KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Viru Maakohus Andres Hallmägi Kohtuasja number 16. september 2019, Narva kohtumaja 2-19-1483 Kohtuasi J Sa, V Sa hagi D Si vastu elatise nõudes Otsuse t

§ 17lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot.

Kohus peab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtma ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõistma juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud. Antud juhul annab hagejatele lapsetoetuse maksmise fakt alust elatist vähendada. Riiklike lapsetoetuste maksmine on mõjuv põhjus nõutava elatise vähendamiseks koostoimes selle asjaoluga, et kostja varaline seisund ei võimalda maksta kõikidele oma lastele miinimumelatist. Kostja annab hagejatele ülalpidamist ka otse. Hagejad elavad iga kuu iga teisel nädalavahetusel reedest pühapäevani kostjaga koos ja sel ajal hagejatele annab ülalpidamist kostja. Seega annab kostja hagejatele ülalpidamist iga kuu 6 ööpäeva vältel. Peale selle ostab kostja hagejate jaoks asju. 25.01.2019 ostis ja andis kostja hagejatele arvuti. Eeltoodust lähtudes andis kostja hagejatele pidevalt ülalpidamist elatise maksmisega seadusega sätestatud miinimummääras, mida oli vähendatud hagejatele riigi poolt makstava riiklike lapsetoetustest 30 eurot võrra. Seega täitis kostja aastate vältel hagejate ülalpidamiskohustust seadusega sätestatud suuruses arvestades hagejatele tasutava lapsetoetuste summasid ning pole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Kostjal on õigus taotleda kõrvalekaldumist võrdsetes osades ülalpidamise andmise kohustusest, kuna hagejate ema varaline seisund on parem, kui kostjal seetõttu, et hagejate ema ülalpidamisel on kolm last, aga kostja ülalpidamisel on viis last. Kuna hagejad on ühest soost ja elavad koos, siis nendega seotud ülalpidamiskulud kattuvad (samad mänguasjad, riided, majandamiskulud ja muu), mistõttu iga hageja ülalpidamiskulud on väiksemad, kui kuupalga alammäär. Riigikohus on 17.05.

1. a lahendi nr 3-2-1-33-11 p 18 selgitanud, et kehtib TsMS § 369, mille järgi võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones just ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. Kostja maksis ja maksab elatist hagejatele vabatahtlikult asjaoludega põhjendatud suuruses ning seega pole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustuse rikkumise puudumisel puudub ka TsMS § 369 järgi alus elatishagi rahuldamiseks. Kostja ei ole nõus sõlmima kompromissi, kuna ei ole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, lähtudes järgmistest asjaoludest. Kohus nõustub kostja vastuväidetega ja lisatud analüüsiga kostja sissetulekute ja elatise maksmise võimaluste kohta. Kostja on tõendanud, et tal on viis alaealist last, kelle ülalpidamiskohustus tal on. Kolm last – A S, (ik xxx), Sa, (ik xxx) ja P S (ik xxx) elavad kostjaga koos. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tasunud mõlemale hagejale 240 eurot elatist kuus. Hageja esindaja tunnistas, et elatise võlga kostjal ei ole.
2. aastal on miinimumelatis 270 eurot miinus 30 eurot (mis on pool igale hagejale makstavast riiklikust toetusest 60 eurot).

§ 17lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot.

Kohus peab asjaolu, et osa laste vajadustest on 3 2-19-1483 kaetud peretoetustega, arvestama ning mõistma välja miinimumelatisest väiksema elatise juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p d 11 ja 13). Antud juhul annab hagejatele lapsetoetuse maksmise fakt alust elatist vähendada. Riiklike lapsetoetuste maksmine on mõjuv põhjus nõutava elatise vähendamiseks koostoimes selle asjaoluga, et kostja varaline seisund ei võimalda maksta kõikidele oma lastele miinimumelatist. Kostja tasub igale hagejale
3. a elatist 240 eurot kuus, mis on arvestatud järgmiselt:
4. aasta miinimumelatis 270 eurot miinus 30 eurot (mis on pool igale hagejale makstavast riiklikust toetusest 60 eurot).

§ 17lg 3 kohaselt lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot.

Kohus peab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtma ning välja mõistma miinimumelatisest väiksema elatise juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud (vt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p d 11 ja 13). Kostja ainuke sissetulek on OÜ-s x saadav töötasu. Kostja töötab x alates 05.11.
3. Tema töötasu
4. novembri eest oli 783,43 eurot neto ja
5. detsembri eest oli 851,78 eurot neto.
6. jaanuari eest seisuga 12.02.2019 ei ole kostja veel töötasu saanud. Enne töötamist OÜ-s xt töötas kostja x. Tema töötasu
7. a augusti eest oli neto 486,28 eurot ja
8. septembri eest 511,58 eurot neto.
9. a oktoobris kostja ei töötanud ning oli Eesti Töötukaasas arvel kui tööotsija. Kostja sissetulek
10. a oktoobris oli töötuskindlustushüvitis 190 eurot. Kostjal puudub vara, mille abil oleks võimalik ülal pidada kõiki kostja lapsi seaduses sätestatud miinimumelatisega. Põhjendatud on ka kostja väide, et hagejad on ühest soost, mistõttu saab nende garderoobikuludes säästa, kuna noorem laps saab kasutada vanema lapse rõivaid ja jalanõusid. Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, kuna menetluskulude jätmine hagejate kanda oleks ilmselt ebaõige. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4