) § 236 lg 1 järgi. 3. Lõpetada väärteomenetlus
lg 2 p 8 ja § 169 lg 4 p 4 ja lg-t 5 ning pani toime
lg 1 järgi inkrimineeritud väärteo osas otstarbekuse kaalutlustel VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo eest määras kohtuväline menetleja Ülo Kuusikule rahatrahvi 20 trahviühikut ehk 80 eurot.
Esiteks leitakse kaebuses, et tõendamist ei ole leidnud fakt, et Ülo Kuusik osales väärteoprotokollis kirjeldatud liiklusõnnetuses, kuna seda ainukesena kinnitanud tunnistaja T.L. ütlused sisaldavad olulisi vasturääkivusi ega ole seetõttu usaldusväärsed. Teiseks jääb väärteoprotokollis ebaselgeks, millist konkreetset
lg 4 p-s 4 ja lg-s 5 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumist Ülo Kuusikule ette heideti. Kolmandaks ei ole tõendatud, et menetlusalune isik teadis, et ta liiklusõnnetuse põhjustas. Nimelt kaalub Ülo Kuusiku juhitud sõiduk Scania P94 ilma veoseta ca 10 tonni ning kergete objektide, nt liiklusmärgi või võrkaia vastu tagurdades on tõenäoline, et veokijuht ise seda ei tajugi. Ka Ülo Kuusik ise on oma ütlustes väitnud, et ei ole endale teadaolevalt väärteoprotokollis kirjeldatud liiklusõnnetust põhjustanud. Kuna
236 lg-s 1 kirjeldatud teo saab toime panna üksnes selline isik, kes on teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, siis puuduvad Ülo Kuusiku käitumises
Seega tuleks käesolev väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Isegi kui kohus leiab, et Ülo Kuusiku käitumises esinesid
lg-s 1 toodud väärteotunnused, siis taotleb kaebuse esitaja, et kohus lõpetaks väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel.
a kella 10.35 ajal X linnas X juures, juhtides mootorsõidukit Scania P94 registreerimisnumbriga XXX, ei veendunud tagurdamisel piisavalt selle manöövri ohutuses, mistõttu sõitis korduvalt külge X korteriühistule kuuluvale aiale ja Ühisteenused AS-ile kuuluvale liiklusmärgile.
lg 1 näeb ette väärteokaristuse mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Tunnistaja A.V. ütlused (vt tl-d 52-53) ja X linnas X maja juures 14.09.
lg 1, mitte aga
lg 1 järgi inkrimineeritava teo kontekstis, - kahtluse alla, et X kinnistut ümbritseva metallaia ning AS-i Ühisteenused liiklusmärgile eespool kirjeldatud kahjustused tekitas tema. 3 Nimelt leitakse seal, et liiklusõnnetuse põhjustamine Ülo Kuusiku poolt ei ole tõendatud. Ainukeseks sellekohaseks tõendiks on T.L.ütlused, kuid neis esinevad olulised vasturääkivused ja seega ei ole need usaldusväärsed. Kohus sellega ei nõustu. T.L.ütlustes ei ole võimalik tuvastada ühtki vasturääkivust, olulistest rääkimata. Tunnistaja ütlused käsitlevad tema poolt vahetult kogetut (nähtut), olles samas loogilised ja detailsed. Lisaks riimuvad need (nt toimepanemise aja ning asjadele tekitatud kahjustuste osas) teiste tõenditega, mis käesolevas väärteoasjas on kogutud. Sellest tulenevalt loeb kohus need ütlused usaldusäärseks ning võtab need otsuse tegemisel aluseks. Seega, kuna ka menetlusalune isik ise ei ole eitanud, et ta on XXX tänaval asuvasse Comarketisse kaupa vedanud (vt tema ütlused tl 50), siis on kohus erinevalt kaebuses esitatust seisukohal, et XXX ümbritsevale aiale ning liiklusmärgile mitmel korral otsa tagurdamine ning seeläbi nende kahjustamine menetlusaluse isiku Ülo Kuusiku poolt on igakülgset tõendamist leidnud.
lg 2 p 8 sätestab, et juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Seega oleks menetlusalune isik pidanud XXXX juures manööverdades olema hoolas ning enne (korduvalt) tagurdamist veenduma valitud liikumistrajektoori sobilikkuses või siis selles, et tema sõiduki taha ei jää objekte, millele ta võiks otsa tagurdada ning mis võiks seeläbi kahjustada saada. Manööverdamisel XXXX korteriühistule kuuluva aia ja Ühisteenused AS-ile kuuluva liiklusmärgi kahjustamine näitab, et Ülo Kuusik sellist hoolsuskohustust siiski ei täitnud. Järelikult rikkus Ülo Kuusik ettevaatamatusest
lg 2 p 8 nõudeid ning, kuna ilmselgelt asjade kahjustamisega tekitatakse nende omanikele varaline kahju kas samaväärse asja soetamiseks või sama asja parandamiseks tehtavate kulutuste näol, realiseeris
Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 8. Kohtuväline menetleja ei ole pidanud vajalikuks Ülo Kuusiku karistamist
lg 1 järgi, vaid on väärteomenetluse VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel lõpetanud otstarbekuse kaalutlustel. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga. Ülo Kuusiku käitumises puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Ülo Kuusiku enda suhtumine toimepandud teosse oli väheintensiivne, st et ta pani oma teo mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Lisaks ei olnud tema poolt tekitatud varaline kahju ilmselgelt oluline (KarS § 121 p 1). Seega ei ole ka Ülo Kuusiku süü suur. Kuna väärteomaterjalidest ei nähtu, et isikut oleks varem samalaadse teo eest karistatud ja samas puudub asja menetlemiseks avalik menetlushuvi, siis on kohtuväline menetleja õigustatult väärteomenetluse
9. Veel heidetakse väärteoprotokollis Ülo Kuusikule ette väärtegu
a kella 10.35 ajal osalenud mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, kus tekitati varaline kahju (vt käesoleva kohtuotsuse p 8), jättis ta välja selgitamata kahju saaja ning nimetamata varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku ning lahkus selle asemel sündmuskohalt ega teatanud liiklusõnnetusest politseile. 4 Seega ei ole asjakohane kaebuses esitatud väide, et väärteoprotokollis jääb ebaselgeks, millist konkreetset
lg 4 p-s 4 ja lg-s 5 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumist menetlusalusele isikule ette heideti – protokolli teokirjeldusest tuleb sõnaselgelt välja, et Ülo Kuusikule heidetake ette kahju saaja välja selgitamata jätmist ning varalise kahju tekitamise eest vastutava isiku nimetamata jätmist. Tulles aga tagasi sisulise poole juurde, siis näeb
lg 1 ette väärteokaristuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik. Liiklusõnnetuse legaaldefinitsiooni annab
Selle kohaselt on liiklusõnnetus juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Järelikult oli olukorra puhul, kus Ülo Kuusik tagurdas oma sõidukiga otsa XXXX kinnistut ümbritsevale aiale ja Ühisteenused AS-ile kuuluvale liiklusmärgile ning tekitas nende kahjustamisega asjade omanikele varalise kahju, tegu liiklusõnnetusega
p 2 mõttes.
Selle paragrahvi 4. lõike kohaselt ei ole liiklusõnnetusest vaja politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Vastavalt
lg 5
-le 1 tuleb lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Ülal leidis tõendamist, et liiklusõnnetuses inimesed viga ei saanud, tekkis vaid varaline kahju XXXX kinnistut ümbritseva aia ja Ühisteenused AS-ile kuuluva liiklusmärgi kahjustamise tõttu.
Seda aga vaid eeldusel, et ei esine teisi
Käesoleva väärteoasja asjaolusid silmas pidades ei oleks pidanud politseile õnnetusest teatama, kui selles osalenud juht Ülo Kuusik ja varalise kahju saajad, s.o XXXX kinnistu ja liiklusmärgi omanikud oleks juhtumi põhjusi hinnates vastutuse küsimuses olnud ühel meelel, oleks oma arvamuse kirjalikult vormistanud, nimetades kahju tekitamise eest vastutava isiku, ja oleks sellele alla kirjutanud. Nende nõuete täitmine oleks võimalik olnud aga vaid olukorras, kus liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juht ning kahju saanud isikud oleks viibinud üheaegselt sündmuskohal. Tunnistajate T.L. ja A.V. ütlustest aga tuleneb, et ajal, mil Ülo Kuusik vastu XXXX kinnistut ümbritsevat aeda ja Ühisteenused AS-ile kuuluvat liiklusmärki tagurdas ning neid kahjustas, ei viibinud nende asjade omanikke, kellega oleks saanud vastutuse küsimuses kokkuleppele jõuda, sündmuskohal. Järelikult tuli Ülo Kuusikul jääda sündmuskohale ning
Tunnistaja T.L .ütlustest aga ilmneb, et pärast XXXX aia 5 ja liiklusmärgi vastu tagurdamist asus kaubaauto juht, st Ülo Kuusik kaupa maha laadima ning kui see oli tehtud, lahkus sündmuskohalt (vt tl-d 54-55). Samas tuleneb menetlusaluse isiku ütlustest (vt tl 50), et tema ei saanud aru, et tagurdas vastu XXXX kinnistust ümbritsevat aeda ja Ühisteenused AS-ile kuuluvat liiklusmärki ning tekitas varalise kahju, ja järelikult ei saanud ta täita ka liiklusõnnetusega kaasnevat teatamiskohustust. Ka kaebuse põhiväide on, et kuna
236 lg-s 1 kirjeldatud teo saab toime panna üksnes selline isik, kes on teadlik liiklusõnnetuse toimumisest, siis puuduvad Ülo Kuusiku käitumises
Kohus ei saa tõsikindlat välistada seda, et Ülo Kuusik tõesti ei saanud aru (ei teadnud), et põhjustas liiklusõnnetuse. Tema juhitud sõiduki Scania P94 üldteadaolevalt suurest massist tulenevalt ei pruukinud ta tajuda kergete objektide vastu tagurdamist. Samuti ei pruukinud ta pärast näha kahjustatud aeda ning liiklusmärki, kuna need asusid kauba maha laadimiseks peatunud sõidukist paremal, samal ajal, kui Ülo Kuusik juhina liikus sõiduki vasaku külje pool, eriti kui arvestada veel seda, et XXXX aia ja Comarketi vaheline kauba mahalaadimise ala oli väga väike (vt sündmuskoha vaatluse protokoll koos sellele lisatud fototabelitega tl-d 59-64), mistõttu suure massiga kaubaauto ahendas oluliselt selle juhi vaatevälja. Küll aga ei nõustu kohus seisukohaga, et menetlusalusele isikule ei saa ette heita teatamiskohustuse täitmata jätmist. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium oma 23.11.2006. a otsuses asunud seisukohale, et
lg-s 1 (kehtiva õiguse kohaselt
lg-s 1) sätestatud väärteo subjektiivne koosseis ei nõua tingimata tahtlust (st teadlikkust), vaid et seda võib täita ka ettevaatamatusest, nt kui isik ei saa aru, et liiklusõnnetus aset leidis, kuigi oleks pidanud sellest tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral aru saama (vt väärteoasi nr 3-1-1-102-06 p 6). Kohus leiab, et Ülo Kuusikule tulebki ette heita tähelepanelikkuse ja kohusetundlikkuse puudumist. Nagu kohus märkis juba ülal, on XXXX kinnistut ümbritseva aia ja Comarketi vaheline kauba mahalaadimise ala, kus Jüri Kuusik kaubaautoga manööverdas, väga väike. Kitsad on ka sellega külgnevad tee ning ristmik. Samas oli Ülo Kuusiku juhitavaks sõidukiks Scania P94, mis vastupidiselt manööverdamisalale on suur. Need asjaolud pidid ka Ülo Kuusikule olema selgesti teadvustatavad ning käsitletavas olukorras oleks temalt saanud mõistlikult eeldada, et pärast laadimisalale tagurdamist väljub ta sõidukist, kontrollimaks, kas tema manööver kulges ohutult. Sellisel juhul oleks ta näinud kahjustatud objekte ning tal oleks pidanud tekkima kahtlus, et need on tekkinud tema käitumise tagajärjel. Kuna Ülo Kuusik aga ei olnud piisavalt kohusetundlik ega teinud seda, siis ei teadvustanud ta ka liiklusõnnetuse toimumist ning neid tingimusi, mis oleks nõudnud politseile teatamist. Järelikult rikkus ta ettevaatamatusest (hooletusest KarS § 18 lg 3 järgi)
lg 4 ja 5 nõudeid ja pani toime
lg-s 1 sätestatud väärteo, s.o liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise, kui teatamine oli kohustuslik. Ka siin ei tuvastanud kohus õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. 10. Samas tuleb märkida, et Ülo Kuusiku käitumises puuduvad KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud. Siingi tuleb arvestada, et Ülo Kuusiku enda suhtumine toimepandud teosse oli väheintensiivne, st et ta pani oma teo mitte tahtlikult, vaid ettevaatamatusest. Lisaks ei olnud liiklusõnnetus, millest menetlusalune isik teatamata jättis, ulatuslik, pigem oli tegu 6 pisiõnnetusega. Seega ei ole Ülo Kuusik süü suur. Kuna Ülo Kuusik on oma senises elus käitunud õiguskuulekalt ning puudub ka avalik menetlushuvi, siis leiab kohus erinevalt kohtuvälisest menetlejast, et ka
lg 1 järgse teo osas tuleb menetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel lõpetada. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.