2-19-9687 KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2019, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9687 Ts

) § 11 alusel võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.

§ 15

lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist. 7.

§ 11

lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. 8. Kohus võttis 31.07.2019 määrusega pankrotiavaldused menetlusse ja kohustas töötajaid tasuma

§ 11alusel ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiiti.

Töötajad deposiiti ei tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avaldused esitanud töötajad on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõuete olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. 9.

§ 10

lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Lg 5 ütleb, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Võlausaldaja E-N Ku pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 05.04.2016 otsusega (tl 9-11) töövaidlusasjas nr 4-1/447/16 mõisteti võlgnikult ehk tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu kokku 4359,77 eurot ning puhkusehüvitise 626,30 eurot. Võlausaldaja K K pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et Töövaidluskomisjoni 16.02.2016 otsusega (tl 4-6) töövaidlusasjas nr 4-1/57/16 mõisteti võlgnikult ehk tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu kokku 3865,93 eurot Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on töötajad pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, kuivõrd mõlema suhtes on olemas jõustunud töövaidluskomisjoni otsused.

1. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole pankrotiavalduste aluseks olevaid töövaidluskomisjoni otsuseid täitnud. Võlausaldajad on 05.09.20199 esitanud kohtule Tallinna kohtutäitur M R’e poolt koostatud teatise (tl 69-70), milles kohtutäitur kinnitab, et võlausaldajate nõuete osas on algatatud täitemenetlused RLKKEESIO OÜ suhtes. Täitemenetluste raames ei ole laekumisi toimunud ning võlgnik ei ole kohtutäituriga ühendust võtnud. Kohtutäitur on välja selgitanud, et võlgnikule kuulub sõiduk xxxx registriaastaga
2. Muu vara võlgnikul puudub. Kohus on ka ise teostanud päringud krediidiasutustele, mille käigus on selgunud, et võlgnik omab arvelduskontot Swedbankis, millel rahalised vahendid puuduvad. Võlausaldajad on pöördunud täitemenetluste algatamiseks kohtutäitur E V poole, kes on 13.05.2019 teatanud (tl 10-11), et võlgnikul puudub registrisse kantud vara, mille arvelt oleks võimalik nõudeid rahuldada. Äriregistri andmetel ei ole võlgnik esitanud maksudeklaratsioone ning 2018.a III kvartalist käibeinfo puudub. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul 13.05.2019 seisuga maksuvõlg 4562,10 eurot. Võlgniku pangakontodel rahalised vahendid 3

§ 11lg 41 kohaselt ajutise halduri nimetamata jätmiseks.

Kohus on tuvastanud, et töötajad on pankrotiavaldusi piisavalt põhistanud ja oma nõuete olemasolu tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.

§ 15

lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduste menetluse.

1. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud käesoleva seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse.
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

§ 15

lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldajate kanda. 14. Kuivõrd hetkel valitseb olukord, kus võlgnikul puudub kehtiv juhatuse liige ning äriseadustiku (ÄS) § 187 lg-st 3 tuleneb, et osaühingu juhatuse liikme vastutus kohustuste rikkumisega osaühingule tekitatud kahju eest kehtib viis aastat, siis tuleb kohtu hinnangul analoogia korras lugeda käesolev määrus võlgnikule kättetoimetatuks selle kättetoimetamisega võlgniku endistele juhatuse liikmetele. /allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik 4