← Eesti

3-19-1738/5

Obsah (5)§ 120§ 4§ 121§ 44§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 25. september 2019, Tartu Haldusasja number 3-19-1738 Haldusasi Sergei Olari kaebus Kaitsepolitseiameti peale s

) § 121 lg 2 p või p 21 alusel. Kaebajale vastuste andmisel ei rikutud ühtegi õigusnormi ega ületatud kaalutlusõiguse piire. KOHTU SEISUKOHT 2.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Tutvunud Sergei Olari kaebuse, selle lisa ning Kaitsepolitseiameti poolt edastatud dokumentide ning vastusega, asub kohus seisukohale, et S. Olari kaebus Kaitsepolitseiameti peale tuleb tagastada. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

  1. Kaebaja on ühe nõudena palunud kohustada Kaitsepolitseiametit saatma
  2. septembri
  3. a asitõendi vaatlusprotokoll kriminaalasjas nr 14913000014 ekspertiisi ja kindlaks tegema, kas seal kirjeldatud relv oli
  4. septembril 2014 laskekõlbulik. Kohtule arusaadavalt ei ole kaebaja rahul
  5. septembril 2014 toimunud uurimistoimingu tulemustega, mis kajastati asitõendi (püstol) vaatlusprotokollis (tl 2).

§ 4

lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kaebaja soovib käesolevas asjas vaidlustada vaatluse kui kriminaalmenetluse toimingu tulemust. Uurimisasutuse menetlustoimingu vaidlustamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustik (KrMS), mille § 228 lg 1 kohaselt saab uurimisasutuse menetlustoimingu peale esitada kaebuse prokuratuurile (enne süüdistusakti koostamist). Kui süüdistusakt on juba kohtusse saadetud, siis edastatakse kaebus kriminaalasja arutavale kohtule ehk maakohtule (KrMS § 228 lg 6). Seega ei ole halduskohtu pädevuses kriminaalasjas teostatud toimingute õiguspärasuse kontroll ning halduskohus ei saa kohustada uurimisasutust tegema täiendavaid menetlustoiminguid. Kaebajal olid kriminaalasja arutamise ajal olemas õiguskaitsevahendid vaidlustamaks asitõendi vaatlusprotokollis kajastatut.

§ 121

lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Lähtudes eeltoodust tuleb S. Olari kaebuse nõue, milles palutakse kohustada Kaitsepolitseiametit saatma asitõendi vaatlusprotokoll ekspertiisi ja tegema kindlaks relva laskekõlbulikkus, tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

  1. Kaebaja on ühe nõudena palunud ka kontrollida M. Zolotarjovi
  2. septembri
  3. a vastuse nr 187-5 seaduslikkust. Kohus mõistab kaebaja tahet sellisena, et kaebaja on esitanud Kaitsepolitseiameti
  4. septembri
  5. a vastuse nr 187-5 õigusvastasuse tuvastamise nõude. 2

(4)3-19-1738 Kaitsepolitseiamet edastas kohtule
  1. septembril 2019 kaebaja
  2. augusti
  3. a taotluse ning sellele antud
  4. septembri
  5. a vastuse nr 187-
  6. Kaebaja
  7. augusti
  8. a pöördumine Kaitsepolitseiameti poole sisaldab ühte lauset. Kaebaja taotleb, et Kaitsepolitseiamet esitaks talle garantii, et amet ei riku rohkem Eesti Vabariigi seadusi ja inimõigusi (Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artiklid 3, 6 ja 34). Kaitsepolitseiamet on kaebajale vastanud ühe lausega, et nad on kaebaja taotlusega tutvunud. Arvestades kaebaja taotluse sisu, milles ei olnud esitatud ühtegi kaebaja subjektiivseid õigusi puudutavat nõuet, vaid abstraktne nõue Eesti Vabariigi seaduste ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sisalduva järgimiseks, leiab kohus, et Kaitsepolitseiameti poolt sellele ühe lausega vastamine, viidates sellele, et taotlusega on tutvutud, ei riiva kaebaja õigusi intensiivselt. Vastustaja ei ole jätnud kaebaja pöördumist tähelepanuta. Kuna kaebaja taotlus oli abstraktne ning Kaitsepolitseiamet on sellele vastuse andnud, siis on kohtu hinnangul kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebaja taotlusest saab välja lugeda, et ta soovib endale garantii andmist, et Kaitsepolitseiamet ei riku enam seadusi ja konventsiooni, kuid sellise kinnituskirja väljastamise kohustust ei tulene Kaitsepolitseiametile ühestki õigusaktist. Kaebaja pöördumine ei sisaldanud ühtegi taotlust, mida vastustaja oleks saanud või pidanud sisuliselt vastates lahendama.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Lähtudes eeltoodust tuleb S. Olari kaebuse nõue, milles palutakse kontrollida M. Zolotarjovi 5. septembri 2019. a vastuse nr 187-5 seaduslikkust, tagastada

§ 121lg 2 p 21 alusel.

5. Lisaks eelnevale on kaebaja palunud kaebuses kohustada Kaitsepolitseiameti ametnikku M. Zolotarjovi järgima Eesti Vabariigi seadusi ja andma kaebajale kirjalik garantii tema julgeoleku osas ning selles osas, et ei rikutaks enam Eesti Vabariigi seadusi. Kaebaja palub ka kohustada Kaitsepolitseid selleks, et kaebaja küsimustele ja taotlustele vastaks M. Zolotarjovi asemel teine ametnik. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 1 kohaselt võib isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Kohus märgib, et Kaitsepolitseiamet kui valitsusasutus ning seal töötavad ametnikud peavad oma töös lähtuma Eesti Vabariigis kehtivatest seadustes ning ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis sisalduvast. Seega ei ole sellise kohustuse kohtuotsusega kinnitamine vajalik ning see ei puuduta kuidagi ka kaebaja subjektiivseid õigusi. Julgeolekut tagava garantiikirja väljastamine ei ole Kaitsepolitseiameti kohustus ning kui kaebaja leiab, et tema julgeolek on ohus, siis on tal võimalik konkreetsel juhul pöörduda Tartu Vangla, kus ta kaebuse esitamise hetkel viibis, või Politsei- ja Piirivalveameti poole. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et tema pöördumistele ei tohiks vastata konkreetne ametnik.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Arvestades seda, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma subjektiivse õiguse kaitseks (

§ 44lg 1), tuleb S.

Olari kaebus käesolevas punktis kirjeldatud nõuete osas tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel. 3

(4)3-19-1738 6. Kohus tagastab kaebuse tervikuna, tuginedes

§ 121

lg 1 p-le 1 ning

§ 121lg 2 p-dele 1 ja 21.

Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus võtta seisukoht Kaitsepolitseiameti taotluse osas, milles palutakse kaaluda Tartu Halduskohtus olevate S. Olari kohtuasjade liitmist ühte menetlusse. Seetõttu jätab kohus kohtuasjade liitmise taotluse läbi vaatamata. 7.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.