KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. oktoober 2019, Rakvere kohtumaja, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-18-2349 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuasi Viru Vangla kolman

§ 202

lg 1, § 215 lg 2 p 2, § 266 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 järgi ning tema suhtes kohaldati

§ 87

lg 1 p-des 2, 6, 10 sätestatud mõjutusvahendeid.

§ 87

lg 1 p 6 ja § 87 lg 4 alusel kohaldati T V suhtes mõjutusvahendina 1 aastaks käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§s 75 sätestatule. T V allutati Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati käitumiskontrolli ajal järgima

§ 75

lõikes 1 toodud kontrollnõudeid.

§ 87

lg 1 p 2 alusel kohustati T V käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusel (teenuse korraldab kohalik omavalitsus – xxxx linn).

§ 87

lg 1 p 10 alusel kohustati T V käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi, mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega (sealhulgas A I) ning 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest otsima endale töökoha või jätkama õpinguid keskhariduse või eriala omandamiseks. Kohtuotsus jõustus 04.04.

1. 1 25.09.2019 esitas Viru Vangla III üksuse Viru piirkonna vanemkriminaalhooldusametnik Liisi Lillemets-Koppen Viru Maakohtule erakorralise ettekande kriminaalhooldusaluse T V kohta. Erakorraline ettekanne on esitatud kohtule põhjusel, et kriminaalhooldusalune on rikkunud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ning pöörduda alkoholivastasele ravile hiljemalt 03.09.
2. Politsei- ja Piirivalveamet edastas 27.08.2019 kriminaalhooldusametnikule teate kriminaalhoolduse tingimuse rikkumise kohta. Teatest nähtuvalt tuvastati kriminaalhooldusalusel T V, kellel on alkoholi tarvitamise keeld, 26.08.2019 alkoholijoove 0,93 mg/l. Lisaks nähtub, et T V kohustati Viru Maakohtu 06.07.2018 määrusega pöörduma alkoholismivastasele ravile hiljemalt 03.09.2018, kuid ei ole psühhiaatri poole pöördunud. Kriminaalhooldusaluse T V 28.08.2019 antud kirjalikust seletusest nähtub, et ta tarvitas 26.08.2019 alkoholi (7-9 purki õlut), sest läks isaga riidu ning peale seda ütles tema sõbra tuttav talle, et kas ta saab minna appi ühte kaklust ära hoidma. 23.09.2019 antud kirjalikust seletusest nähtub, et T V ei ole pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, kuna aegu ei ole olnud võimalik registreerida (psühhiaatrid kolivad) ning aegu hakatakse registreerima alles oktoobrist. Märgib ka ära, et ta on nõus minema psühhiaatri vastuvõtule seoses 26.08.2019 toimepandud alkoholi tarvitamisega. Erakorralisest ettekandest nähtub, et kriminaalhooldusametniku hinnangul on T V käitumine pärast kinnipidamiskohast vabanemist oluliselt muutunud. Kriminaalhooldusalune on täitnud korrektselt registreerimiskohustust ning ta on kriminaalhooldusametnikuga suhtlemisel olnud avatud ja valmis koostööks. T V on võtnud ennast Eesti Töötukassas arvele, käinud vastuvõttudel ning olemas on ka Eesti Töötukassa poolt väljastatud Tööklubi toimumise ajakava, milles T V osaleb kuni 23.10.
3. T V on alustatud sotsiaalprogrammi Õige Hetk läbiviimist. T V alustas vangistuses mitmedimensioonilises pereteraapias (MDFT) osalemist. Lisaks on T V pöördunud ka Rakvere Linnavalitsusse ning sõlminud kokkuleppe, et jätkab osalemist MDFT-s ning seda arvestatakse kui sotsiaalsel rehabilitatsiooniteenusel osalemist. Lähtudes eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes ettepaneku pikendada T V määratud käitumiskontrolli tähtaega 1 kuu võrra, s.o kuni 04.12.2019 ning ettepaneku pikendada kohustuse pöörduda alkoholismivastasele ravile tähtaega kuni 03.11.
4. Kohtumääruse põhjendused

§ 87

lg 4 kohaselt kohus võib isiku, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane, allutada käitumiskontrollile kuni üheks aastaks. Kontrollnõuete järgimata jätmise või pandud kohustuste täitmata jätmise korral võib kriminaalhooldusametnik seda isikut kirjalikult hoiatada või kohus pikendada talle määratud käitumiskontrolli tähtaega kuni ühe aasta võrra või muuta talle määratud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. KrMS § 430 sätestab, et karistusseadustiku § 87 lõike 8 alusel mõjutusvahendi liigi, tingimuste või tähtaja muutmise või käitumiskontrolli täiendavate kohustuste määramise vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega, kui kriminaalhooldaja, mõjutusvahendit kohaldava asutuse juht või mõjutusvahendi aluseks olnud süütegu menetlenud asutus on täitmiskohtunikule esitanud teatise mõjutusvahendina määratud kohustuse täitmata jätmise kohta. KrMS § 432 lg 1 kohaselt lahendab kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

§ 75

lg 2 p-s 2 sätestatud kohustuse rikkumist 26.08.2019 T V poolt kinnitavad järgnevad erakorralise ettekande juurde lisatud dokumendid: 26.08.2019 koostatud indikaatorvahendi 2 kasutamise protokoll (III kd, tl 109-110), 27.08.2019 teade kriminaalhoolduse tingimuse rikkumise kohta (III kd, tl 108) ning T V enda poolt 28.08.2019 antud kirjalik seletus (III kd, tl 107), milles kriminaalhooldusalune tunnistab alkoholi tarvitamist. Erakorralisest ettekandest ning kriminaalhooldusaluse antud kirjalikust seletusest ei nähtu ühtegi objektiivset asjaolu, mis alkoholi tarvitamist kriminaalhooldusaluse poolt võiks õigustada. Seega peab kohus asuma seisukohale, et kriminaalhooldusalune on pannud rikkumise toime teadlikult ja tahtlikult. Samuti heidetakse kriminaalhooldusalusele ette asjaolu, et ta ei ole pöördunud psühhiaatri vastuvõtule. Kriminaalhooldusalune on oma kirjalikus seletuses andnud teada, et psühhiaatrite kolimise tõttu hakatakse vastuvõtuaegu määrama alles oktoobris, kuid T V kinnitab kirjalikus seletuses, et ta on nõus vastuvõtule minema. Kriminaalhooldusametnik on eelnevalt nimetatud rikkumiste tõttu teinud erakorralises ettekandes ettepaneku pikendada T V määratud käitumiskontrolli tähtaega 1 kuu võrra ning ettepaneku pikendada kohustuse pöörduda alkoholismivastasele ravile tähtaega kuni 03.11.2019. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku ettepanek kuulub rahuldamisele. Alkoholismivastasele ravile pöördumise tähtaja pikendamine annab isikule võimaluse tõestada, et ta on motiveeritud oma alkoholiprobleemiga tegelema. Käitumiskontrolli tähtaja pikendamine 1 kuu võrra annab kriminaalhooldusalusele võimaluse näidata kohtule, et kriminaalhooldusaluse käitumises toimunud positiivsed muutused ei ole lühiajalised. Eeltoodust tulenevalt kohus pikendab T V Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 19.03.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2349 määratud käitumiskontrolli tähtaega 1 kuu võrra, s.o kuni 04.12.2019. Ühtlasi pikendab kohus T V Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 06.07.2018 määrusega kriminaalasjas nr 1-18-2349 määratud kohustuse – pöörduda alkoholivastasele ravile – tähtaega kuni 03.11.2019. Kohus lähtus eeltoodust ning juhindus

§ 87lg 4, Kr

MS § 387, § 432 lg 1 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 3