1-15-348/147

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2019, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-348 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Juhan Sarv, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
2. augusti 2019 määrus, millega Marko Nigol (ik 38206264924) jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Marko Nigol, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta muutmata Tartu Maakohtu
5. augusti 2019 määrus, millega Marko Nigol jäeti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruskaebus jätta rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Marko Nigol kannab Tartu Vanglas karistust Harju Maakohtu
7. mai
8. a otsuse järgi. Teda karistati KarS § 331 järgi 2 kuu pikkuse vangistustega. Karistust suurendati Tallinna Ringkonnakohtu
9. septembri
10. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 15 aastat 17 päeva vangistust võrra (KrK § 101 p-d 1, 3, 7, KrK § 141 lg 2 p-d 2, 3 ja KrK § 139 lg 2 p-d 2, 3 ja KrK § 1151 lg 2). Liitkaristust, 15 aastat 2 kuud ja 17 päeva, kannab M. Nigol alates
11. maist
12. Karistuse lõpptähtaeg saabub
13. juulil
16. mail 2019 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid M. Nigoli vangistusest enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokurör ei toeta M. Nigoli tingimisi vabastamist enne tähtaega.
17. Tartu Maakohtu
18. septembri
19. a määrusega jäeti M. Nigol tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et täidetud on M. Nigoli vabastamise formaalsed eeldused.
20. M. Nigol on korduvalt kriminaalkorras karistatud (kaks kehtivat karistust) kandes praegu karistust kinnipeetava poolt ilma arsti ettekirjutuseta narkootilise aine amfetamiini valdamise ja tarvitamise eest. Karistust hakkas ta kandma aga Järva Maakohtu
21. detsembri
22. a otsuse (kriminaalasjas nr 1-135/2002) alusel varguste ja tapmise eest. Nimetatud kuritegude toimepanemise eest mõisteti M. Nigolile Tallinna Ringkonnakohtu
23. septembri
24. a otsusega karistuseks 18 aastat vangistust alates
25. maist
26. a. Äärmiselt jõhkra eluvastase kuriteo pani M. Nigol toime eesmärgiga varjata teisi kuritegusid, s.o vargust. M. Nigol peksis kannatanut puukaikaga, lüües rusikaga ja jalaga pähe ja rindkeresse pikema aja vältel kuni kannatanu suri. Lisaks tapmisele pani M. Nigol toime ka varavastased süüteod. Narkootikumidega seotud kuriteo pani M. Nigol toime vanglas karistust kandes ning seda üksnes paari aasta möödudes karistuse kandmise algusest.
27. Vangistuse jooksul on M. Nigol läbinud sotsiaalprogrammid Õige Hetk, Uus Suund ja Eluviisitreening ning osaleb vangla tööhõives. M. Nigol on osalenud vabanemiseelsel nõustamisel. Talle on määratud tugiisik. M. Nigol on omandanud puhastusteenindaja eriala ning alustanud tööotsinguid. Positiivseks pidas kohus M. Nigolil kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, mis näitab, et ta on piisava motivatsiooni korral võimeline alluma reeglitele ja täitma korrektselt norme. M. Nigoli selgitusi arvestades on aga alust arvata, et motivatsioon muutusteks on siiski olnud väline (ta on parandanud kõike, mida kohus on eelmise ennetähtaegse vabastamise arutamisel talle ette heitnud, sh distsiplinaarkaristuste olemasolu).
28. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib M. Nigol elama asuda Paide linna sotsiaalkorterisse. Kohtule edastatud Paide Linnavalitsuse sotsiaalosakonna kirjast nähtuvalt tuleb eluruumi tagamise teenuse saamiseks esitada avaldus Paide Linnavalitsusele, mida menetletakse 10 päeva ja sotsiaalkorteri puudumisel alternatiivina pakutakse varjupaigateenust. Vaatamata Paide Linnavalitsuse pakutavale võimalusele, puudub M. Nigolil käesoleval ajal vabanemise korral kindel elukoht.
29. M. Nigoli sõnul saab vabanemise korral ta alustada tööd Eesti Pagar AS-is. Garantiikirjast nähtuvalt saab M. Nigol alustada tööd puhastusteenindajana töötasuga 1500 eurot. Kohus, arvestades esitatud garantiikirja sisu, ei ole veendunud, et M. Nigolil on antud tingimustel reaalselt võimalik tööle asuda. Samuti ei nähtu kohtule edastatud materjalidest kinnitust pakutava töökoha tingimuste ja olemasolu kohta. MÄÄRUSKAEBUS
30. M. Nigol leiab, et maakohtu määrus tuleks tühistada ning vabastada määruskaebuse esitaja tingimisi enne tähtaega, kohaldada talle käitumiskontrolli 24 kuuks ja kriminaalhooldust 11 kuuks, s.o kuni karistuse lõpuni
31. juulil
33. Maakohus meenutab
34. a sündmusi, jättes arvestamata süüdlase vanuse sel ajal ja tema probleemilahendusoskuse. Ka narkootikumidega seotud kuriteo arvestamine aastast 2004 toimus ajal, mil vanglakeskkond ei olnud turvaline. Surve kaasvangide poolt amfetamiini süstimiseks oli suur ning oleks keeldumise korral lõppenud füüsilise karistamisega. Tegu M. Nigol kahetseb, ehkki adus selle tõsidust alles mitme aasta möödumisel.
35. Kohus arvestas, et M. Nigol on 17 aasta ja 3 kuu jooksul läbinud 3 sotsiaalprogrammi ja osaleb tööhõives. Kohus jättis arvestamata, et M. Nigol on juba 14 aastat osalenud tööhõives. Praegu töötab ta toidujagajana. Tugiisik on M. Nigolile määratud juba 2 aastat tagasi ning 2 toimunud on ka vabanemisjärgne nõustamine. Koristamisega on M. Nigol kokku puutunud juba 12 aastat. Kohus pidas positiivseks veel kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist.
36. Elukohta ei pidanud kohus täiuslikuks. Samas unustas kohus mainida, et M. Nigoli viimane elukoht oli Paides. Sellega seosest peab kinnipeetav pöörduma vabanemisel viimase elukoha omavalitsuse poole. Arusaamatuks jääb, miks pole kohaliku omavalitsuse pakutav varjupaigateenus tõsiseltvõetav ning seda ei saa elukohaks pidada. Tegemist on ühiselamu 1kohaliste lukustavate tubadega ühisköögi ja duširuumiga. Kohus ei ole tõsiselt võtnud ka eluruumi tagamise avaldust, mida menetletakse 10 päeva.
37. Kohus ei pea usutavaks, et Eesti Pagar võtaks M. Nigoli tööle 1500-eurose palgaga. Kohus jättis arvestamata, et töökatest ja haritud puhastusteenindajatest on igal pool puudus. M. Nigolil puuduvad võlgnevused. Tema vabanemisfondis on 1620 eurot. Maakohus jättis arvestamata ka M. Nigoli motivatsioonikirjad ning vastamata küsimusele, millega mõõdetakse M. Nigoli motivatsiooni ning miks on see väline. Praegusel ajal heidab kohus M. Nigolile ette liigset püüdlikkust oma käitumist parandada. Eelmisel aastal heitis kohus M. Nigolile ette lähedaste toetuse ja töökoha puudumist ning kolme kehtivat distsiplinaarkaristust. M. Nigol on teinud tingimisi vabanemiseks kõik endast oleneva. Maakohtu kaalutlusviga tingib lahendi tühistamise.
38. M. Nigoli käitumine on muutunud korrektseks, mis näitab tema suutlikkust käituda vabaduses õiguskuulekalt. Sotsiaalprogrammides omandatu aitab mõista tänapäevase ühiskonna ootusi. Vabanemisjärgsed elutingimused ei ole takistuseks ennetähtaegsel vabanemisel. Lisaks sotsiaalkorterile on M. Nigolil võimalik elama asuda 2-toalisse korterisse U.L. juurde (lisatud garantiikiri) või vabanemisfondis oleva rahaga üürida korter. Vabastamine oleks karistuse lõpunikandmisest tulemuslikum. Käitumiskontroll tagaks piisava kontrolli edasise käitumise üle.
39. M. Nigoli suhtlusringkonda ei kuulu kurjategijad, vaid talle toeks olnud lihtsad inimesed. M. Nigol on läbinud individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused. Tegemist on tema esimese reaalse vangistusega ja ära kantud karistusaeg on piisav mõjutamaks esmakordselt vangistuses viibivat inimest edaspidi süütegusid mitte toime panema. Vangistus lõpeb
40. juulil
41. Kuritegude toimepanemise ajal oli M. Nigol nooruk. Ta kahetseb oma tegusid. Praegu 37-aastasena on tema karistuse üld- ja eripreventiivsed eesmärgid täidetud. Motivatsiooni muutuseks näitab hakkamasaamine rasketes tingimustes ja järjepidev osalemine tööhõives.
42. M. Nigoli ennetähtaegse vabastamise tingimused on täidetud ning ta tuleks vabastada kohtu määratud tingimustel. Süüdlase kinnipidamine on ühiskonnale koormav. Vabastades M. Nigoli karistustähtaja saabumisel, ei saaks tema suhtes kohaldada käitumiskontrolli ja kriminaalhooldust. Praegusel ajal töötab M. Nigol 4 tundi, s.o käib 3 korda päevas toitu jagamas. Kontaktisik ja psühholoog temaga ei tööta, sest ITK on täidetud ja tegevusi ei pakuta. Seega kannab ta juba 4 aastat karistust ilma tegevuseta oma kambris. Maakohus on M. Nigoli ennetähtaegset vabastamist menetlenud 5 korda. Vabanedes 11 kuu ja 7 päeva möödumisel, ei huvita kedagi, mis saab M. Nigolist edasi.
43. Määruskaebuse lisas märgib M. Nigol, et tema kontakt- ja tugiisik leidsid talle elukoha Samaaria keskuses. See koht sobib eluasemeks.
44. M. Nigol kinnitab, et elu vanglas on teda palju muutnud. Praegu oleks võimalik vabaneda kriminaalhooldusele käitumiskontrolli ja tugiisikuga, ent tugiisiku teenust ei pakuta tähtaegselt 3 vabanenud isikule. Ta soovib vabaneda enne tähtaega ja teeb ettepaneku allutada ta katseajale kuni
45. juulini 2020 koos kontrollnõuete kohaldamisega, millised on loetletud lisa p-des 4-
46. Lisatud on ka K-raha väljavõte, mis tõendab, et M. Nigolil on toetav lähisuhtevõrgustik. Ülejäänud osas on tema väited sarnased varem avaldatuga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
47. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse tühistamiseks alust ei ole ja jätab selle muutmata. Edasikaebust edu ei saada.
48. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu põhjendus selle kohta, miks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalsed alused kogumis välistavad M. Nigoli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise, on asjakohased ja piisavad ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi sätte kohaldamisel kaalutlusvea.
49. Ehkki M. Nigol on tõepoolest viibinud vanglas palju aastaid, tuleb ennetähtaegse vabastamise kontekstis siiski hinnata peaasjalikult seda, kas ta võib tulevikus toime panna uusi kuritegusid. Sellele küsimusele jaatavalt vastates ei ole põhjust ka pikaajalise vangistuse ärakandnud isikut ennetähtaegselt vabastada. Kaalutlusotsuse materiaalsed eeldused tulenevad KarS § 76 lg-st
51. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
52. M. Nigol on määruskaebuse kohaselt ITK täitnud ning ta märgib, et vangla ei ole aastaid temaga tegelenud. Praegusel ajal töötab M. Nigol 4 tundi, s.o käib 3 korda päevas toitu jagamas, ent kontaktisik ja psühholoog temaga ei tööta. Kohtukolleegium möönab, et M. Nigoli käitumises vangistuses on positiivseid (töötamine, sotsiaalprogrammide läbimine, puhastusteenindaja eriala omandamine) aspekte. Võrreldes eelmise korraga, kui ringkonnakohtus M. Nigoli ennetähtaegset vabastamist arutati, on käitumine paranenud, st puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Sotsiaalprogrammis õpitu rakendamine on siiski küsitav. Nimelt nähtub sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ kirjeldusest, et M. Nigol on varasemad tõekspidamised ümber hinnanud ja valmis jätkama seaduskuulekalt. Ometi nähtub iseloomustusest, et M. Nigoli lähedased kardavad teda ähvarduste tõttu ning ema on kohtu kaudu taotlemas pojale lähenemiskeeldu (kinnipeetava poolse vara hävitamise, tapmise või arveteklaarimisega ähvardamise tõttu (KoTo tl 4 pöördel)). Seetõttu ei saa isegi pärast pika karistusaja ärakandmist ning sotsiaalprogrammide läbimist väita, et M. Nigoli uue kuriteo riskid oleksid väikesed. Ka sotsiaalprogrammi „Uus suund“ kirjeldust lugedes hakkab silma, et M. Nigolil on palju vangistusega seotud viha, mis vajab lahendamist (KoTo tl 4 pöördel). Ehkki kohtukolleegium peab positiivseks M. Nigoli 14 aastast töökogemust vanglas ning distsiplinaarkaristuste puudumist viimasel ajal, ei ole see ometi piisav tema ennetähtaegseks vabastamiseks. M. Nigoli seisukoht, et vangla temaga ei tegele, ei päde. Tööhõives osalemise võimaldamine ning tugiteenuse pakkumine on üks kinnipeetava rehabiliteerimise viis.
53. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Ka antud kriteeriume on maakohus hinnanud (vt maakohtu määruse p 3.3). Maakohus on leidnud, et süüdlasel puudub 4 kindel elukoht. M. Nigoli kinnitusel on tal võimalik minna elama sõbra juurde, üürida korter või asuda Samaaria keskusesse. Ringkonnakohus leiab, et elukoha leidmine ei tingi siiski M. Nigoli vabastamist. Lisaks juba eelpoolmainitud halbadele suhetele perega, puudub tal vabanedes kindel töökoht (ehkki esitatud on garantiikiri ASilt Eesti Pagar, puuduvad sellel käsitsi kirjutatud paberil igasugused rekvisiidid, kaasa arvatud allakirjutanu nimi). Ehkki M. Nigolil on vabanemisfondis raha, mis tagab esmase toimetuleku, ei ole muud kriteeriumid kiita. Nimelt täheldati M. Nigolil juba enne vangistusse sattumist alkoholitarvitamist ning ka ohtlikkust ja riski on täheldatud ka narkootikumide ning muude kuritarvituste osas. Kui sellele lisada teadmine, et M. Nigol on iseloomustust arvestades oma vaimse tervise tõttu kergesti mõjutatav ning tema käitumine on ajendatud emotsioonidest ja suutmatusest leida probleemidele adekvaatseid lahendusi (KoTo tl 5), siis säilib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Süüdlase puhul on täheldatud riski ja ohtlikkust kõikides hinnatud kategooriates (välja arvatud haridus), mis tekitab kahtlusi tema edasises seaduskuulekuses.
54. Kaebaja leiab, et kohus on liialt suure tähenduse omistanud
55. a sündmustele, kuigi M. Nigol oli toona 19-aastane poisike ning
56. a amfetamiinitarvitamisele, mille ta pani toime kaasvangide survel. Kaalutlusotsuse tegemisel peab muuhulgas hindama kuriteo toimepanemise asjaolusid ning isiku varasemat käitumist. Kohtukolleegiumi hinnangul oleks ülekohtune heita maakohtule nende asjaolude hindamisel ette kaalutlusviga. Väärib märkimist, et M. Nigol kannab muuhulgas karistust mõrva eest, mis on toime pandud raskendavatel asjaoludel (omakasu ajendil, eriti piinaval ja julmal viisil ning teise kuriteo varjamiseks), praegusel ajal on röövimisena kvalifitseeritava kuriteo ning kolme salajase varguse eest. Kuriteod pani M. Nigol toime katseajal. Karistuse kandmise ajal mõisteti ta süüdi veel KarS § 331 järgi, s.o kinnipeetavana narkootilise aine valdamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest. Vangla iseloomustuses peetakse kuritegude soodusteguriks grupi mõju, vaimset tervis ja sõltuvusprobleeme (KoTo, tl 4). Kohtukolleegiumi hinnangul ei saa õigustada raskete kuritegude toimepanemist isiku vanusega – 19-aastane inimene peaks olema piisavalt küps, et mõista inimelu väärtust. Ringkonnakohus möönab, et korduvalt kriminaalkorras karistatute puhul on ka kohtupraktikas täheldatud suurt ohtu toime panna uusi kuritegusid. Selline oht iseloomustab eeltoodut arvestades kahtlemata ka M. Nigolit. Süüdlase selgitused on ennastõigustavad. Kaheldav on, kas M. Nigol on karistusest aru saanud või soovib enda vastutuse vähendamisega ja süü teistele veeretamisega näidata end tegelikkusest paremas valguses.
57. Kaaluka põhjusena ei arvesta apellatsioonikohus ka määruskaebuse väiteid, et kriminaalhooldusele allutamine oleks riigile odavam. Uue kuriteo toimepanemise korral oleks süüdlase kriminaalhooldusele allutamine pigem riigile kallim ning ühiskonna turvatunnet ohustav.
58. M. Nigol kurdab, et vabanemisel ei ole tal tugiisikut. Nii see siiski ei ole. Kontakt tugiisiku ja kinnipeetava vahel luuakse enne vanglast vabanemist ning see jätkub vabanemise järgselt.
59. Maakohtu lahend tuleb juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Mati Kartau Juhan Sarv 5