Xxxx OÜ (kostja II) tegevusalaks on üüritud korterite ja äripindade allüürile andmine xxxx ja xxxx kaudu. Hageja ja kostja I on kostja II juhatuse liikmed. Juhatuse liikmete esindusõigust põhikirjaga piiratud ei ole. Hageja ja kostja I on kostja II osanikeks võrdse osalusega (50% ja 50%). Mõlemal juhatuse liikmel on ligipääs kostja II arvelduskontole Xxxx pangas. 21.02.2018 avas kostja I hagejat informeerimata osaühingu nimel teise arvelduskonto Xxxx pangas (IBAN xxxx), mille kasutusõigus oli ainult kostjal I. Kostja I kasutas avatud Xxxx arvelduskontot isiklikes huvides, tasudes osaühingu pangakaardiga kõikvõimalike isiklike ostude eest, näiteks maksed ööklubides, toidupoes, restoranides, rõivapoodides, välismaal, kulutades sel viisil üle 50 000 euro. ÄS § 184 lg 5 sätestab, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. ÄS § 184 lg 5 sisustamise kohta on Tallinna Ringkonnaohus oma 19. mai 2017 määruses kohtuasjas number 2-16-8482 märkinud, et „…mõjuv põhjus ÄS § 184 lg 5 tähenduses on asjaolude kogum, mis annab alust arvata, et juhatuse liige ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Selles menetluses ei tuvastata juhatuse liikme kohustuste rikkumist ja sellest tulenevat vastutust ÄS § 187 tähenduses.“ Õiguskirjanduses on selgitatud, et ÄS § 184 lg 5 sisustatakse koos VÕS §§ 196 (kestvuslepingu erakorraline ülesütlemine) ja 631 (käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine) (Ühinguõigus, I. K.Saare jt, Juura 2015, lk 127). Mõjuvaks põhjuseks on eelkõige juhatuse liikme kohustuste kestev ja oluline rikkumine. Juhatuse liikmel on äriühingu juhtimisel hoolsus-ja lojaalsuskohustus Hoolsuskohustus tähendab kohustust toimida ühingu suhtes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Lojaalsuskohustus tähendab eelkõige, et juhatuse liige peab hoiduma huvide konfliktist. Kõige ilmsemaks hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise viisiks on äriühingu raha kasutamine isiklikuks otstarbeks. Hageja on juhatuse liikme kohustuste olulist rikkumist sisustanud asjaoluga, et kostja 1 kasutas pikema aja vältel äriühingu raha isiklikuks otstarbeks ning avas selle varjamiseks uue pangakonto teise juhatuse liikme teadmata. Konto avamise ja raha kasutamise üle ei ole vaidlust, kuid kostja 1 väidab, et ta kandis äriühingule kasutatud summade ulatuses isiklikku raha ning et tal oli kokkulepe, et kasutab äriühingu kontot isiklikuks otstarbeks. Kostja väidab, et 21.02.18 e-kirjavahetuses on hageja ja kostja 1 kokku leppinud, et kostja 1 kasutab Xxxx kontot kui oma isiklikku kontot. Hageja esitas 21.02.2018 kell 14:17 kostjale I päringu, Xxxx teise kontot avamisega asjaolude seonduvalt ning hageja nõustus/pakkus konto kasutuskorra. In the 3
lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja I kanda.
lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid 3022.56 eurot ilma käibemaksuta järgnevalt: Riigilõiv 450 eurot (hagi esitamisel riigilõiv 300 ja kahelt hagi tagamise taotluselt kokku 100 eurot). Kohtule teadaolevalt on riigilõivu tasutud 400 eurot. Hageja õigusabikulu on 20,99 tunni eest tariifiga 144 eurot 3022,56 eurot. Arvestades, et tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega (vaidlus taandub sellele, kas teine pool on äriühingu raha kasutanud vastuolus äriühingu huvidega enda kasuks), ei ole 144 eurose tariifiga õigusabi teenuse kasutamine vajalik ega põhjendatud. Põhjendatud ja vajalikuks tariifiks saab pidada 120 eurot tunnis. Järgnevalt hindab kohus õigusabi osutamisele kulutatud ajakulu põhjendatust ja vajalikkust: 1.11.2018 hageja seisukoha ja tõendite taotluse koostamine ja esitamine 1,5 t – ajakulu kooskõlas esitatud dokumendi sisu ja mahuga ja saab pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks 30.10.2018 kostja 1 12/10 seisukohale vastuse koostamine 2,5 t – arvestades 1.11.2018 hageja seisukoha koostamisel esitatud ajakulu, saab 30.10.2018 seisukoha koostamisele kulutatud aega pidada põhjendatuks 1 t ulatuses. 26.10.2018 kohtumine kliendiga 2,5 t –arvestades asja vähest keerukust ja eelnevaid kliendiga kohtumisi, saab põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada 1 t 22.10.2018 kliendi esitatud dokumentidega tutvumine 0,33 t – põhjendatud ja vajalik kulu 17.10.2018 kohtumine kliendiga 1 t –põhjendatud ja vajalik kulu 17.10.2018 esindamine kohtuistungil 1 t – põhjendatud ja vajalik kulu 15.10.2018 kohtumine kliendiga 1 t – arvestades eelnevalt kostja seisukohtaega tutvumist, võib vajalikuks ja põhjendatud kuluks pidada 0,5 t. 15.10.2018 kostja seisukohaga tutvumine 0,75 t – kostja kirjavahetusega tutvumist 4 lehel võib pidada põhjendatuks 0,5 t ulatuses 19.09.2018 skype suhtlus kliendiga R vastuse teemal 0,58 t – põhjendatud ja vajalik kulu 19.09.2018 kostja 1 vastusega tutvumine 0,33 t – põhjendatud ja vajalik kulu. 10.09.2018 hageja seisukoha koostamine ja esitamine 1 t – põhjendatud ja vajalik kulu. 29.08.2018 teise hagi tagamise taotluse koostamine 2,5 t – põhjendatud ja vajalikuks kuluks saab pidada 1,5 t ulatuses 13.08.2018 hagi ja hagi tagamise taotluse koostamine 4 t – hagi sisu ja mahtu arvestades võib pidada põhjendatud ja vajalikuks kuluks. 10.08.2018 kohtumine kliendiga ja asjaolude selgitamine 2 t – põhjendatud ja vajalik kulu 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.