TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1740 Määruse kuupäev 23. september 2019 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Andrus Liivandi kaebus Tartu Vangla tegevuse (1. augustil 201

§ 121lg 4, § 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Andrus Liivandi (kaebaja) esitas
2. juulil 2019 Tartu Vanglale taotluse võimaldada helistada
3. augustil 2019 advokaadile. Tartu Vangla märkis taotlusele „Luban vastavalt üksuse võimalustele“.
4. A. Liivandi esitas
5. augustil 2019 vanglale pöördumise, milles soovis teada, miks tal ei lubatud
6. augustil 2019 advokaadile helistada.
7. Tartu Vangla vastas
8. septembril 2019 kaebaja märgukirjale seoses helistamisega.
9. Andrus Liivandi esitas
10. septembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tegevuse ja vangla
11. septembri
12. a vastuse nr 2-3/1938-2 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on seisukohal, et vangla piiras alusetult ja põhjendamatult advokaadile helistamist. Ühtlasi ei ole vangla selgitanud, miks kaebajal ei võimaldatud taotluse alusel helistada. Kaebus kannab preventiivset eesmärki ja tõhusamaid vahendeid õiguste kaitseks kaebaja hinnangul ei ole. KOHTU SEISUKOHT
13. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebaja tahteks on, et kohus tuvastaks vangla tegevuse õigusvastasuse, sest vangla ei võimaldanud kaebajal
2. augustil 2019 helistada advokaadile. Kaebaja taotleb ka vangla
3. septembri
4. a vastuse nr 2-3/1938-2 õigusvastaseks tunnistamist. Kaebaja selgitab, et tuvastamiskaebus on esitatud preventiivsel eesmärgil ja tõhusamaid vahendeid õiguste kaitseks ei ole.
5. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus (

§ 121lg 2 p 1).

Kohus ei nõustu kaebajaga ning leiab, et kaebajal on õiguste kaitseks tõhusam õiguskaitsevahend (

§ 45lg 2).

Kohtu hinnangul ei ole kaebajal praeguses asjas tuvastamiskaebuse esitamiseks põhjendatud huvi. Vangla tegevuse ja vastuse õigusvastasuse tuvastamine ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda eesmärki. Kui kohus peaks tuvastama vangla tegevuse õigusvastasuse, ei too see kaasa kaebajale võimalust graafikuväliselt mistahes ajal helistada. Kaebajal on oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, esitades graafikuvälisel ajal telefoni kasutamise võimaldamiseks kohustamisnõude. Kui tegemist on kiireloomuliste asjaolude ilmnemisega, siis ei ole selle nõude raames välistatud ka esialgse õiguskaitse kohaldamine. Juhul, kui kaebaja aga leiab, et helistamise mittevõimaldamisega on talle tekitatud kahju, siis tuleks kaebajal oma õiguste kaitseks esitada kahjunõue. Kahju hüvitamise ja kohustamisnõude saab kohtule esitada, kui kaebaja läbib kohustusliku kohtueelse menetluse. Kuigi vangla leiab vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole esitanud vaiet seoses sellega, et ta ei saanud

1. augustil 2019 advokaadile helistada, on kohus vastupidisel seisukohal. Kaebaja esitas vanglale taotluse advokaadile helistamise võimaldamiseks. Kaebaja advokaadile helistada ei saanud. Kaebaja esitas
2. augustil 2019 vanglale toimingu põhjendamise nõude, millele vangla vastas
3. septembril
4. Kaebaja esitas vangla vastusele vaide, mis on hetkel vangla menetluses. Seega on kohtu hinnangul käimas vaidemenetlus, mille raames peab vangla mh hindama, kas kaebajale keelduti õiguspäraselt helistamise mittevõimaldamisest. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajal on tõhusam õiguskaitsevahend kohustamiskaebuse esitamine, mille esitamine on võimalik pärast vaidemenetluse läbimist.
5. Kuna kaebaja õiguste kaitseks leidub tõhusamaid vahendeid, siis ei ole selles asjas tuvastamiskaebuse esitamine

§ 45lg 2 kohaselt lubatud ning kaebus kuulub tagastamisele.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2