← Eesti

4-19-2231/11

Obsah (6)§ 236§ 33§ 223§ 169§ 2§ 7431

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. septembril 2019. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-19-2231 Kohtukoosseis Kohtunik Peet

) § 236 lg 1 järgi. 3. Lõpetada väärteomenetlus

§ 236lg 1 osas VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

  1. Edastada kohtuotsus Ülo Kuusikule, tema kaitsjale ja PPA Lõuna Prefektuurile. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtuotsusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik
  2. 27.02.
  3. a koostas kohtuväline menetleja väärteoprotokolli (tl-d 48-49) selle kohta, et 14.09.
  4. a kella 10.35 ajal X linnas X juures Ülo Kuusik, juhtides mootorsõidukit Scania P94 registreerimisnumbriga XXX, ei veendunud tagurdamisel piisavalt selle manöövri ohutuses, mistõttu sõitis korduvalt külge X korteriühistule kuuluvale aiale ja Ühisteenused ASile kuuluvale liiklusmärgile. Ehkki Ülo Kuusik osales mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, kus tekitati varaline kahju, jättis ta välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku. Selle asemel lahkus ta sündmuskohalt ega teatanud liiklusõnnetusest politseile. Oma tegevusega rikkus Ülo Kuusik

§ 33

lg 2 p 8 ja § 169 lg 4 p 4 ja lg-t 5 ning pani toime

§ 223lg 1 ja § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

  1. PPA Lõuna Prefektuuri 27.03.
  2. a otsusega väärteoasjas nr 2780,18,009665 (tl-d 41-42) lõpetati menetlus Ülo Kuusikule

§ 223

lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo osas otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

§ 236

lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest määras kohtuväline menetleja Ülo Kuusikule rahatrahvi 20 trahviühikut ehk 80 eurot.

  1. 11.04.
  2. a esitas Ülo Kuusik oma kaitsja vahendusel Tartu Maakohtule eelnimetatud otsuse peale kaebuse (tl-d 1-25), kuna on seisukohal, et tema karistamine ka

§ 236järgi ei ole õiguspärane.

Esiteks leitakse kaebuses, et tõendamist ei ole leidnud fakt, et Ülo Kuusik osales väärteoprotokollis kirjeldatud liiklusõnnetuses, kuna seda ainukesena kinnitanud tunnistaja T.L. ütlused sisaldavad olulisi vasturääkivusi ega ole seetõttu usaldusväärsed. Teiseks jääb väärteoprotokollis ebaselgeks, millist konkreetset

§ 169

lg 4 p-s 4 ja lg-s 5 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumist Ülo Kuusikule ette heideti. Kolmandaks ei ole tõendatud, et menetlusalune isik teadis, et ta liiklusõnnetuse põhjustas. Nimelt kaalub Ülo Kuusiku juhitud sõiduk Scania P94 ilma veoseta ca 10 tonni ning kergete objektide, nt liiklusmärgi või võrkaia vastu tagurdades on tõenäoline, et veokijuht ise seda ei tajugi. Ka Ülo Kuusik ise on oma ütlustes väitnud, et ei ole endale teadaolevalt väärteoprotokollis kirjeldatud liiklusõnnetust põhjustanud. Kuna

236 lg-s 1 kirjeldatud teo saab toime panna üksnes selline isik, kes on teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, siis puuduvad Ülo Kuusiku käitumises

§ 236lg-s 1 toodud teo koosseisulised tunnused.

Seega tuleks käesolev väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Isegi kui kohus leiab, et Ülo Kuusiku käitumises esinesid

§ 236

lg-s 1 toodud väärteotunnused, siis taotleb kaebuse esitaja, et kohus lõpetaks väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel.

  1. Kohtuväline menetleja esitas kohtule kirjaliku seisukoha (tl-d 36-37), milles ei nõustu kaebusega, vaid palub jätta selle rahuldamata ja otsuse muutmata. 2
  2. Kohtumenetluse pooled nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (vt tl-d 6 ja 37). Kohtu seisukoht
  3. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Kohus leiab, et on olemas alused lahendamaks kaebust kirjalikus menetluses – kohus on PPA Lõuna Prefektuurile kui kohtumenetluse teisele poolele saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha kaebuse suhtes ning mõlemad kohtumenetluse pooled on teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta, vaid on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Seega kohus, kirjalikus menetluses uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab alljärgnevat.
  4. Väärteoprotokollis heidetakse Ülo Kuusikule ette väärtegu

§ 223lg 1 järgi ehk seda, et tema 14.09.2018.

a kella 10.35 ajal X linnas X juures, juhtides mootorsõidukit Scania P94 registreerimisnumbriga XXX, ei veendunud tagurdamisel piisavalt selle manöövri ohutuses, mistõttu sõitis korduvalt külge X korteriühistule kuuluvale aiale ja Ühisteenused AS-ile kuuluvale liiklusmärgile.

§ 223

lg 1 näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Tunnistaja A.V. ütlused (vt tl-d 52-53) ja X linnas X maja juures 14.09.

  1. a kella 12.17 ajal toimetatud sündmuskoha vaatluse protokoll koos sellele lisatud fototabelitega (vt tl-d 59-64) tõendavad kogumis, et sündmuskoha vaatluse protokollis nimetatud ajal esinesid X kinnistut ümbritseval metallaial selle X poolses osas kahjustused – paindunud olid üks aiapaneel ning aiapostid –, samuti oli paindunud X tänava ning X asuva maja tagant kulgeva tee ristumiskohal paiknev AS-i Ühisteenused liiklusmärk. Seejuures tõendavad tunnistaja A.V.ütlused, et veel eelmisel päeval, seega 13.09.
  2. a oli X kinnistut ümbritsev aed olnud terve. Tunnistaja T.L. ütluste kohaselt tekitas eelkirjeldatud objektide kahjustused X asuvasse Comarketisse kaupa vedanud Scania registreerimisnumbriga XXX juht ebaõnnestunud manööverdamise käigus 14.09.
  3. a kella 10.35 paiku. Nimelt selgub tema ütlustest, et olles X asuvas Comarketi kontoris tööl, nägi ta aknast välja vaadates, kuidas X tänava poolsel sissesõidul manööverdas kaubaauto Scania registreerimisnumbriga XXX. Ta nägi, kuidas see veoauto tagurdas vastu X aeda ja liiklusmärki. Veoauto sõitis korra edaspidi ja siis tagurdas siis uuesti vastu, seekord juba tugevamini. Seejärel parkis veoauto Comarketi laohoone ette ning hakkas kaupa laadima. Pärast ca 10 minutist maha laadimist veoauto lahkus. (Vt tl-d 54-55). Menetlusaluse isiku Ülo Kuusiku ütlustest (vt tl 50) selgub, et nimetatud Scaniat juhib tema. Samas seab ta kohtule esitatud kaebuses – tõsi, seda küll temale

§ 236

lg 1, mitte aga

§ 223

lg 1 järgi inkrimineeritava teo kontekstis, - kahtluse alla, et X kinnistut ümbritseva metallaia ning AS-i Ühisteenused liiklusmärgile eespool kirjeldatud kahjustused tekitas tema. 3 Nimelt leitakse seal, et liiklusõnnetuse põhjustamine Ülo Kuusiku poolt ei ole tõendatud. Ainukeseks sellekohaseks tõendiks on T.L.ütlused, kuid neis esinevad olulised vasturääkivused ja seega ei ole need usaldusväärsed. Kohus sellega ei nõustu. T.L.ütlustes ei ole võimalik tuvastada ühtki vasturääkivust, olulistest rääkimata. Tunnistaja ütlused käsitlevad tema poolt vahetult kogetut (nähtut), olles samas loogilised ja detailsed. Lisaks riimuvad need (nt toimepanemise aja ning asjadele tekitatud kahjustuste osas) teiste tõenditega, mis käesolevas väärteoasjas on kogutud. Sellest tulenevalt loeb kohus need ütlused usaldusäärseks ning võtab need otsuse tegemisel aluseks. Seega, kuna ka menetlusalune isik ise ei ole eitanud, et ta on XXX tänaval asuvasse Comarketisse kaupa vedanud (vt tema ütlused tl 50), siis on kohus erinevalt kaebuses esitatust seisukohal, et XXX ümbritsevale aiale ning liiklusmärgile mitmel korral otsa tagurdamine ning seeläbi nende kahjustamine menetlusaluse isiku Ülo Kuusiku poolt on igakülgset tõendamist leidnud.

§ 33

lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Seega oleks menetlusalune isik pidanud XXXX juures manööverdades olema hoolas ning enne (korduvalt) tagurdamist veenduma valitud liikumistrajektoori sobilikkuses või siis selles, et tema sõiduki taha ei jää objekte, millele ta võiks otsa tagurdada ning mis võiks seeläbi kahjustada saada. Manööverdamisel XXXX korteriühistule kuuluva aia ja Ühisteenused AS-ile kuuluva liiklusmärgi kahjustamine näitab, et Ülo Kuusik sellist hoolsuskohustust siiski ei täitnud. Järelikult rikkus Ülo Kuusik ettevaatamatusest

§ 33

lg 2 p 8 nõudeid ning, kuna ilmselgelt asjade kahjustamisega tekitatakse nende omanikele varaline kahju kas samaväärse asja soetamiseks või sama asja parandamiseks tehtavate kulutuste näol, realiseeris

§ 223lg-s 1 toodud koosseisu objektiivsed tunnused.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 8. Kohtuväline menetleja ei ole pidanud vajalikuks Ülo Kuusiku karistamist

§ 223

lg 1 järgi, vaid on väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetanud otstarbekuse kaalutlustel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. Ülo Kuusiku käitumises puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Ülo Kuusiku enda suhtumine toimepandud teosse oli väheintensiivne, st et ta pani oma teo mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Lisaks ei olnud tema poolt tekitatud varaline kahju ilmselgelt oluline (KarS § 121 p 1). Seega ei ole ka Ülo Kuusiku süü suur. Kuna väärteomaterjalidest ei nähtu, et isikut oleks varem samalaadse teo eest karistatud ja samas puudub asja menetlemiseks avalik menetlushuvi, siis on kohtuväline menetleja õigustatult väärteomenetluse

§ 223lg 1 osas otstarbekuse kaalutlustel lõpetanud.

9. Veel heidetakse väärteoprotokollis Ülo Kuusikule ette väärtegu

§ 236lg 1 järgi, mis seisnes selles, et olles 14.09.2018.

a kella 10.35 ajal osalenud mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, kus tekitati varaline kahju (vt käesoleva kohtuotsuse p 8), jättis ta välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku ning lahkus selle asemel sündmuskohalt ega teatanud liiklusõnnetusest politseile. 4 Seega ei ole asjakohane kaebuses esitatud väide, et väärteoprotokollis jääb ebaselgeks, millist konkreetset

§ 169

lg 4 p-s 4 ja lg-s 5 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumist menetlusalusele isikule ette heideti – protokolli teokirjeldusest tuleb sõnaselgelt välja, et Ülo Kuusikule heidetake ette kahju saaja välja selgitamata jätmist ning varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku nimetamata jätmist. Tulles aga tagasi sisulise poole juurde, siis näeb

§ 236

lg 1 ette väärteokaristuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Liiklusõnnetuse legaaldefinitsiooni annab

§ 2p 2.

Selle kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Järelikult oli olukorra puhul, kus Ülo Kuusik tagurdas oma sõidukiga otsa XXXX kinnistut ümbritsevale aiale ja Ühisteenused AS-ile kuuluvale liiklusmärgile ning tekitas nende kahjustamisega asjade omanikele varalise kahju, tegu liiklusõnnetusega

§ 2

p 2 mõttes.

§ 169reguleerib juhi tegutsemist liiklusõnnetuse korral.

Selle paragrahvi 4. lõike kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Vastavalt

§ 169

lg 5

-le 1 tuleb lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Ülal leidis tõendamist, et liiklusõnnetuses inimesed viga ei saanud, tekkis vaid varaline kahju XXXX kinnistut ümbritseva aia ja Ühisteenused AS-ile kuuluva liiklusmärgi kahjustamise tõttu.

§ 169lg 4 kohaselt ei ole sellisel juhul vaja politseile liiklusõnnetusest teatada.

Seda aga vaid eeldusel, et ei esine teisi

§ 169lg-s 4 ja 5 toodud aluseid.

Käesoleva väärteoasja asjaolusid silmas pidades ei oleks pidanud politseile õnnetusest teatama, kui selles osalenud juht Ülo Kuusik ja varalise kahju saajad, s.o XXXX kinnistu ja liiklusmärgi omanikud oleks juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses olnud ühel meelel, oleks oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja oleks sellele alla kirjutanud. Nende nõuete täitmine oleks võimalik olnud aga vaid olukorras, kus liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht ning kahju saanud isikud oleks viibinud üheaegselt sündmuskohal. Tunnistajate T.L. ja A.V. ütlustest aga tuleneb, et ajal, mil Ülo Kuusik vastu XXXX kinnistut ümbritsevat aeda ja Ühisteenused AS-ile kuuluvat liiklusmärki tagurdas ning neid kahjustas, ei viibinud nende asjade omanikke, kellega oleks saanud vastutuse küsimuses kokkuleppele jõuda, sündmuskohal. Järelikult tuli Ülo Kuusikul jääda sündmuskohale ning

§ 169lg 5 kohaselt teatada liiklusõnnetusest koheselt politseile.

Tunnistaja T.L .ütlustest aga ilmneb, et pärast XXXX aia 5 ja liiklusmärgi vastu tagurdamist asus kaubaauto juht, st Ülo Kuusik kaupa maha laadima ning kui see oli tehtud, lahkus sündmuskohalt (vt tl-d 54-55). Samas tuleneb menetlusaluse isiku ütlustest (vt tl 50), et tema ei saanud aru, et tagurdas vastu XXXX kinnistust ümbritsevat aeda ja Ühisteenused AS-ile kuuluvat liiklusmärki ning tekitas varalise kahju, ja järelikult ei saanud ta täita ka liiklusõnnetusega kaasnevat teatamiskohustust. Ka kaebuse põhiväide on, et kuna

236 lg-s 1 kirjeldatud teo saab toime panna üksnes selline isik, kes on teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, siis puuduvad Ülo Kuusiku käitumises

§ 236lg-s 1 toodud teo koosseisulised tunnused.

Kohus ei saa tõsikindlat välistada seda, et Ülo Kuusik tõesti ei saanud aru (ei teadnud), et põhjustas liiklusõnnetuse. Tema juhitud sõiduki Scania P94 üldteadaolevalt suurest massist tulenevalt ei pruukinud ta tajuda kergete objektide vastu tagurdamist. Samuti ei pruukinud ta pärast näha kahjustatud aeda ning liiklusmärki, kuna need asusid kauba maha laadimiseks peatunud sõidukist paremal, samal ajal, kui Ülo Kuusik juhina liikus sõiduki vasaku külje pool, eriti kui arvestada veel seda, et XXXX aia ja Comarketi vaheline kauba mahalaadimise ala oli väga väike (vt sündmuskoha vaatluse protokoll koos sellele lisatud fototabelitega tl-d 59-64), mistõttu suure massiga kaubaauto ahendas oluliselt selle juhi vaatevälja. Küll aga ei nõustu kohus seisukohaga, et menetlusalusele isikule ei saa ette heita teatamiskohustuse täitmata jätmist. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 23.11.2006. a otsuses asunud seisukohale, et

§ 7431

lg-s 1 (kehtiva õiguse kohaselt

§ 236

lg-s 1) sätestatud väärteo subjektiivne koosseis ei nõua tingimata tahtlust (st teadlikkust), vaid et seda võib täita ka ettevaatamatusest, nt kui isik ei saa aru, et liiklusõnnetus aset leidis, kuigi oleks pidanud sellest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral aru saama (vt väärteoasi nr 3-1-1-102-06 p 6). Kohus leiab, et Ülo Kuusikule tulebki ette heita tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse puudumist. Nagu kohus märkis juba ülal, on XXXX kinnistut ümbritseva aia ja Comarketi vaheline kauba mahalaadimise ala, kus Jüri Kuusik kaubaautoga manööverdas, väga väike. Kitsad on ka sellega külgnevad tee ning ristmik. Samas oli Ülo Kuusiku juhitavaks sõidukiks Scania P94, mis vastupidiselt manööverdamisalale on suur. Need asjaolud pidid ka Ülo Kuusikule olema selgesti teadvustatavad ning käsitletavas olukorras oleks temalt saanud mõistlikult eeldada, et pärast laadimisalale tagurdamist väljub ta sõidukist, kontrollimaks, kas tema manööver kulges ohutult. Sellisel juhul oleks ta näinud kahjustatud objekte ning tal oleks pidanud tekkima kahtlus, et need on tekkinud tema käitumise tagajärjel. Kuna Ülo Kuusik aga ei olnud piisavalt kohusetundlik ega teinud seda, siis ei teadvustanud ta ka liiklusõnnetuse toimumist ning neid tingimusi, mis oleks nõudnud politseile teatamist. Järelikult rikkus ta ettevaatamatusest (hooletusest KarS § 18 lg 3 järgi)

§ 169

lg 4 ja 5 nõudeid ja pani toime

§ 236

lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise, kui teatamine oli kohustuslik. Ka siin ei tuvastanud kohus õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 10. Samas tuleb märkida, et Ülo Kuusiku käitumises puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Siingi tuleb arvestada, et Ülo Kuusiku enda suhtumine toimepandud teosse oli väheintensiivne, st et ta pani oma teo mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Lisaks ei olnud liiklusõnnetus, millest menetlusalune isik teatamata jättis, ulatuslik, pigem oli tegu 6 pisiõnnetusega. Seega ei ole Ülo Kuusik süü suur. Kuna Ülo Kuusik on oma senises elus käitunud õiguskuulekalt ning puudub ka avalik menetlushuvi, siis leiab kohus erinevalt kohtuvälisest menetlejast, et ka

§ 236

lg 1 järgse teo osas tuleb menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel lõpetada. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.