TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud selgitused 3-19-1700 11. september 2019 Karin

) § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kohtupraktika põhjal kehtib kohustusliku kohtueelse menetluse nõue ka siis, kui isik esitab talle kui kinnipeetavale tekitatud kahju hüvitamise nõude ajal, mil ta enam vanglas ei viibi. Kaebaja on küll esitanud vastustajale kahju hüvitamise taotluse, kuid seda ei ole veel tagastatud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Vastustaja saatis kaebajale 29.08.2019 kirja, milles määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 30 päeva kirja kättesaamisest. See tähtaeg ei ole möödunud. Vastustaja on kirjas eksitavalt kasutanud sõnastust, nagu oleks ta kahju hüvitamise taotluse tagastanud. Kohtu hinnangul on vastustaja siiski teinud haldusmenetluse seaduse § 15 lg 2 sätestatud menetlustoimingu ehk määranud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Vastustaja saatis küll kaebajale tagasi kahju hüvitamise taotluse originaali, kuid tegi seda tõlkimise hõlbustamiseks. Tegemist ei ole kahju hüvitamise taotluse tagastamisega VangS § 11 lg 8 tähenduses. Kaebajal on võimalik kõrvaldada esindaja abil taotluse puudused ning esitada kaebus uuesti pärast seda, kui kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Kuna kaebus tagastatakse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks. 6.

§ 25

lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt ei ole halduskohtumenetluses teovõimet piiratud teovõimega isikul tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 tähenduses, kui seadus ei sätesta teisiti. Täisealisel piiratud teovõimega isikul on halduskohtumenetluses siiski teovõime, kui kohtu hinnangul ei puuduta teovõime piiratus haldusasja. 2 TsÜS § 8 lg 2 alusel on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kohtuasja 1-10-15970 andmete põhjal viibib kaebaja vangistuses alates 30.01.

1. Kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik, tema elamisluba tunnistati kehtetuks Politsei- ja Piirivalveameti 22.08.2012.a otsusega ning tema suhtes kohaldati sissesõidukeeldu 10 aastaks Siseministeeriumi 28.06.2016.a otsusega. Kaebaja karistusaeg oleks lõppenud 26.01.
2. Kuna kaebaja on kohtumääruse alusel sundravil, siis on kaebajal praegu õiguslik alus Eestis viibida (välismaalaste seaduse § 43 lg 1 p 5). Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kaebaja oleks vahetult pärast vastavate otsuste tegemist vaidlustanud tema elamisloa kehtetuks tunnistamist või tema suhtes sissesõidukeelu kohaldamist. Kaebaja on pöördunud viimastel aastatel kohtu poole mitmete avaldustega, mis tagastati, kuna nõuded ei olnud arusaadavad või nõuetekohaselt esitatud või kaebaja ei kõrvaldanud avalduse puudusi. Näiteks kohtuasjas 2-19-12280 soovis kaebaja saavutada põlvnemise tuvastamist pärimisõiguse teostamise eesmärgil, kohtuasjas 3-19-693 riigi õigusabi elamisloa taotlemiseks, puude määramiseks ja riigist lahkumiseks, kohtuasjades 3-19-43 ja 3-19-108 Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamist, kohtuasjas 2-18-16712 saada selgust seoses tema vastu esitatud nõuete täitmisega kaebaja korteri müügist saadud raha arvel jne. Viimati on kaebaja esitanud kohtuasjas 2-19-13318 kohtule avalduse, milles ta väidab, et sotsiaaltöötaja ei aidanud teda elamisloa taotlemisel, ta ei saa pensioni, ta ei saa aru oma staatusest, ta võib olla huvitatud tema saatmisest Venemaale. Kaebaja suhtes võib tõusetuda küsimus tema väljasaatmisest. Samas tuleneb kohtuasja 1-10-15970 andmetest, et probleemid kaebaja vaimse tervisega algasid juba karistusaja alguses. Kaebajal võis olla varem ja võib olla praegu raskusi oma õiguste teostamisega. Kohtu käsutuses olevatest andmetest ei saa üheselt aru, kas kaebaja pöördub järjestikku kohtu poole pahauskselt, jättes kohtu nõuded ja ettepanekud täitmata, või kaebaja teovõime ei ole piisav selleks, et teostada iseseisvalt oma õigusi, sh osaleda haldus- ja kohtumenetlustes.
3. Kohus ei tõstata ja ei lahenda küsimust, kas kaebajal on halduskohtumenetlusteovõime menetlusosalisena praeguses kohtuasjas. Kohtuasja menetluse jätkamine ei ole mingil juhul võimalik, kuna kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Sel juhul ei ole otstarbekas algatada kaebaja teovõime hindamist praeguse kohtuasja raames. Kohus peab kaebaja õiguste kaitseks vajalikuks ja piisavaks riigi õigusabi määramist ja teate edastamist kaebaja eestkoste vajaduse kohta (määruse punktid 8-10).
4. Kohus rahuldab riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 alusel kaebaja riigi õigusabi taotluse ning annab kaebajale õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kaebaja on pikka aega olnud kinnipeetav, praegu viibib kaebaja sundravil psühhiaatriakliinikus. Kaebaja suhtes toimub täitemenetlus. Kohus järeldab eeltoodust, et kaebaja ei suuda ise õigusteenuse eest tasuda. RÕS § 7 lg 1 sätestatud aluseid riigi õigusabi andmisest keeldumiseks ei esine. Kaebaja küll soovib saavutada muuhulgas mittevaralise kahju hüvitamist ja tema nõude eduväljavaateid ei ole hetkel võimalik hinnata, kuid kohus peab oluliseks seda, et kaebaja võimaliku piiratud teovõime korral ei jääks tema õigused kaitseta. Kohtuasja asjaoludel ei saa kaebajat pidada võimeliseks ise oma õigusi kaitsma.
5. Kohus annab riigi õigusabi järgmisteks tegevusteks: - kaebaja esindamine praeguses kohtuasjas, sh määruse vaidlustamisel; 3 - kaebaja esindamine kõigis tegevustes, mis on seotud nõudega, mida kaebaja soovis praeguses kohtuasjas esitada. Esindajal tuleb välja selgitada, milline on kaebaja nõude täpsem sisu ja alus, hinnata Tartu Vangla vastu nõude esitamise eduväljavaateid ning kui nõudel on eduväljavaateid, siis esindada kaebajat nõude esitamisel kohtueelses menetluses (sh määruse punktis 3 nimetatud haldusmenetluses) ja kohtus. Kui esindaja esitab oma ülesandeid täites kaebuse halduskohtule, siis tuleb selles ühtlasi ära tuua esindaja seisukoht kaeba teovõime olemasolu ja ulatuse kohta vastavas halduskohtumenetluses.
6. Perekonnaseaduse § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

§ 25

lg 6 sätestab, et kui kohus teeb kindlaks, et ilma eestkostjata täisealisel isikul puudub teovõime, või kui ilmneb vajadus isikule eestkoste seadmiseks sõltumata haldusasjast, teavitab kohus viivitamata menetlusosalise elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Kohtu hinnangul näitab määruse punktis 6 toodu, et kaebaja vajab sõltumata haldusasjast eestkostjat ehk isikut, kes jälgiks tema käekäiku ning esindaks terviklikult tema huve ja õigusi. Rahvastikuregistri andmetel oli kaebaja elukoha aadress 17.12.1991 - 01.02.2012 Tallinna linn, Kesklinna linnaosa, xxx (praegu xxx). Pärast seda on kaebaja viibinud pidevalt kinnipidamisasutustes. Kohtu hinnangul tuleb kaebaja elukohajärgseks kohalikuks omavalitsuseks pidada Tallinna linna. Kohus edastab määruse Tallinna linnale kui teate kaebajale eestkoste seadmise vajadusest. Ka perekonnaseaduse § 205 lg 3 ütleb, et eestkostjaks võib määrata valla- või linnavalitsuse, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud ehk selle valla- või linnavalitsuse, kust isik pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. 11.

§ 82

lg 1 ja 3 sätestavad, et kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse tõlgi. Kohus korraldab ise tõlgi leidmise, kui tõlgi leidmine on menetlusosalise jaoks võimatu või ebamõistlikult keeruline. Tõlkimise kulud kannab menetlusosaline. Tõlkimise kulude hüvitamiseks saab taotleda menetlusabi. Kohus edastab kaebajale määruse tõlke vene keelde. Määruse tõlgib kohtu tõlk. Õigusaktidega ei ole kehtestatud tasu, mida menetlusosaline peaks maksma kohtu tõlgi töö eest. Seega tõlkimise kulusid ei ole ning puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tõlkimise kulude osas. 12. Määrus sisaldab andmeid kaebaja tervisliku seisundi kohta. Kohus asendab

§ 175

lg 3 alusel omal algatusel määruse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega ning ei avalda määruse kirjeldavas ja põhjendavas osas toodud kohtuasjade numbreid. (allkirjastatud digitaalselt) Karin Jõks kohtunik 4