele antud tähendus jõuda praegu teistsugusele järeldusele. Ka SmartCapi viidatud Riigikohtu 19.06.2014 lahend haldusasjas nr 3-3-1-19-14 ei ole kohaldatav, puudutades avaliku teenuse osutamist. Igal juhul rõhutas Riigikohus viidatud lahendis, et avaliku teenuse puhul on oluline tuvastada, kas seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks (p 12). Arengufond asutas
2. a investeerimistegevuse elluviimiseks tütarettevõtte SmartCap. Arengufondi investeerimissuunaga tegeleski alates
3. aastast SmartCap. Formaalne volitus lisati EAFS § 33 lg-sse 41
4. a jõustunud muudatustega. SmartCapi asutamise eesmärk on seega otseselt olnud seotud Arengufondi seaduses sätestatud eesmärgi ja ülesannete täitmisega. SmartCap pole seda ülesannet võtnud endale vabatahtlikult turu tingimustel, tema asutamine on otseselt seotud Arengufondi seadusest tuleneva kohustuse täitmisega. Investeerimistegevuse ümberkorraldamine ning Arengufondi tegevuse lõpetamine ja likvideerimine osutab, et ajaga investeerimistegevuse fookus nihkus. ASeS eelnõu seletuskirja kohaselt on võrreldes Arengufondi asutamise aegse ajaga riigi sekkumise vajadus muutunud, mistõttu on otstarbekas kasutada teisi riikliku sekkumise ja ettevõtlust toetavaid meetmeid (näiteks fondifondid, varasema investeerimisfaasi toetamine). Enam tähelepanu tuleb pöörata riskikapitali suuremale pakkumisele, keskendudes samas otseinvesteeringutelt fondifondi struktuurile liikumisele (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/425645b3-9bcc4c92-acf3-27ade0573181/Arenguseire%20seadus). Investeerimistegevus jäi Arengufondi ja seadusest tuleneva volituse alusel SmartCapi ülesandeks siiski investeerimisvara üleandmiseni (ASeS § 8 lg 3). Investeerimisvara üleandmine toimus 03.05.2017 lepinguga. Seega selle ajani täitis SmartCap avalikku ülesannet ning selle ajani olid tal ka ülesande täitmise osas

-s sätestatud kohustused. Kui eraõiguslik isik avalikku ülesannet enam ei täida, kuid ülesannete 7

§ 5lg 2 toimealast.

Kaebaja ei ole küsinud teavet lepingu täitmise kohta, s.o Tera Ventures’i tegevuse kohta usaldusfondi juhtimisel, vaid lepingu tingimuste kohta. Osaliselt olid lepingutingimused ka juba avalikustatud konkursi tingimuste lisas 2. Seega ei saa kogu lepingule mingil juhul juurdepääsu piirata. SmartCapi hinnangul sisaldab küsitud teave ärisaladust või andmeid, mille avalikustamine võib ärisaladust kahjustada. Asja materjalidest ei nähtu, et küsitud teabele oleks kehtestatud juurdepääsupiirang. Kohus nõustub, et osas, milles leping sisaldab Tera Ventures’i esitatud väärtuspakkumist, võib tegemist olla ärisaladusega. Seda ei saa aga olla kogu leping.

-s on ette nähtud võimalus piirata juurdepääsu teatud tingimustele vastavale teabele (

§ 35

), arvestades seejuures, et teatud liiki teavet ei tohi tunnistada asutusesiseseks teabeks (

§ 36). Seega tuleb kaebajale avalikustada lepingud seaduses sätestatud ulatuses. 21. Kohus leidis, et Smart

Cap on teabevaldaja ning kaebajale tuleb väljastada 16.05.2018 teabenõudes küsitud teave, arvestades seaduses sätestatud juurdepääsupiiranguid. AKI vaideotsus on seega õigusvastane ja tuleb tühistada. Kohus rahuldab kaebuse. 22. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt välja mõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kaebuse, tehes otsuse seega vastustajate kahjuks. Vastustajate kanda jäävad nende enda ja kaebaja menetluskulud. Kaebaja on taotlenud menetluskulude hüvitamist summas 580,63 eurot, sh kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot ja tõlkekulud summas 565,63 eurot. Kaebaja on riigilõivu tasunud. See kulu tuleb vastustajatelt välja mõista. AKI kanda jäävad menetluskulud summas 7,50 eurot ja SmartCapi kanda samuti summas 7,50 eurot. Kohus märgib täiendavalt, et kaebuse lubatavust, sh riigilõivu laekumist kontrollib kohus. Kohus võttis kaebuse 13.09.2018 määrusega menetlusse, leides, et kaebus on lubatav, sh et kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot (p 4). Maksekorralduse esitamata jätmine ei ole riigilõivu laekumisel kaebuse menetlusse võtmist takistavaks asjaoluks. Riigilõivu laekumisel puudub seega vajadus maksekorraldus eraldi välja nõuda. Igal juhul on kaebaja esitanud 13.02.2019 riigilõivu tasumist tõendava maksekorralduse. Tõlgikulude väljamõistmiseks alus puudub. HKMS § 109 lg 1 kohaselt tuleb kohtule kohtu määratud tähtaja jooksul esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kaebaja on esitanud küll menetluskulude nimekirja ja arve (17.12.2018 arve nr 1820), kuid puudub dokument, mis tõendaks kulude kantust. Üksnes arvega kulude kantust tõendada ei saa. HKMS § 109 lg-s 11 sätestatakse küll alus menetluskulude väljamõistmiseks, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus, kuid see alus on kohaldatav vaid HKMS § 103 lg 1 p-s 1 sätestatud kohtuväliste kulude puhul. Asja läbivaatamise kulude väljamõistmise puhul kehtib endiselt kulude kantuse põhimõte. Kaebaja ei ole esitanud tõlgikulude tasumist tõendavat maksekorraldust, seega seda menetluskulu ei saa vastustajatelt kaebaja kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 8