3-19-1785/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-19-1785

1. september 2019 Karin Jõks AD kaebus sundravilt vabastamise ja sundraviga tekitatud kahju hüvitamise nõudes Kaebaja AD
2. Tagastada kaebus.
3. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata ja edastada see Tartu Maakohtule.
4. Asendada määruse avaldamisel kaebaja nimi initsiaalidega ning jätta avaldamata määruse kirjeldavas ja põhjendavas osas sisalduvad kohtuasjade numbrid.
5. Määruse resolutsiooni punkti 1 (kaebuse tagastamise) peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkti 2 (riigi õigusabi taotluse lahendamise) peale ei saa määruskaebust esitada.
6. Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale. Asjaolud
7. AD esitas 18.09.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotles tema vabastamist ravilt psühhiaatriahaiglas, tema väljasaatmist Venemaale ning ravi käigus talle tekitatud kahju hüvitamist. Kaebaja taotles menetlusabi tõlkekulude katmiseks, riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja esindaja määramiseks ilma kohustuseta riigi õigusabi eest tasuda.
8. Kohus tegi kindlaks, et kaebaja viibib psühhiaatrilisel sundravil SA Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas Tartu Maakohtu 21.11.2018.a määruse alusel (kriminaalasi X-XX-XXXXX).
9. Kohus teatas 11.09.2019 Tallinna linnale, et kaebaja võib vajada eestkostet. Tallinna linn edastas teate 16.09.2019 Tartu Maakohtule, see registreeriti kohtuasjana X-XX-XXXXX. Maakohus ei ole selle kohtuasja lahendamiseks veel menetlustoiminguid teinud. Kohtu seisukoht
10. Kohus ei tõstata ja ei lahenda küsimust, kas kaebajal on halduskohtumenetlusteovõime menetlusosalisena praeguses kohtuasjas. Kohtuasja menetluse jätkamine halduskohtumenetluses ei ole mingil juhul võimalik (vt määruse punkti 5). Sel juhul ei ole otstarbekas algatada kaebaja teovõime hindamist praeguse kohtuasja raames. Kohus on juba edastanud teate kaebaja eestkoste vajaduse kohta.
11. Kohus tagastab kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluse läbiviimine, sh sundravi lõpetamise otsustamine on maakohtu pädevuses ja lahendatakse kriminaalmenetluses (kriminaalmenetluse seadustiku § 393 - 403). Kaebaja kahju hüvitamise nõue on eraõiguslik olenemata sellest, et kaebaja viibib sundravil (Riigikohtu lahend X-X-X-X-XX). Kui kaebaja leiab, et sundravi osutamise käigus on talle tekitatud kahju, siis tuleb tal esitada hagi maakohtule. Hagi lahendatakse tsiviilkohtumenetluses. Kohus selgitab, et sundkorras väljasaatmist Venemaale ei ole kaebajal vaja taotleda kohtu kaudu. Kui kaebaja vabastatakse sundravilt, siis on tal õigus ja võimalus lahkuda Venemaale. Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
12. Kohus mõistab kaebaja riigi õigusabi taotlust nii, et kaebaja soovis riigi õigusabi tema esindamiseks määruse punktis 1 kirjeldatud nõuete esitamisel - sundravi lõpetamise taotlemiseks ja sundravi käigus tekitatud kahju hüvitamise taotlemiseks. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 ja 2 sätestavad, et kui isik soovib riigi õigusabi hagiavalduse või kaebuse koostamiseks või menetlusosalisena kohtumenetluses, siis esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub vastava hagi või kaebuse läbivaatamine. Kohus näitas määruse punktis 5, et selleks kohtuks on maakohus, kusjuures sundravi lõpetamise nõudes on tegemist kriminaalasjaga ja kahju hüvitamise nõudes tsiviilasjaga. Riigi õigusabi taotluse lahendamine ei ole Tartu Halduskohtu pädevuses. Kohus edastab RÕS § 10 lg 7 alusel taotluse Tartu Maakohtule. Riigi õigusabi seadus või halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette määruskaebuse esitamist määrusele, millega kohus edastab riigi õigusabi taotluse pädevale kohtule. Tegemist ei ole määrusega, mis takistab asja edasist menetlemist. Seega ei saa kohtu otsustust edastada riigi õigusabi taotlus maakohtule määruskaebusega vaidlustada.
13. HKMS § 82 lg 1 ja 3 sätestavad, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse tõlgi. Kohus korraldab ise tõlgi leidmise, kui tõlgi leidmine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Tõlkimise kulud kannab menetlusosaline. Tõlkimise kulude hüvitamiseks saab taotleda menetlusabi. Kohus edastab kaebajale määruse tõlke vene keelde. Määruse tõlgib kohtu tõlk. Õigusaktidega ei ole kehtestatud tasu, mida menetlusosaline peaks maksma kohtu tõlgi töö eest. Seega tõlkimise kulusid ei ole ning puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tõlkimise kulude osas.
14. Määrus sisaldab andmeid kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel määruse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega ning ei avalda määruse kirjeldavas ja põhjendavas osas toodud kohtuasjade numbreid. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik