← Eesti

1-19-4765/15

Obsah (9)§ 217§ 2561§ 238§ 180§ 175§ 2565§ 126§ 179§ 423

1-19-4765 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2019.a, Tallinna Kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4765 (19231501216) Kohtukoosseis Kohtunik Vio

§ 217alusel peetud kinni 10.06.2019 kell 16.40.

Kaitsja Karine Nersesjan Juhindudes

§ 2561

, § 2564 lg 4, § 2565 lg 1 p 2, lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 238 lg 1 p 4 ja lg 2 kohus otsustas: 1 1-19-4765 RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Aimar Ärsis KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista temale karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. 2.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning lugeda Aimar Ärsis’e poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) kuu ja 10 (kümme) päeva vangistust.

  1. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada Aimar Ärsis’ele mõistetud karistust (1 kuu ja 10 päeva ) Harju Maakohtu 31.01.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 119-91 mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa võrra (102 tundi üldkasulikku tööd ehk 3 kuud 12 päeva vangistust) ning mõista temale liitkaristuseks 4 kuud 22 päeva vangistust.
  2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada Aimar Ärsise karistusaja algust tema kinnipidamisest s.o
  3. juunist
  4. a.
  5. Aimar Ärsise suhtes kohaldada tõkendina vahistamist kohtuotsuse jõustumiseni.
  6. Aimar Ärsis’elt välja mõista

§ 180

lg 1 alusel menetluskuluna •

§ 175

lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot; •

§ 175

lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 ja

§ 2565lg 2 alusel sundraha 405 (nelisada viis) eurot.

7. Võttes aluseks

§ 180

lg 3 tuleb Aimar Ärsis’el tasuda riigituludesse hüvitatavad menetluskulud kokku summas 585 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. 8. Asitõenditena 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja materjalide juurde.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank AS ning makse tegemisel märkida viitenumber 99919700031439 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-19-4765“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. 2 1-19-4765 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule. I SÜÜDISTUSE SISU Aimar Ärsist süüdistatakse selles et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi ning keda karistati Põhja prefektuuri 09.11.2018 otsuse alusel KarS § 199 lg 1 ja KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 alusel (tegu 09.11.2018) ja Harju Maakohtu 31.01.19 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi (tegu 17.11.2018), uuesti, viibides 10.06.2019 kella 15:43 paiku aadressil Peterburi tee 2, Tallinn, asuvas ja Selever AS`ile kuuluvas kaupluse T1Selver müügisaalis võttis ostukorvi ja iseteeninduspuldi. Seejärel läks ta valmistoitude osakonda, kus võttis salati ja frikadellid, skaneeris ja pani ostukorvi ning läks alkoholiosakonda, kus võttis pudeli viina „Laua Viin“

(4740050002123), väärtusega 7,49 eurot. Seejärel võõra vallasasja omastamise eesmärgil ta tegi liigutuse iseteeninduspuldiga nagu skaneeris pudeli ja pani selle ostukorvi. A. Ärsis läks kassasse, tasus salati ja frikadellide eest, kuid jättis tahtlikult tasumata viinapudeli eest. A. Ärsis ei viinud kuritegu lõpule tema tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna oli kinni peetud kaupluse turvatöötaja poolt. Kaup on tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Seega pani Aimar Ärsis toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt. II KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kriminaalasjas avaldatud ja uuritud tõenditega, asub seisukohale, et süüdistuses näidatud kuriteo toimepanemine Aimar Ärsis’e poolt on tõendamist leidnud. 2.
  1. Kuriteokoosseis 2.2.
  2. Objektiivne koosseis KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise katse eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. P. L on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt täitis ta 10.06.2019.a turvatöötajana tööülesandeid Tallinna T1 Selveris, aadressil Peterburi tee
  3. Tunnistaja nägi kaupluse saalis meesterahvast (heleda nokamütsiga, teksapükstega ja sinise kampsuniga), kes võttis riiulist pudeli laua viina ning kell 15.43 möödus kassaliinist selle eest tasumata. Seejärel peeti meesterahvas kinni ja turvakontrolli käigus avastati isikult Laua Viin 0,5 L, maksumusega 7,49 eurot. Kaup oli korras ja tagastatud poele (I kd, tl 4). Süüdistatav peeti kinni 10.06.2019.a kell 16.40 ning isikusamasuse tuvastamisel selgus, et kinni peetud meheks oli Aimar Ärsis (I kd, tl 8; 11-12). 11.06.2019.a asitõendi vaatlusprotokolli järgi vaadeldi T1 Selveri turvakaamera videosalvestust. Videosalvestuse läbivaatamisel on näha, et 10.06.2019.a kell 15.37 paneb süüdistatav viinapudeli ostukorvi. Ostukorvis on lisaks kaks toidukarpi. Seejärel liigub süüdistatav iseteeninduskassase, kus ta tasub toiduainete eest, jättes aga viinapudeli eest tasumata. Kell 15.39 jätab A. Ärsis 3 1-19-4765 ostukorvi sissepääsuväravate juurde, võtab kaks karpi ja viinapudeli ning väljub müügisaalist (I kd, tl 39). 11.06.2019.a kahtlustatava ülekuulamise protokolli järgi tunnistas A. Ärsis enda süüd. Süüdistatava ütluste kohaselt sisenes ta 10.06.2019.a kell 15.30 kauplusesse Selver, mis asub T1 keskuses, Lasnamäe piirkonnas. Seejärel võttis ta ostukorvi ja iseteeninduspuldi. Kaupluse alkoholiosakonnas võttis süüdistatav viinapudeli ning tegi liigutuse, nagu ta oleks pudeli skaneerinud ja pani selle seejärel ostukorvi. Kassas tasus süüdistatav muude kaupade eest, kuid jättis viinapudeli eest tasumata. Kassadest möödudes ja kaupluse müügisaalist väljudes lähenes talle turvatöötaja, kes palus et ta läheks temaga turvaruumi. Turvaruumis viibides andis süüdistatav ise ära viinapudeli, mille eest ta ei olnud maksnud. Seejärel toimetati süüdistatav politseijaoskonda. Alkoholi tahtis süüdistatav varastada enda tarbeks. Kahetseb toime pandud tegu puhtsüdamlikult (I kd, tl 29). Süüdistatava teistkordsel ülekuulamisel 11.06.2019.a märkis A. Ärsis, et ta pani varguse toime, kuna tal oli elus raske eluperiood. Süüdistatavale tungiti kallale ja temalt varastati rahakott, isikutunnistus, pangakaart ja mobiiltelefon, mille kohta tegi ta ka politseisse avalduse. Süüdistataval on pangas raha, kuid ta ei saa seda kasutada, kuna tal puudub isikut tõendav dokument (I kd, tl 31). Süüdistataval on 6 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati mõisteti A. Ärsis süüdi 31.01.2019.a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 4 kuud. Vangistus asendati KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel ÜKT-ga 120 tundi, mille täitmise tähtajaks oli 18 kuud. 11.06.2019.a seisuga oli sooritamata 102 tundi. A. Ärsis’el on lisaks 31 kehtivat väärteokaristust. Nendest viimati karistati A. Ärsist 09.11.2018.a PPA Põhja prefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 20 eurot. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et A. Ärsis pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud süstemaatiliselt. Seega vastab A. Ärsis’e poolt toimepandud tegu KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 sätestatud objektiivsetele tunnustele. 2.2.2 Subjektiivne koosseis Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on tema jaoks võõras ja on kellegi valduses. Kuivõrd süüdistatav maksis kassas teiste ostukorvi pandud asjade eest, oli süüdistatav teadlik, et viinapudel puhul on tegemist talle võõra vallasasjaga. Jättes viinapudeli eest maksmata, möödudes kassast ja väljudes kauplusest, tegutses süüdistatav tahtlikult ja kavatsusega viinapudel omastada, et see hiljem realiseerida. Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et A. Ärsis on õigusrikkumise toime pannud tahtlikult. 4 1-19-4765 2.3.3 Õigusvastasus ja süü A. Ärsis’e teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. A. Ärsis oli teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane, sest kriminaalasja materjalidest ei nähtu KarS §-s 34 sätestatud asjaolusid ning A. Ärsis on sündinud
  4. aastal. Samuti puuduvad A. Ärsis’e puhul süüd välistavad asjaolud. Seega on A. Ärsis’e tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et Aimar Ärsis on pannud toime talle etteheidetava kuriteo KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. III KARISTUS KarS § 199 lg 2 p 9 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava süü suurust mõjutavad eelkõige tagajärje raskus, samuti rikutud normide maht ja teo subjektiivne koosseis. A. Ärsis’e süü suurust mõjutab esmalt tagajärje raskus. Varguse ründeobjektiks oli viinapudel, mille hind oli 7,49 eurot. Arvestades, et varastatu väärtus oli väga väike ning varastatud objekt tagastati kauplusele ilma vigastusteta, saab süüdistatava süü suurust hinnata väikeseks. Karistuse mõistmisel võtab kohus karistust kergendava asjaoluna arvesse KarS § 57 lg 1 p 3 sätestatud puhtsüdamlikku kahetsust. Süüdistatava karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades eeltoodut on kohtu hinnangul süüdistatava süü suurus väike ning jääb sanktsiooni alammäära lähedale. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. A. Ärsis’el on varasemalt kriminaalkorras karistatud kuuel korra. Viimati 31.01.2019.a Harju MK poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 4 kuud, KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendati ÜKT-ga 120 tundi 18 kuu jooksul. Seisuga 11.06.2019.a oli sooritanud 18 ÜKT tundi, sooritamata 102 tundi. Samuti on A. Ärsis’el 31 kehtivat väärteokaristust. Nendest viimati karistati A. Ärsist 09.11.2018.a PPA Põhja prefektuuri otsusega KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 20 eurot. Oluline on märkida, et uus süütegu on toime pandud katseajal. Vaatamata varasemale karistatusele jätkab süüdistatav varavastaste kuritegude toimepanemist. See tähendab, et toimepandud süüteo puhul ei saa rääkida juhuslikku laadi üksikjuhtumist, vaid viitab harjumuslikule käitumisele. Samuti tähendab see, et varasemad karistused pole süüdistatava käitumisele mõjunud. Kuivõrd süüdistatav ei kasutanud võimalust kanda talle eelnevalt määratud karistust vabaduses, pannes katseajal toime uue kuriteo, tuleb teda seekord karistada reaalse vangistusega. Eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et A. Ärsis tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning karistada vangistusega 2 kuud. Vastavalt

§ 238

lg 2 5 1-19-4765 sätetele tuleb mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) kuu ja 10 päeva vangistust. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel tuleb A. Ärsis’ele mõistetud karistust (1 kuu ja 10 päeva) suurendada Harju Maakohtu 31.01.2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-91 mõistetud asenduskaristuse ärakandmata osa võrra (102 tundi üldkasulikku tööd ehk 3 kuud 12 päeva vangistust) ning mõista temale liitkaristuseks 4 kuud 22 päeva vangistust. 3.2 Menetluskulud

§ 180

lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 4 ja 9 kohaselt on menetluskulud: 4) määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses; 9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Sundraha väljamõistmisel lähtutakse kohtuotsuse tegemise ajal kehtivast kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2019. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot.

§ 2565

lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lõikes 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Määratud kaitsjatasu oli kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku 180 eurot. Eeltoodu põhjal tuleb A. Ärsis’elt välja mõista kaitsekulu 180 eurot ja sundraha 405 eurot.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulude suurust arvestades käib nende tasumine ühe kuu jooksul ilmselgelt süüdistatavale üle jõu. Oluline on, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Seega otsustab kohus menetluskulud ajatada 12 kuu peale. Kohus selgitab, et süüdimõistetul on mõjuvate põhjuste olemasolu korral kohtulahendi täitmise staadiumis, s.o pärast süüdimõistva otsuse jõustumist ja täitmisele pööramist, õigus

§ 423

ja § 424 alusel taotleda kriminaalmenetluse kulude tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Violetta Kõvask Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.