Obsah (6)

§ 29§ 120§ 132§ 123§ 133§ 38

4-19-3528 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2019. a Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-19-3528 (2603,19,000391) Kohtun

) § 132 p-st 3, kohus otsustas:

1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 11.06.
2. a otsus väärteoasjas nr 2603,19,
4. Lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel OÜ Reola Köögiviljad teos väärteotunnuste puudumise tõttu.

1. Kaitsja kaebus rahuldada.
2. Mõista Eesti Vabariigilt OÜ Reola Köögiviljad kasuks välja 400 eurot valitud kaitsjale maakohtu menetluses makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD
3. OÜ-d Reola Köögiviljad karistati Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
4. juuni
5. a kiirmenetluse otsusega välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 301 lg 2 järgi rahatrahviga 3200 eurot. Kiirmenetluse otsuse kohaselt võimaldas OÜ Reola Köögiviljad alates
6. maist kuni
7. juunini 2019 X X vallas aadressil X X kodanikul O.F. Eestis töötada, kuigi tema töötamine polnud enne tööle asumist nõuetekohaselt Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud. Oma teoga rikkus menetlusalune isik VMS § 104 lg 1, § 106 lg 1 ja § 286 lg 1 nõudeid.
8. OÜ Reola Köögiviljad kaitsja Meelis Leis esitas kohtuvälise menetleja karistusotsuse peale kaebuse, milles taotleb karistusotsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (edaspidi

) § 29 lg 1 p 1 alusel ja valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamist. Alternatiivselt palub kaitsja kergendada menetlusalusele isikule määratud karistust. Kokkuvõtlikult märgitakse kaebuses järgmist. 2.

1. Kiirmenetluse otsuse teokirjeldus on puudulik ja sellest ei nähtu VMS § 301 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toime panemine. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tulenevalt KarS § 14 lg-st 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Riigikohus on selgitanud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui mõni deliktistruktuuri elementidest teo toimepannud füüsilise isiku käitumises puudub, on juriidilise isiku karistamine välistatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus nr 3-1-1-84-16, p 27). 2.
4. Samuti on Riigikohus märkinud, et väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses peab olema ära toodud, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja pani juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Taoline nõue kehtib nii tegevuskui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. septembri
6. a otsus nr 3-1-1-43-08, p 9). 2.
7. Praegusel juhul ei nähtu kiirmenetluse otsusest, milline OÜ Reola Köögiviljad organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja pani OÜ Reola Köögiviljad huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Samuti pole ära näidatud, milline oli nõutav tegu, mida see füüsiline isik oleks pidanud tegema, et mitte võimaldada välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumist. Kiirmenetluse otsuses heidetakse ette tegevusetusdelikti toimepanemist. 2.
8. Väärteoasjas on jäänud välja selgitamata, kelle tegevusetuse tõttu jäi O. F Eestis töötamine registreerimata. OÜ Reola Köögiviljad juhatuse liige A.M. pole OÜ Reola Köögiviljad tootmisjuht ning tema pädevuses pole võõrtööjõu hankimine ja sellega seotud asjaajamine. Kuna puudub füüsilise isiku süüline tegu, mida OÜ-le Reola Köögiviljad 2 KarS § 14 lg 1 alusel omistada, pole menetlusaluse isiku karistamise eeldused täidetud. Väärteomenetlus tuleb

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

2.

1. OÜ Reola Köögiviljad nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.
2. Politsei- ja Piirivalveamet saatis kohtule väärteotoimiku koos kirjaliku seisukohaga, milles taotleb kohtuvälises menetluses tehtud karistusotsuse muutmata jätmist, kaitsja kaebuse rahuldamata jätmist ja valitud kaitsjale makstud tasu menetlusaluse isiku kanda jätmist. Kokkuvõtlikult märgib kohtuväline menetleja järgmist. 3.
3. Lõuna Prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse ametnikud tegid
4. juunil 2019 kontrollkäigu aadressile XXXX X vald X maakond, et avastada seadusliku aluseta Eestis viibivaid ja töötavaid ning tagaotsitavaid isikuid. Kontrollkäigu raames kontrolliti juriidilistest isikutest OÜ-d Reola Köögiviljad ja füüsilistest isikutest kaheksat X kodanikku ning kontrollimise tulemusel avastati, et ühe X kodaniku (s.o O. F.) lühiajaline Eestis töötamine polnud enne tööle asumist nõuetekohaselt Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud. O. F. lühiajaline töötamine oli registreeritud ühes teises ettevõttes, aga see registreering tunnistati alates
5. maist 2019 tööandja teavituse alusel kehtetuks. OÜ Reola Köögiviljad tööruumides töötamiseks polnud O. F.il kehtivat lühiajalise töötamise registreeringut. 3.
6. Politsei- ja Piirivalveamet karistas O. F. kiirmenetluse otsusega VMS § 304 alusel Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest. VMS § 104 lg 2 kohaselt on Eestis ajutiselt viibival välismaalasel keelatud Eestis töötada, kui välismaalane ei ole töötamist registreerinud, välja arvatud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel. Tulenevalt VMS § 106 lg-st 1 võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud. 3.
7. Samuti karistas Politsei- ja Piirivalveamet kiirmenetluse otsusega OÜ-d Reola Köögiviljad, keda esindas juhatuse liige A. M. Väärteomenetluses selgitati A. M., et kontrollkäigu raames avastati üks X kodanik, kel puudus kehtiv lühiajalise töötamise registreering. Kohtueelses menetluses kuulati O. F. üle tunnistajana ja A. M. kuulati üle menetlusaluse isiku seadusliku esindajana. A. M. kinnitas, et O. F. puudus kehtiv lühiajalise töötamise registreering, ning kohtuväline menetleja ja A. M. jõudsid järeldusele, et väärtegu on toime pandud ja selle toimepanemise asjaolud on selged. Samuti nõustus A. M. kiirmenetlusega. 3.
8. Kaitsja väide, et kiirmenetluse otsusest ei nähtu, milline füüsiline isik pani OÜ Reola Köögiviljad huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, on alusetu. Menetlusaluse isiku andmetes on märgitud OÜ Reola Köögiviljad juhatuse liige A. M. kui menetlusaluse isiku seaduslik esindaja. 3.
9. VMS § 286 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Vastava aluse puudumisel ei tohi tööandja töölepingut sõlmida või peab töölepingu viivitamata lõpetama. Praegusel juhul sõlmiti isikuga tööleping, välismaalase töötamine registreeriti töötamise registris ja isik lubati tööd tegema, kuigi töötamiseks polnud nõuetekohast luba. Tegemist oli välismaalasega, kes viibis Eestis seaduslikult ning kes võib VMS § 104 lg 1 ja § 106 lg 1 järgi lühiajaliselt Eestis töötada, kui tema Eestis töötamine on enne tööle asumist Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud. Kui välismaalase töötamist ei ole registreeritud, on töötamine keelatud. 3 3.
10. OÜ Reola Köögiviljad oli välismaalase tööandja, kel lasusid kõik välismaalaste seaduses sätestatud tööandja kohustused. Menetlusalune isik ei täitnud neid kohustusi ja võimaldas välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumist. O. F. asus OÜ-s Reola Köögiviljad tööle
11. mail 2019 ja kuni
12. juunini 2019 polnud tema töötamine Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud. OÜ Reola Köögiviljad esitas alles
13. juunil 2019 vastava taotluse ning Politsei- ja Piirivalveametis registreeriti isiku lühiajaline töötamine alates
14. juunist 2019 kuni
15. jaanuarini
16. 3.
17. OÜ Reola Köögiviljad juhatuse liige A. M. kinnitas ülekuulamise käigus, et nad võtsid isiku tööle, sest tal oli kehtiv tööviisa ja nad ei teadnud, et Politsei- ja Piirivalveametisse tuleb teha eraldi taotlus, kui töökoht vahetub. Kohtuväline menetleja kaalus ja hindas kiirmenetluse otsuse tegemisel kõiki asjaolusid ning karistas OÜ-d Reola Köögiviljad rahatrahviga 3200 eurot. VMS § 301 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 32 000 eurot ja praeguses asjas määratud karistus jääb selgelt allapoole sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja leidis, et OÜ Reola Köögiviljad on korduvalt taotlenud ja tööle võtnud välismaalasi ning peaks piisavalt hästi teadma välismaalaste Eestis töötamise tingimusi. 3.
18. Välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamine (s.o VMS § 301 lg-s 1 sätestatud väärtegu) ei ole tegevusetusdelikt ja selle puhul ei pea välja tooma nõutavat tegevust. Karistatav pole välismaalase lühiajalise töötamise registreerimata jätmine, vaid sellisel välismaalasel töötamise võimaldamine. Seega seisneb VMS § 301 koosseisupärane tegu tegevuses, s.o välismaalasega töölepingu sõlmimises ja talle töötamiseks vajaliku keskkonna loomises. Kiirmenetluse otsuses on menetlusaluse isiku tegevust nõuetekohaselt kirjeldatud. 3.
19. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 120

lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi

§ 132

sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Praeguses asjas teatasid kaitsja ja kohtuväline menetleja kohtule, et menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja nõustuvad kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Ka maakohtu hinnangul saab kaebuse lahendada kohtuistungit korraldamata. 5.

§ 123

lg 2 järgi arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Tulenevalt

§ 133

p-st 1 selgitab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel, kas väärteoasjas ei esine

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt tuleb väärteomenetlus lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. 6.

§-st 87 nähtuvalt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et viimasega on seotud ka väärteoasja arutav kohus (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus nr 3-1-1-5-15, p 6). Väärteoprotokolli tuleb märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel 4 on kohtuvälise menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks, ning kohtul puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus nr 4-16-9132, p 13). Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 16.

detsembri

1. a otsus nr 3-1-1-8814, p 6.5). Väärteoprotokolli teokirjeldusele esitatavad nõuded kohalduvad ka kiirmenetluse otsuse teokirjeldusele, mille piiridest ei saa kohus samuti väljuda (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus nr 3-1-1-56-07, p 16 ja
4. oktoobri
5. a otsus nr 4-18-51, p 10).
6. Maakohtu arvates ei kajasta kiirmenetluse otsuse teokirjeldus kõiki OÜ Reola Köögiviljad vastutusele võtmise eelduseks olevaid faktilisi asjaolusid ega võimalda teokirjelduse piiridest väljumata kontrollida, kas menetlusalune isik pani toime VMS § 301 lg 2 tunnustele vastava väärteo. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu. Juriidiline isik vastutab siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Samuti saab juriidilist isikut karistada juhul, kui teo on toime pannud juriidilise isiku tavatöötaja juhtivtöötaja või organi käsul (korraldusel) või vähemalt heakskiidul. Lisaks eeldab juriidilise isiku karistusõiguslik vastutus, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu oleks toime pandud juriidilise isiku huvides (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. märtsi
8. a otsus nr 3-1-1-84-16, p-d 27-29).
9. See, milline organi liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja on pannud juriidilise isiku huvides toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo või andnud selle teo toimepanemiseks õigusvastaselt ja süüliselt käsu või heakskiidu, peab olema ära toodud juba väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses. Kui seda pole tehtud, tuleb väärteoasjas menetlus lõpetada, kuna kõiki süüteo tunnuseid ei ole võimalik tuvastada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
10. oktoobri
11. a otsus nr 3-1-1-88-12, p 7). Juriidiline isik osaleb väärteomenetluses oma seadusliku esindaja, s.o juhatuse liikme kaudu, mis aga iseenesest ei tähenda seda, et sama juhatuse liige oleks juriidilisele isikule süüksarvatava teo toime pannud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
12. novembri
13. a otsus nr 3-1-1-66-14, p 7).
14. Käesoleval juhul on kiirmenetluse otsuses märgitud vaid, et OÜ Reola Köögiviljad võimaldas alates
15. maist kuni
16. juunini 2019 X X vallas aadressil XXXX X kodanikul O. F.il Eestis töötada, kuigi tema töötamine polnud enne tööle asumist nõuetekohaselt Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud. Oma teoga rikkus OÜ Reola Köögiviljad VMS § 104 lg 1, § 106 lg 1 ja § 286 lg 1 nõudeid. Kuigi menetlusaluse isiku andmete juures on välja toodud, et OÜ Reola Köögiviljad juhatuse liige on A. M., ei selgu kiirmenetluse otsusest, kas tema pani toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo ning kas tema tegu omistati OÜle Reola Köögiviljad. Samuti ei nähtu kiirmenetluse otsusest, kas O. F.i Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamine enne tema töötamise registreerimist oli kohtuvälise menetleja hinnangul OÜ Reola Köögiviljad huvides. Kuna kiirmenetluse otsusest ei selgu, milline füüsiline isik võimaldas O. F.il Eestis töötamise tingimusi rikkuda ja kuidas oli tema 5 tegevus seotud OÜ-ga Reola Köögiviljad, tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Kiirmenetluse otsuses esitatud menetlusaluse isiku teokirjelduses puuduvad väärteo tunnused.

1. Kaitsja esitas maakohtule taotluse hüvitada OÜ-le Reola Köögiviljad maakohtu menetluses valitud kaitsjale makstud tasu 400 eurot (käibemaksuta). Taotlusele lisatud
2. juuni
3. a arve-saatelehe nr M-60 kohaselt kulutas kaitsja väärteoasja materjaliga tutvumiseks ja selle analüüsimiseks ning kaebuse koostamiseks ja maakohtule saatmiseks kokku 4 tundi. Õigusteenuse tunnihind on 100 eurot (käibemaksuta). 11.

§ 38

lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Maakohtu hinnangul on kaitsja tehtud toimingud OÜ Reola Köögiviljad kaitsmiseks maakohtu menetluses vajalikud ja nendeks kulunud aeg põhjendatud. Samuti on kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega. Kuna kohus lõpetab väärteomenetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel, tuleb nimetatud menetluskulu

§-st 23 juhindudes OÜ-le Reola Köögiviljad hüvitada. Arvestades, et lõpetatud väärteoasja kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet, tuleb kaitsjale makstud tasu välja mõista riigi eelarvest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 6